Posts

Showing posts from October, 2010

Halloweeni filmiõhtu

Halloweeni-teemaliselt soovisin ma eile õudukat vaadata. Teismelisena ma armastasin õudukaid ja vaatasin neid meelsasti ihuüksi südaöösiti. Ja läksin peale seda rahus magama. Viimasel ajal on aga minu taluvus vähe nõrgemaks läinud. Põhjuseks võib olla, et mu mehel meeldib mind hüppama ajavatel kohtadel hirmutada. Ja kohe kindlasti see, et ta mind "The Exorcist"i vaatama meelitas. See film tekitab mulle jätkuvalt külmavärinaid, kui sellest mõtlen. Ja minu väga lahke abikaasa armastab filmi jubedamaid kohti tsiteerida. Ei ole eriti lahe.
Viimaseid õudukaid, mis ma vaatasin ja mis mind küll hirmutas, aga samas mulle see meeldis, oli "Paranormal Activity". Ahjaa, ma ei hakkagi filmide pealkirju tõlkima, sest mul ei ole aimu, kuidas need Eestis tõlgitud olid. Igatahes film ise oli päris vinge ja ma ootan huviga "Paranormal Activity 2"te, mis kuuldavasti ka päris hea on.
Tagasi eilse õhtu juurde. Ma tahtsin näha midagi hirmsat, kuid mitte midagi, mis mul magada…

Kõvem Plaanimine

Suure tüli tõttu oli tänane kaubanduskeskuses käik väga odav. Vaid transport ja lõuna läksid maksma ja edasi läks kõik allamäge. Üle pika aja olin mina see, kes esimesena jälle sõbraks saada tahtis. Rääkisime asjad selgeks ja homme on uus katse, sest mõningaid asju on siiski hädasti vaja.
Järgmisest nädalast läheb tööl ka kergemaks, sest meie tiimi tuleb lisa. Kuna juhataja on lapsepuhkusel, siis otsustati uus töötaja sekka võtta, kelleks osutuks mu kolleeg Terminal 5st. Kuigi ta oli ka ainus kandidaat, olen ma teda tundes väga positiivne, et ta saab tööga suurepäraselt hakkama. Ma olen ka üsna kindel, et ajutine lapsepuhkuse kohatäitmine ei jää ajutiseks, sest üks teine kolleeg plaanib järgmisel aastal Austraaliasse reisima minna ja meil siis jääks nagu üks inimene väheseks. Aga eks näis. Ise ma olen hetkel oma kohaga rahul ja ei ole midagi suuremat ja paremat vaatama hakanud. Ehk kui juhataja on lapsepuhkuselt tagasi või ehk firmasiseselt tuleb midagi. Või võiks ka samal kohal rahus …

Juurtele truuks jäädes

Heeringas sai endale kõrvale rukkileiva, mis on isegi täiesti UKs tehtud. Seetõttu ei hakka oma lootusi kõrgele seadma. Ja viina ostsin ka, kohe terve liitsi Smirnoffi, mis Sainsburys soodukas oli ja 16 naelaga kätte sain. Otsustasime, et kui võrrelda mu veini ostmist ja kui kaua pudel viina püsib, on majanduslikult kasulikum viin osta. Mahla (Tropicana!) juurde ja mmm.. Ahjaa, purki tehtud äädikas punast peeti ostsin ka, sest isu tuli. Selline kummaline ma olengi :)

Kolmapäevaõhtune

Image
Tahaks lihtsalt ajaloo huvides kirja panna, et jube punase veini isu on. Homme lähen ostan ära (palgapäev!) ja reedel panen terve pudeli nahavahele. Peaks veel ära mainima, et tihti kui veiniisu peale tuleb, suudan ma vaid kaks klaasi sisse kallata. Vähese trenni viga. Kuid aeg-ajalt läheb terve pudel õhtu jooksul märkamatult. Seda ehk kord-kaks kuus siiski, mitte iganädalaselt. Keha aga annab sellest mõnuga peavaluga järgmisel päeval teada. Kuid see on seda väärt. Vähemalt viimasest suitsust on kaks ja pool aastat möödas ja päris ingel ma ju ka olla ei saa.
Täna nägin väga reaalset näidet, millised minu ja mu abikaasa lapsed võiksid välja näha. Ema oli sama lumivalge kui mina ja isa oli täpselt sama pruun kui minu mees (üldse väga sarnane nägi välja) ja nende lapsed.. Vaieldamatult ühed armsamad lapsed, keda ma iial näinud olen. Kuldse jumega ja sügavpruunide silmadega. Hästi lokkis, kuid pehmed juuksed (vähemalt tundus, ma ei hakanud võõraid lapsi katsuma hakkama). Kuigi me küll lood…

Good girl gone bad..

