Inimeksperiment

Kohvi olen ma joonud nii pikalt kui ma end mäletan. Ei usu küll, et ema mul neljaselt kohvi juua laskis, aga 6selt-7selt jõin ma piimakohvi aga kindlasti. Mäletan, et tollal käis see veel kõrrega, sest kõike oli kõrrega palju lahedam juua. Kui aga pühapäevasest piimakohvist pannkookide kõrvalt saab üle aastate neli-viis kruusi (just kruusi, mitte tassi !) kohvi päevas, mis enesetunnet paremaks ei tee peale pooletunnise energialaksu, siis on aeg asju muuta.


 Pöördepunkt tuli esmaspäeval, kui kell 2 pärastlõunal olin oma neljandat kohvikruusi lõpetamas ja mu enesetunne pöördus kohutavaks. Süda puperdas, käed värisesid, ärevustunne. Need on kõik need tunded, mida tööl olles ei taha. Mõeldes asja üle pingsamalt ja lugedes internetis mitmeid artikeleid kohvisõltuvusest, siis täheldasin ka, et mu tähelepanu on viimasel ajal väga hajevil olnud, mul on olnud väga raske ühele tegevusele pikalt keskenduda. Lisaks ma küll magan palju, kuid ma ei tunne end tihti välja puhanuna ja öösiti ärkan tihti üles.

Oli aeg muutuseks.

Seetõttu otsustasin kuu aega ilma kohvita hakkama saada. Kui selle perioodi üle elan, siis võin 12jaanuaril kohvi juua, kui üldse isu on.

Esimese päeva hommikul oli kerge hirm tuleva ees, aga pidasin oma lubadusest kinni ning veetsin päeva piparmündi- ja rohelist teed juues. Pärastlõunal oli enesetunne küll üsna kehv ja pea lõhkus valutada hirmsasti. Minu jaoks need võõrutusnähud just näitasid, kuivõrd sõltuvuses mu organism kohvist on ja otse loomulikult ei saa see hea olla. Õnneks teine päev tähendas vaid väikest peavalu, aga tundsin end tunduvalt paremini.


Täna on kolmas päev ja rüüpan sidrunivett ning tuju on hea. Kolleegidele andsin ka teada, et ma ei joo kuu aega kohvi ja nüüd nad armsasti ei pakugi seda mulle. Mitte, et ma isegi isutaks. Pigem tunnen huvi erinevate teede vastu hetkel ja mõtlen endale korraliku teekannu muretseda. Tunnen end tunduvalt rahulikumalt kui tavaliselt ja energiastki ei ole sugugi puudust.

Elame ja näeme kuidas see väike eksperiment läheb. Praegu on küll tunne, et kodus olev kohv (Costcost sai ju suuuur pakk ostetud) läheb kehakoorijana kasutusele või ootab külalisi.

Comments

  1. kas kohvijoomine ei ole mõnesti ka harjumuse ja emotsiooni asi? mina hakkasin tarbima decaf-kohvi - saan oma kohviemotsiooni ikka kätte, aga vähemasti ei sisalda see nii palju kofeiini. õnneks ei ole ma muidugi mingi kohvigurmaan ja kuna joon kohvi nagunii piima või koorega, siis suutsin maitseerinevusega harjuda.

    ReplyDelete
  2. Eks näis, mis ma kuu aja pärast teen, aga esialgu tahaks kuu aega täiesti kohvi-vaba olla. Ma olen pigem "all or nothing" tüüpi inimene :)

    Lisaks erinevad taimeteed on minu meelest tunduvalt kasulikumad kui decaf-kohvi...

    ReplyDelete
  3. Tubli tüdruk! Mina olen nüüd teesõltlane, aga see on vähemalt tervislikum kui kohvi. Praegu on terve pakk rohelist teed mul ja joon ikka iga hommik ja vahest õhtuti ka. Kui ma kohvi nüüd joon siis süda hakkab kohe puperdama. Organism pole kofeiiniga enam harjunud. Kas sulle kakaod meeldib juua? Praegu külmal ajal on nii mõnus. :)

    Kristiina.

    ReplyDelete
  4. Mul madal vererõhk ja kohvi on vaja, et norm tunne sees oleks. Kohv on kasulik, sisaldab antioksüdante ja pidavat dementsust eemal hoidma. Iga asi on hiigelkogustes kahjulk, mõõdukust peab olema.

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Keha kümme päeva pärast sünnitust

Road trip! 3000km Inglismaalt Eestisse

Meie uus kodu!