Posts

Hing on õnnelik

Image
Paar kommentaari hiljutise maja-postituse all kahtlesid, kas mul siin Uus Meremaal tõesti parem elu on, kuna elamine oli nii lage. Tahtsin sellest kohe eraldi postituse teha, sest mu vaade elule on siia tules nii väga muutunud ja ausalt on mul sügavalt savi, et meil ei ole viimase peal sohvat, mille peal istuda ja lihtsalt telerit päevad läbi vahtida.

See ehk kõlab natukene imelikult, kuid ma tunnen, et mu eluvaated ja hing on natukene "valgustunud" siin. Alustaks ehk sellest, mida ma väärtustasin eelnevalt. Kui ma pindmiselt arvasin, et elukogemused on tähtsad, siis väärtustasin ma endiselt väga palju materjaalseid asju. Tahtsin viimase peal riideid, tehnikat ja muud sellist, mis näitavad vaid teistele, kuivõrd hästi mul läheb. Kui mulle endiselt meeldivad natukene hinnalisemad käekellad ja käekotid, siis paljus muus on mu "standardid" kõvasti langenud. Ma olen isegi hakanud kaltsukates käima (kust ma olen imeheas korras kleite Amberile leidnud), kuigi üleüldse o…

Aastake vanem

Image
Tegelikult sain aasta vanemaks eile (16ndal novembril). Ametlikult viimane aasta 20ndates, mis on natukene depressiivne, aga eks elu on selline. Hingelt tunnen tihti end pigem nii 19-20selt, mis ilmselt ongi põhiline :)
Sünnipäeva päev oli mõnus. Cooper teeb nüüd neljapäeviti pikemaid päevi 14:30ni, seega käisin Amberiga rahus šoppamas. Lõunaks lubasin endale sushit, mis oli oh kui hea. Siin on üldse üllatavalt palju sushi kohti igal pool, seega on pikalt isutanud, kuigi seda palju varem proovinud ei olnud. Taldrikutäis erinevaid maitseid ja jook tulid kokku natukene alla 11 Euro, mis on minu meelest päris hea. Kõht oli pärast nii punnis, täiesti alahindasin seda, kui palju riis kõhtu täidab.

Ostlesin endale ka vahelduseks üsna julgelt. Paar paari lühikesi pükse, mõned pluusid ja muidugi uued trussikud ka, haha :D Järgmiseks aastaks super-sädelev päevik ja pastakas, üks küünelakk ja ports lõnga. Lotopilet ka, aga sellega ma vaid kaotasin $5.


Kodus natukene veini verandal, hiljem tira…

Natukene Cooperist ja Amberist

Image
Vaatan ja imetlen oma lapsi iga päev ja mõtlen, küll mul on vedanud, et nad nii armsad on. Eks igal emal ole paremaid ja halvemaid päevi. Mõnel päeval Amber vaid viriseb ja rahuneb vaid süles olles. Samadel päevadel on Cooper ka eriti jonnakas ja testib mu limiite igate pidi. Teistel päevadel on tunduvalt kergem ja need halvemad päevad kipuvadki ununema. Imetlen aga, kuivõrd tublilt nad on kolimistega kohanenud.

Kõige suurem mure oli mul enne meie kolimist, et Cooper teeb sammu tagurpidi oma arengus. Mitmed teised märtsiemad on seda täheldanud, kui kas on kolitud või on Cooperi eakaaslased omale väikemaid õdesid-vendu saanud. Mu kutt aga on mind üllatanud ja on Uus Meremaale tulles kindlasti kõvasti asjalikumaks muutunud. Suurim samm on olnud meie voodist välja saamine ning nüüd on ta iga öö täitsa enda toas. Potitreening on teine, mille ta omas tempos ära õppis. Nüüd omaette elamisse tulles käib ta meelsasti igasugu hädasid suure poti peal tegemas, selle jaoks ei ole vaja talle iseg…

