Cooper käib rõõmsalt uues lasteaias, Tikipunga Kindergarten, kus tundub talle rohkem meeldivat, kui eelmises. Hommikuti läheb rõõmsalt lasteaeda ning pärast ei saa ma teda sealt kuidagi koju. Mullegi meeldib see lasteaed natukene rohkem. Vahva on ka see, et ta seal tasuta süüa saab ja ma ei pea enam muretsema, mida talle pidevalt kaasa pakkuda.
Cooperile uues majas meeldib, kuna lõpuks ometi 3,5aastaselt sai ta oma toa! Imelik mõelda, et veel 5-6 kuud tagasi magas ta igal ööl meiega samas voodis. Eestis sai teda esmakordselt eraldi proovitud. Nüüd magab ta hea meelega täitsa omas toas terve öö. Kuu jooksul vaid esimesel ööl hakkas tal hirmus ja tuli meie juurde, aga muidu on ilusti nagu suur mees seal püsinud.
Amber sai vahepeal kuuekuuseks ja selle kuuga sai ta omale kaks esimest hammast all. Alustasin ka lisatoiduga ning ta saab vaid näputoitu, püreedega ma temaga jamada ei viitsi. Alguses ei saanud vedama, nüüd ei saanud pidama. Nii armas on vaadata, kuidas ta hea meelega sööb asju, mida Cooper keelegagi ei katsuks. Kuigi, eks lisatoiduga alustades sõi Coopergi rohkem, ta ülipirtsakus tekkis vähe hiljem. Amber päris ei rooma veel, aga pöörleb ja rullub vabalt. Üritab muudkui edasi liikuda ka, aga läheb vaid kogemata tagasi ja siis saab nii kurjaks.
Muidu läheb elu hetkel üsna rutiinselt, aga juba see on siin tunduvalt lahedam, kui see meil Inglismaal oli. Eile panin lausa mõned seemned mulda, et elus esimest korda üritada juurikaid kasvatada. Pöidlad pihku, et ma oma emalt aiandusgeeni pärisin ja haledalt läbi ei kuku.
Lõpetuseks mõned pildid meie vahepealsetest tegemistest:
Nii tore, et tagasi oled. Oma teada korra juba kirjutasin sellise kommentaari aga vist unustasin avaldada :D
ReplyDelete