Home And Away

Teejoomisest

2012-01-29T10:18:00.000Z

Kui ma 12detsembril otsustasin, et ma enam kohvi ei joo, siis pidin ma selle ju millegagi asendama. Inglaslikult parim variant oli tee, mida ma kohvi kõrvale juba nagunii jõin.

Varem jõin ma vaid taimeteesid ja ei kujutanud ette, kuidas inimesed teed piimaga juua saavad. Korduvalt proovides on aga mulle endale ka tee piimaga meeldima hakanud. Piima lisan ma küll vaid mustale teele ja Earl Greyle. Taimeteedest on hetkel mu lemmikud roheline tee ja piparmündi tee.

Suhkrut lisan ma mustale või Earl Grey teele ja seda hetkel vaid pool lusikatäit. Taimeteesid üritan enamasti ilma suhkruta juua, kuid olenevalt tujust lisan neile aeg-ajalt mett, kui magusaisu on.

Teejoomise suurenemisega on mul koju ka rohkem teesid kogunenud. Punases topsikus, kuhu on "Tea" kirjutatud on hetkel Tetley roheline tee. Lisaks on mul Tetley Extra Strong must tee, Whitlandi Earl Grey tee ja Fortnum & Masoni Afternoon tee, mida ma kõiki korda mööda joon.

Eelmine nädalavahetus ma jõin isegi ühe väikese Starbucksi latte, mis maitses küll hea, aga ma ei saanud kohvist enam seda meeletut kaiffi, mis sellega varem kaasnes. Ma hiljem ostsin teed, mida ma isegi nautisin rohkem kui kohvi.

Tegin sushit

2012-01-28T19:20:00.002Z

Vaadates oma Facebooki, siis tundub Eestis olevat üsna popp ise sushit teha. Ega ma ei saa kehvem olla ja tahtsin ka teha. Ostsin Sainsbury'st üks kord nori ja sushi riisi ära, et asjaga algust teha. Roger sai Hiinalinnas käies mulle bambuse mati ja paar paari söögipulki. Siis oli suur sushi äädika jaht, mille ma isegi ühes Hiinalinna poes leidsin, aga kahjuks oli sealne järjekord meeeletu, vähemalt tund aega oleks läinud mul ühe ostuga järjekorras seismine. Lõpuks Waitrose's leidsin riisi äädikat ja otsustasin sushi riisi ise teha suhkrut ja soola lisades.

Internetis lugesin eelnevalt mitmeid mitmeid õpetusi ja riisi tegemine tundus kõige keerulisem. Hakkama ma aga enda meelest sain, sest pesin riisi enne keetmist ilusasti, keetsin seda õigesti õpetuse järgi ja riis oli mõnusalt kleepjas vormimiseks, täpselt nagu õpetuses ütles.

Alustuseks täidistega ei viitsinud ma eriti eksperimenteerima hakata ja panin vaid tuunikala ja kurki. Tuunikala segasin natukese naturaalse jogurti ja vürtsidega, et maitset natukene rohkem oleks. Sushi rullimine ei olnudki nii keeruline nagu ma ette kujutasin, aga riis kleepus küll igale poole ja üsna segadust tekitav töö oli.

Tehtud ma aga nad sain! Maitse küll ei ole päris nii hea nagu restoranide omad, aga esimese korra kohta päris söödav.

Me pole turistid, me elame siin

2012-01-28T17:50:00.000Z

Eelmine nädalavahetus oli meil üks tuttav Eestist külas ja sai palju mööda Londonit ringi rännatud. Reedel käis Roger M-Hga enamus vaatamisväärsused läbi, mina ühinesin nendega laupäeval, käisime siis Hiinalinnas, pühapäeval käisime Westfieldis shoppamas ja esmaspäeval käisime Windsoris. Windsoris esmakordselt jalutasime Eton koolini ka, kus tunnid olid just lõpenud ja nii kena oli frakkides noormehi vaadata nagu perverdid :P

Mõned pildid ka:

Hiinalinn

Covent Garden

Windsor

Salenedes

2012-01-20T19:22:00.001Z

Ma olen nii õnnelik, et ma pean seda teiega jagama! Kaal näitas täna peale tööd, peale paari söögikorda, 57,8kg! Viimati nägin ma nii väikest numbrit kaalul 10. klassis :) Ma olen enda üle nii meeletult uhke, et ma olen oma toitumise nii ilusasti kontrolli alla saanud. Ma ei ole end näljutanud ega mingit spets-dieeti pidanud, lihtsalt mõistlikult tervislikult toitunud ja liikunud ning mitte alla andnud.

Naudin endale lubatud veini, õhtusöögiks sõin ilusti lehtsalatit kanaga ja olen muidu rõõmus ja sale.

Toredat nädalavahetust.

Talverõõmud

2012-01-19T20:50:00.002Z

Tööl ei ole tore, sest meie küte läks katki. Terve nädala on kõik käinud soojade kampsunitega ringi, kontorisse muretseti mingit industriaal-radikad ja teed juuakse meeletutes kogustes. Parandajatel on terve nädal läinud, et aru saada, mis juhtunud on ja nüüd tellitakse kaugelt kaugelt varuosi. Öeldi, et ehk kolmapäevaks saab korda, seega mitu päeva on veel külmetada.

