Posts

Showing posts from March, 2016

Cooper sai kaheseks!

Image
Teispäeval, 22. märtsil, sai meie väike ilmaime kaheaastaseks. Tüüpiliste vanematena ohime ja ähime, et kuidas ta küll juba nii suur on ja küll see aeg lendab. Kuna P tahtis, et me vähekene vaiksemalt võtaks sel aastal, siis ma üritasingi end hirmsasti ostlemisega tagasi hoida. Kahjuks ei tulnud hästi välja. Poisi sünnipäev ise oli armas vaikne päev pere seltsis.
Eelneval õhtul läks Cooper ilusti kell 19 magama ning ma sain rahulikult kõik kingid ära pakkida ja nad elutuppa ilusti valmis sättida. Tegime samamoodi eelmisel aastal. Ma ei mäletagi hästi enda lapsepõlvest, kuidas need sünnipäeva kinkide saamised olid ning kahtlustan, et see hommikuks asjade välja sättimine on pigem Briti komme, aga mulle meeldib. Kinke sain ma Cooperiga võrreldes kohe kindlasti vähem, aga võrreldes teiste märtsigrupi lastega, siis Cooperi kingihunnik oli üsna tagasihoidlik, ausalt :)

Kingitused

Hommikul ärkas Cooper ilusti natukene enne kella 7t ning vahelduseks saime meie ka krapsti voodist välja, et ta …

Minu igavad arginädalad

Image
Viimasel ajal on blogimine natukene unarusse jäänud, sest millestki väga kirjutada ei ole, kuna midagi erilist me ei tee. Seega mõtlesin, et teeks siis pika postituse sellest, milline meie tavaline igav nädal välja näeb. Et te päris igavuse kätte ära ei sureks, lisasin ka portsu armsaid pilte Cooperist.
Nädalat alustaks ma reedest, sest see on mul nagu esmaspäev, kuna sel ööl on esimene tööpäev.
Hommikul ärkame ja märkame. Äratus on tavaliselt 6-7 ajal, kui Cooper eelmisel päeval päevaund ei teinud. Kui ta eelneval päeval maganud on, siis meeldib talle pigem kella 5. ajal ärgata. Mina joon mõned tassid kohvi, Cooper saab hommikusööki, mis enamasti on röstsai või puuvili-jogurt, vahepeal pannkook. Putre-helbeid ta endiselt keeldub söömast, kukub öökima isegi siis, kui mind näeb putru söömas. Mõndadel hommikutel on väga tasakaalus eine (ma peaks koomik olema):

Seejärel üritan ma ruttu pesus ära käia, enne kui me kuhugi läheme. Viimasel ajal aga iga kord, kui ma dušivee jooksma panen, l…

Kampsun Cooperile

Image
Mul on tõeline kampsunite kudumise tuhin hetkel peal, sest ma isiklikult arvan, et nad tulevad mul täitsa kantavad juba välja. Arenemisruumi on veel kõvasti, aga jope all saab vähemalt kanda :)
Seekord valmis lihtne kampsun Cooperile. Kuna mustreid ma ei jälgi, siis see just päris ideaalselt ei istu. Tean, et järgmist kampsunit tehes võiks see sellest natukene pikem olla, varrukad võiksid paar silmust laiemad olla ning kaelaauk võiks ka väiksem olla. Väike katse-eksituse meetod, aga küll ma kõik mõõdud kunangi täpselt paika saan.

Kui kuti tähelepanu oli teleril, siis sain talle ruttu kampsuni selga ka suruda. Tal sai nii hea meel selle üle. Andke andeks ta püksata olek, aga nii on ju kõige mugavam tema meelest.


Järgmisena üritan talle eest nööbitavat kampsunit teha. Kui see ka õnnestub, jagan pilte ka.