Posts

Showing posts from October, 2012

Laulev revolutsioon

Üritan kõigest väest koolitööle keskenduda, sest kahe nädala pärast peab mul valmis olema essee ning kolme nädala pärast pean ma PowerPointi esitluse tegema. Esseega on natukene jama, sest ma absoluutselt ei suuda sellele keskenduda ja alati kipun mõtlema, et ma selle tegemise asemel peaks töökohti otsima. Kuna laupäeval on Rogeri sünnipäev, siis sellel päeval ma kindlasti ei õpi. Plaanis on esmaspäeval end haigeks luisata, et ma saaks esseega tegeleda pühapäeval ning terve esmaspäeva, et see võimalikult varakult valmis oleks.
Täna hakkasin vaikselt mõtlema PowerPointi esitllusest. Teema saame täiesti ise valida, mis on minu meelest palju raskem, kui esitluse enda tegemine. Alguses mõtlesin olla rohkem sotsiaalteaduse rajal ning mõtlesin, et teen esitluse teemal Lenin's Utopianism, mis on iseenesest huvitav, aga kahjuks ei leidnud ma sellest palju materjali internetist.
Seetõttu otsustasin, et teen esitluse oma kaunist kodumaast ja eelkõige laulvast revolutsioonist. Tänapäeval ilm…

All Mighty Sandy

Image
Ma olen NII väsinud. Nädalavahetus oli põhimõtteliselt ühe päevaline, sest laupäeval oli kool ja tänane päev on olnud üsna pikk. Puhkust tahaks, aga ei saa.

Töö oli surmavalt igav. Ausalt, mitte midagi ei olnud teha. Ma absoluutselt ei imesta, et meid koondatakse, sest meil ei ole hetkel mitte midagi teha. Veetsin päeva töökohtadele kandideerides, sain mõned kõned, aga kohtadele, mis mulle tegelikult ei sobiks.

Töölt sain koju kell 7, tegin esmalt õhtusöögi, milleks oli kiire pasta. Selle valmimise ajal sõtkusin valmis saiataigna, mille panin kerkima. Peale õhtusöögi söömist tegin valmis keeksi ja panin selle ahju. Peale keeksi panin küpsema saia. Samal ajal tegin internetis Sainsbury tellimuse, mis võttis pikalt aega, sest ma ei suutnud otsustada, mida meil vaja on.

Täna ma lihtsalt kustun.

Lõpetuseks lustakas pilt CNNist, mis mu meele rõõmsamaks tegi, sest isegi inimesed keset orkaani suudavad rõõmsad püsida:


Kaasa rääkis just ämmaga telefoni teel ning õnneks nende majal Brooklynis …

Praegune Igapäevaelu

Aitäh toetavate sõnade eest eelmise postituse kommentaarides. Teisipäevast alates olen saatnud ankeedi umbes 50le töökohale. Ühest helistati põhimõtteliselt 1 minut peale mu ankeedi saatmist ja ma oleks juba reedel sellel alustada saanud, aga ma pean oma tööd siiski 23ndani tegema. Too oleks ka olnud ajutine data entry töö, kuid mis aitaks, kui tõesti midagi muud ei ole. Õnneks öeldi, et kui mu töö lõpeb, siis nendega uuesti ühendust võtaksin.

Peale suurt tööotsingut üritan jätkuvalt endast parima anda koolitöös. Ma ei kavatse koondamist võtta vabanduseks ja enda kodutööd hiljem esitada. Täna oli kriitilise analüüsi tähtaeg ja ma laadisin faili paar tundi tagasi õppeportaali üles. Üks tehtud, kolm veel selleks veerandiks.

Järgmisena asun töötama essee kallal ning samal ajal ka PowerPointi esitlusega. PP esitluseks võime me ise teema valida, mis on minu meelest tunduvalt raskem, kui etteantud teemal esitluse tegemine. Mõtted on mul siia ja sinna, millest rääkida võiks. Üks variant olek…

You win some, you lose some

Olles viimased 4 aastat arvanud, et ma töötan väga laheda firmaga, sain täna uudise, et kuu aja pärast mul mu töökohta enam ei ole.

Ei, ma ei teinud ise midagi halvasti, kuid raha kokkuhoiu mõttes otsustati meie väike 4liikmeline klienditeeninduse tiim lihtsalt olematuks teha. Mitte ainult meie, aga ka mõned teised väikesed tiimid üle maailma kaovad ära ning kõigi meie töö võtab üle meie suur kõnekeskus väiksemas linnas.

Just nüüd, kui kaasal on täiskohaga alaline töökoht ja ma olin juba üliõnnelik, et meie elu muutub helgemaks ja plaanisin väikest Euroopa-reisi jaanuarikuus...

Pärast uudiste üleandmist ajas mu juhataja mu koju, sest kontoris pisardades ei olnud must nagunii eriti kasu. Tööd jätkan siiski 23novembrini, aga kes teab, mis sealt edasi tuleb. Homme kohtun HR juhatajaga, et vaadata, mis firmasisesed tööpakkumised saadaval on, sest eeskujuliku töötajana ei taha nad siiski minust lahti saada. Või vähemalt nii mulle öeldi täna, aga ma ei tea enam, mida uskuda...

