Ma olen ehk natukene imelik, aga reisi jaoks koti pakkumine on lahe. Eriti hasarti tekitav on 10kilose käsipagasiga piiratud olemine. Plaanis on küll natukene pätt olla ja RyanAiri lennukile võtta üks pisikene käekott, kuhu tõesti ainult rahakott ja mobiiltelefon sisse mahuvad, ning seljakott muu kraamiga. Igalpool on kirjas küll, et ainult üks kott, aga loodan väikese käekoti jope alla ära peita. Ma ei saa ju ometi terve Eestis oldud aja seljakotiga ringi käia nagu koolilaps.
Hommikul voodis tegin kiire nimekirja asjadest, mis pähe tulid ja mida ma kohe kindlasti ära unustada ei tohi, näiteks igasugused laadijad, adapterid ja paberitöö. Riigilõiv on passi jaoks ilusti makstud, ankeet ära täidetud, lennuki check in piletid on välja prinditud, seega on kõik kontrolli all.
Lisaks sai hirmuga kõik järgmine nädal kontolt maha tulevad arved kokku arvutatud ja kindlaks tehtud, et vajalikul pangakontol on vajalik summa. Vahepeal sedasi arveid kokku arvutades tuleb väike nutt peale küll, aga kahjuks ilma neid maksmata ei saa ka elada. Aga see selleks, praeug ma sellest viriseda ei taha...
Tagasi 10 kilo ja käsipagasi juurde. Kõige esimesena said pakitud igasugused kreemid ja muud vedelikud, mis peavad ju liitrise kotikese sisse ära mahtuma. Kaasa sai täpselt kõik, mida vaja on, näokreemid panin ümber väiksematesse potsikutesse ja pesemise vahendeid kasutan perelt. Pesu ja sokid on ka koos, vaja nüüd lõpuks mõelda, millised kampsunid ja pluusid kaasa võtta, mis liialt seljakotis ruumi ei võtaks ja mida ma päriselt ka ära kannaksin, mitte tühja kaasa ei veaks. Suudaks nüüd ära otsustada, kas ma saan viis päeva ühe paari teksadega hakkama või olen edev ja võtaks kaks paari kaasa. Naine on raske olla vahepeal, eriti veel edev naine.
Seejärel tuleb kindlaks teha, et mul on piisavalt meelelahutust lennul ning hiljem bussisõidul. Selle jaoks pean kindlaks tegema, et telefon ja Kindle oleks maksimumini laetud. Lisaks varupaar kõrvaklappe, sest mu praegused on juba kaks aastat vanad ja ma tõsiselt kardan, et pikalt nad enam mul ei kesta. Kuna reisimist on palju, siis tuleb ka kindlasti akude kestvust planeerida, kui ma just kusagil vahepeal end laadida ei saa, mida ma ilmselt saan. Tallinna - Võru bussi loodan WiFiga olevat, siis peaks vähemalt nood 4 tundi üsna lõbusalt minema.
Olen märganud, et mida aasta edasi, seda rohkem meeldib mulle selliseid pisiasju reisimise jaoks planeerida. Mulle meeldib, kui mul on kõik olemas ja ma olen kõige peale mõelnud. Üllatusi ma ei taha. Pass juba üllatas mind niigi.
Elevus on nii suur, et täna vist magada ei saagi, kuigi nagunii peab juba kella 3 paiku öösel ärkama :P
Sain vanaks täna. Saan Eestis kasiinosse minna nüüd. Ja Ameerikas alkoholi osta ja käsirelva omada. Elu on lill!