Meie elamine Whangareis

Image
HOIATUS! Ma ei hakanud ekstra piltide jaoks koristama, seega on piltidel kerget igapäeva segadust. Lisaks ei ole meil peaaegu üldse mööblit, sest meil hetkel lihtsalt ei ole selleks raha, kuna me peame mu alalise elukoha viisa lähiajal ära tegema. 
Tere tulemast meie kodusse järgmiseks aastaks, mis asub Whangarei linnas Paramount Parade tänaval. Tegemist on neljatoalise ühekordse majaga üsna asustatud piirkonnas. Asikohalt on see hea, kuna P sõidab kesklinna tööle vaid umbes 10-15 minutit. Lisaks paariminutilise jalutuskäigu kaugusel on meist kohalik raamatukogu, 5minutilise jalutuskäigu kaugusel on suur toidupood, Cooperi lasteaeda on 1km ning bussipeatus on otse maja ees, kui ma ise nädala sees linna minna tahan.
Teen siit pildiülevaate tervest elamisest seest ja väljast. Nagu hoiatus ütles, siis elamine on meil hetkel üsna tühi. Kolisime Uus Meremaale siiski ju vaid kolme kohvriga meie nelja peale. Sisseelamiseks ja igasuguseks bürokraatiaks on läinud kordades rohkem raha, kui me e…

Golfikook P sünnipäevaks

Image
Kuigi ma ei pea end eriti heaks kookide kaunistajaks (sest päris perfektsed Pinteresti-koogid ei tule nad kunangi välja), siis meeldib mulle oma pereliikmete sünnipäevadeks ise kooki teha küll. Nädal tagasi sai P aasta vanemaks, seega oli põhjust jälle küpsetada ja kaunistada (ta eelmise aasta kooki näete siit). Kuna ta aeg-ajalt käib pühapäeviti golfi mängimas isaga, siis tuligi mõte golfi-teemaline kook talle teha, mis üsna efektne välja tuli. 

Kook ise oli kohvikook, kaunistatud võikreemiga, järv oli tavaline tuhksuhkru glasuur ning liiva-auk on purustatud küpsised. Üks mitte nii kena pilt sisust ka, mille ma kiirelt klõpsasin, ennem, kui me selle kõik ära sõime.


Viisa käes, aga...

Viisaavalduse saatsin siinsele Immigratsioonile augustis. Pärast üsna pikka ootamist tuli neilt kiri, et neil oli vaja rohkem tõestust, et P kavatseb siia minuga koos jääda ning et me oleme tõelises suhtes (abielus me olema ei pea). P nimelt on Uus Meremaast 7 aastat eemal olnud, seega saatis kirja seletamaks, et ta kolis nüüd perega siia ning lisas igasugu lepinguid tõestamaks, et ta siia ka jääb (näiteks üürileping, auto liising jms).

Tõetamaks, et me oleme suhtes saatsin neile esmalt kirja seletamaks, kuidas me kohtusime ning kõik aadressid, kus me koos elanud oleme ning erinevaid ametlikke kirju neile aadressidele. Lisaks muidugi laste sünnitunnistused ning mõned pildid. See ei olnud piisav. Seega saatsin neile oma 10 e-maili lisainfoga - meievaheliste meilidega, sõnumitega, pangakonto väljavõtted näitamaks, et me oleme üksteisele raha saatnud, kuna ühist pangakontot meil ei ole, sõnumid, mida ma P tädiga üksteisele saatnud olen, ning meie terve Facebook'i ajaloo ühised postit…

Imenatukene käsitööst

Image
Kahe pisikesega kodus olles on aega veel ja veel vähem, et käsitööga tegeleda, aga vaikselt ikka nokitsen, kui ma just eriti varakult ise voodisse ei suundu. Ideid on iga päevaga aga aina rohkem, mida teha tahaks! Tuleb leida jälle töökoht, kus ma rahus nokitseda saaks, haha.
Üks lõpetatud töö on aga see õlasall, mis mulle ookeaniranda meenutab. Mõnus akrüüli ja mohääri segu, mis on mõnusalt pehme.


Kaks praegust poolikut projekti. Vasakul üks väike kampsun Amberile. Alumisel pildil vähe rohkem tehtult. Nüüdseks on vaja vaid varrukad kududa ja viimistleda. Paremal endiselt poolik ja natu-natukene edasi edenenud haapsalu sall. Oi, see on valulik projekt, kuigi süda nii tahaks selle ikka ühel päeval ära lõpetada. See nõuab aga üsna tõsist keskendumist ja õhtuti on silmad selle jaoks tihti liialt väsinud. Aga kunangi see tehtud saab, ma luban!



Täna õppisin Käsitöö Facebooki grupist inspireeritult makrameed ka. Ainus pulk oli lusikas ning paela asemel oli kodus vaid lõngajääke, aga sõlmed…