Ma olin täna väga õel. Mitte, et mul halb tuju oleks olnud, kuid minu headusel sai lihsalt lõpp. Kui inimesed vastikult käituvad, siis miks minagi peaks nende vastu kena olema.
Näiteks tööl helistas tõre vanamees ja virises, et ta ei saa meie kodulehelt tellimust sisse panna, sest see on liialt keeruline või oli ta tegelikult liiga laisk. Seletasin ilusasti, et kui ta meie poodi läheb, siis saab kehvema hinna. Ta vaidles vastu, et ta läheb siis mujale. No mingu! Ma vastasin rõõmsalt ta tõrelemisele: "Have a good day, Sir." ja panin lihtsalt telefoni toru ära.
Teisena ootasime mehega bussi ja üks väga värselt siia sisserännanu jäi meid tõsiselt vahtima. Küsisin "Can I help you?" ja ta arvas rõõmsalt, et me tahame ta sõbrad olla. Ei taha! Mulle lihtsalt ei meeldi, kui inimesed lihtsalt vahtimiseks oma kaela sõlme keeravad, kui midagi vaadata ei ole. Seekord ma lihtsalt ei suutnud seda ignoreerida.
Ma üritan homme parem tüdruk olla. Maybe :)

Eestlane väljamaal

Viimase nädala jooksul on Eesti meedias silma jäänud artiklid, kus arutletakse miks nii paljud eestlased välismaale kolivad ja kuidas neid koju tagasi meelitada. Eestlasena välismaal tahaks siinkohal ka oma põhjuseid välja tuua.

Miks ma üldse Eestist lahkusin?
Kes on mu blogi pikemalt lugenud, teavad, et ma esmalt tulin UKsse kuueks kuuks vabatahtlikuks. Keskat lõpetades ei olnud ma kindel, mida ma edasi õppida sooviks ja reisikihk on minus alati olnud. Ei tahtnud ma ka astuda erialale, mis küll tööleidmiseks oleks hea, kuid mulle enesele sugugi ei meeldiks. Euroopa Noorte kaudu tulin Cardiffi vaimuhaiglasse tööle. Pakuti tasuta lendu UKsse ja tagasi mu projekti lõpus, lisaks majutus ja natukene raha elamiseks. Hea võimalus kodust välja saamiseks ja iseseisva elu harjutamiseks.
Naljatlemist tuli küll pere kui ja sõprade poolt, et Mari leiab endale mehe ja jääbki sinna. Vaidlesin vastu ja see mul plaanis ei olnud. Vastupidi, ma olin 100% kindel, et ma ei kavatse mitte kedagi siin leida, …

Mari a.k.a. Hobukastan

Põnev avastus Kristiina blogist ja paneks endast ka väidetava kirjelduse siia. Ei hakka kommenteerima, kui täpne see on, eks see ole teiste otsustada :)
Hobukastan 15.05 - 24.05 ja 12.11 - 21.11
Ehkki hobukastani-inimene on kaunis ning dekoratiivne, ei taha ta ümbrust oma võludega vallutada. Ta on tulvil elujõudu ning vajab lihtsust. Temas on õiglustunnet ja iga selle vastu eksimine kutsub temas esile tahtmatu protesti. Ta on oma õiguste eest valmis tagajärgedele mõtlemata kõikide vahenditega võitlema. Hobukastanile ei meeldi kaalutlemine ning intriigitsemine, mistõttu inimesed keeravad sageli tahtmatult tema vastu. Paindlikkuse puudumine suhtlemisel viib sageli selleni, et ta peab tihtipeale taas millestki toibuma, elama üle uusi pettumusi, mis talle meelde jäävad, kuna ta on mõjutatav ning tundeline. Ehkki hobukastan on vastupidav, pole ta ometi isekas vaid oskab käituda ettevaatlikult ning tähelepanelikult, mistõttu pole tal ka enamasti majanduslikke raskusi. Moraalinormidel on tema j…

Friday with wine

Ma ise ka ei usu, et ma viimati kirjutasin siia 18. septemberil, aeg möödub lihtsalt nii ruttu. Jah, ma olen tõesti nii vana juba, et minu meelest aeg möödub liialt kiirelt.
Vanusest rääkides. Eile uuriti taas tööl mu vanust. Ega ma kade tüdruk ei ole ja ütlesin, et ma olen 21. Kolleeg oli imestunud. Ma naljatasin, et kas ma tõesti nii vana näen välja. Öeldi, et ma käitun väga täiskasvanulikult ja ta arvas, et ma olen 24-25 ringis. Ma ei tea nüüd kas seda komplimendina võtta või mitte. Ehk ka fakt, et ma 21selt abielus olen petab natukene ära.
Esmaspäeval otsustasid metrootöölised, et nad tahaksid natukene streikida jälle. Minu teekond tööle võtab tavaliselt maksimum tund aega, kuid sel korral võttis kaks ja pool tundi. Enamasti oli põhjuseks see, et ühekordne buss oli liialt inimesi täis tuubitud ja see lihtsalt ei peatunud. Seda juhtub ka tihti igapäevaselt, et ühekordne buss on rush houri ajal liialt täis. Kirjutasin Transport of Londonisse ja virisesin, et miks pannakse rush hourik…