Laatsaret

Mina olen meie majas alati esimene, kes haigeks saab. Järgmisena haigestub Cooper, sest ta ei suuda kuidagi musitamata olla ning ehk issi saab ka mingi külmetusejäägi, kuigi ta töö seda ei luba. Minu külmetus hakkas nädala alguses, Cooper hakkas eile tatiseks jääma. 

Vähemalt viisaka poisina oskab ise end taskurättidega aidata.

Tegelt on vale puha, ma jooksen pidevalt järgi ja üritan tatti tal nina alt ära pühkida, mida ta ei salli. 

Eile keeldus päeval ka magamast ja oli terve pärastlõuna nii armas väike viripill.

Tahtis absoluutselt kõike, mille poole ma vähegi vaatasin ning iga asja kohta oli kileda häälega "aitääääh".

Täna oli tatti kohe rohkem ja lõunaune idee ei meeldinud pojale jälle. Kui üritasin magamistuppa viia, siis pistis röökima ja kisas "ei taha, ei taha". Hea, et naabrid eesti keelt ei oska. Istusime siis teleri ees ja kaisutasime.

Sai natukene piima ka, kui maha rahunes ja ühel hetkel kustus ära. Ma olen väga kindel, et viimane kord, kui ta mu süles uinus, oli ta viimase väikese haiguse ajal.

Igatahes oleme täna rõõmsalt kodused ning homme jätame mängurühma ka vahele, et kodus ninu pühkida. Nii tore :D