Kui ma midagi…

Kodutööst

Minu esimene kodutöö peab valmis olema 27oktoobriks, seega eile oli viimane aeg sellega alustamiseks. Pidin valima ühe artikli mitmest, mida me klassis arutlenud oleme ja selle põhjal 1200 sõnalise kriitilise analüüsi kirjutama. Otsustasin, et analüüsin artiklit, mis kirjutas poiste ja tüdrukute õpitulemuste erinevustest ja selle põhjustest. Tundus üsna lihtne ülesanne, aga oi kui valesti ma arvasin...
Hakkasin kirjutama ning valmis sissejuhatus ning kolm paragrahvi, kokkuvõte on veel tegemata. Enda meelest oli üsna pikk jutt, aga Word ütles, et mul oli kirjas vaid 411 sõna. Niisiis oli mul vaja 800 sõna kuidagi juurde mõelda.
Täna tööl mõtlesin ja mõtlesin ning uurisin internetist erinevaid nõuandeid kriitilise analüüsi kirjutamiseks ja lugesin paar näidet. Põhimõtteliselt minu 411 sõna olid vaid artikli kirjeldus, ei analüüsinud ega kritiseerinud ma seal midagi. Seetõttu on vaja rohkem arvamust sisse lisada ja teemat pikemalt nämmutada. Kahjuks ei olnud mul artiklit ega midagi tööl …

Paar koolipilti

Image
Kool on väsitav ja mul on tunne, et kõik mu kurusekaaslased on teinud terve elu eeltööd ja ma lihtsalt võtsin kätte ja ühel päeval otsustasin sotsiaalteadust õppima hakata. Kuid ma ei anna alla. Ma pean kindlasti tööd nägema selle kallal, et ma võtaks ekstra aega kodus kooliasjade ja lisamateriali lugemiseks. Peale tööd on jah väsimus ja parema meelega kooks ja vahiks telerit, aga ma pean end õppima sundima. Kui mul tuumaväsimus natukenegi üle läheb, siis kindlasti kirjutan rohkem. Praegu on aga tunne, et tahaks lihtsalt talveunne jääda. Jagan hoopis paar kooliteemalist pilti Instagramist.



Aina paremaks läheb

Pärast kuuajalist kodus olemist ja nukrat tööotsimist, asub mu kallis kaasa esmaspäevast jälle tööinimeste hulka. Tuju on meil mõlemal laes ning suure hurraaga tellisime endale uued talvejoped ja ma tellisin paar küünelakki ka. Loodan südamest, et see tal ka pidama jääks. Vähemalt täiskohaga alatine töökoht, mitte agentuuri kaudu ajutine ots. Oleks ka aeg meil rahulikumalt ja rõõmsalt elada :)

Kiire postitus

Kool on väsitav. See nädal oli tund neljapäeva õhtul ja terve laupäeva ning mul on tunne nagu ei oleks ma terve nädal aega magada saanud. Aju sai mul vist natukene šoki ja ei taha hästi kaastööd teha, aga küll ma ta välja treenin.

Nüüd ainsal nädala vabal päeval tahaks natukene koristada ja puhata, kuid õhtul tuleb natukene ikka nina õppematerjali pista ja lugeda, sest on vaja endaga vähe rohkem taustatööd teha.

Kui ma tegusa olemisega ära harjun, siis kirjutan ka lähemalt, kuidas kool ja kursusekaaslased on (lahedad!). Valitud kursus on õnneks väga huvitav, kuid palju-palju tööd tuleb teha.

Haigusepäev ja jälle koolijutt

Image
Eile hakkasin ma end kontoris juba kahtlaselt palavikuselt tundma, mis ei olnud üleüldsegi üllatav, arvestades, kui palju kolleege tööl haiged on ja pidevalt puudu on. Kohusetundest olin küll ilusti tööpäeva lõpuni, aga otsustasin, et tänase päeva võtan kodus puhkamiseks.

Hommikul ei saanud suurest ärevusest magadagi, saatsin ülemusele sõnumi ja ta vastas, et ju mingi viirus kontoris, sest üks teine kolleeg on täna kodune haiguse tõttu. Eile tundus too teine kolleeg minu meelest küll täie tervise juures, võrreldes sellega, kuivõrd kehvasti mina end tundsin, aga eks teise inimese sisse ei näe. Olen aus, ma tunnen end siiski üsna kehvasti, samas tööl oleks ma hakkama saanud küll , aga kindlasti endast mitte 100% andnud. Samas, viimati võtsin haige-päeva aasta tagasi, seega oli ka aeg. Õnneks saan oma üksiku haigusepäeva eest siiski täistasus palka.

Tänane päev on aga üsna sündmusterohkeks kujunenud, sest kell 4 hommikul saabus lõpuks salasõna Birkbecki kooliportaali logimiseks ja ma sa…