Roger on hetkel aga ühel eestlannast sõbral kesklinnas järel, kes meid nädalavahetuseks külastab. Neiu on Rogeri sõber ning mina kohtasin teda esimest ja ainsat korda meie pulmas, aga väga lahe tsikk on ja hea on eesti keelt ka vahelduseks harjutada, et meelest ei läheks. Nädalavahetusel on siis palju turistivärgendusi plaanis jälle. Olen otsustanud, et oma treeningkavas teen pausi, sest külalise ees ma küll ei taha võimlema kukkuda, aga ehk linnapeal tuleb palju palju jalutamist, et kaloreid ikka põletada saaks. Esmaspäeva võtsin töölt ka vabaks ja siis plaan mõnda Inglise väikelinna külastada vahelduseks. Järgmine nädalavahetus küll ma ainult magan!

Japanese is the best

2012-01-15T20:58:00.001Z

http://www.flickr.com/photos/bananagranola/ - Uskumatult ilus pildigalerii Jaapani toitudest.

Sellest innustatult ostsin täna poest sushi riisi ja nori. Vaja veel leida kusagilt bambuse matikene sushi rulli keeramise jaoks ja sushi äädikat, siis hakkan meisterdama.

Meie kallis Vera Wang

2012-01-14T18:56:00.001Z

Pulmadeks saime kingituseks imeilusa Vera Wangi hõbedast pildiraami, mis on meiega nii paremates kui ka halvemates elukohtades kaasas olnud.

Esmakordselt märkasin, et hõbe hakkab tuhmuma meie eelmises elukohas, kus meie tuba oli ülimalt rõske, niiske ja hallitav. Mine tea kas just sealne niiskus sellele kaasa aitas või oleks ma juba siis pidanud meie kalli pildiraami eest rohkem hoolt kandma.

Täna magamistuba küürides aga vaatasin pildiraami ligidamalt ja issand kui kole see hetkel välja paistab. Lausa häbi, et meil selline asi elamises on, aga ma tean, et selle väikese tuhmumise all on ilus ja särav hõbe.

Miks ma sellest siin kirjutan? Sooviks kallite lugejate soovitusi, kuidas hõbedat puhastada saaks. Kas keegi oskab mingit kindlat hõbedapuhastit soovitada või on kellelgi hea ökoloogilisem nipp? Igasugused soovitused on väga teretulnud, sest mingit suvalist lahendust proovides ei soovi ma hõbedat siiski ära rikkuda.

Puhtas magamistoas ilusad unenäod

2012-01-14T17:49:00.001Z

Tikri postitusest sain innustust ja kuigi oli plaanis täna päev otsa laiselda, läks hoopis teistmoodi. Arvestades, et ma ärkasin kell 6 koos Rogeriga, kes tööle läks, arvasin, et mul ei ole eriti palju energiat (öösel sai kell 1 magama mindud ja 5h und on minu jaoks ikka häbematult vähe). Esimesed kuus tundi ma laisklesingi ja vahtisin lihtsalt telerit ja sõin. Jah, sõin ja täna oli esimene patustamise päev kahe nädala jooksul. Kuid ma ei kahetse, sest ülejäänud õhtu olen tubli, teen oma harjutusi ja homme nosin rõõmuga salatit edasi. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...

Korterit oli väga vaja koristada, aga mõte kõik toad ühekorraga ära koristada oli natukene hirmutav. Seetõttu otsustasin vaid magamistoa ette võtta. Panin muusika mängima, et puusa nõksutades küürida saaks ja asusin tööle. Võtsin väga korralikult igalt poolt tolmu, isegi pildiraamide pealt ning põranda liistu pealt. Vaipa (magamistoas on terve põrand vaibaga kaetud) puhastasin ekstra korralikult tolmuimejaga, et kõik jama ikka välja tuleks ja käisin paar korda kohu vaibast üle.

Seejärel otsustasin akna ära pesta, sest sellest välja enam hästi ei näinud. Seestpoolt oli aken üsna puhas, vaid natukene tahma oli sellel, sest me aeg-ajalt põletame magamistoas küünalt. Väljastpoolt oli aga aken ühtlase liivakihiga ketud. Väljas veel teiste majade ehitus käib ning lisaks tuleb alati vihmaga seintelt nii meeletult palju liiva alla, mis väga kergesti akende külge jääb. Peale aknapesu oli magamistoas kohe palju rohkem valgust.

Küürisin üle ka kõik peeglid, mida meil on kolm - kaks põrandast laeni peeglitest lükandust kapi ees ja üks üsna suur peegel seinal. Otse loomulikult vahetasi ära ka voodipesu, mida ma isegi natukene triikisin. Hetkel triikimislaud meil puudub, seega enamuste asjadega on shake and fold meetod, aga too voodipesu sai viimati kuivatis ära kuivatatud, mis linad kohe eriti kortsuliseks tegi. Triikimine käis söögilaua peal, kus on vähemalt palju ruumi. Paar sutsu õhuvärskendit ja magamistuba tundus nagu uhiuus.

Järgmisena võtan ette vannitoa, mida teen ilmselt homme, aga kui täna energiasööst tuleb, siis võib-olla ka täna õhtul. Kindlasti jääb elutuba ja köök homseks, sest kellele siis ikka puhkamise päeva vaja on nädalavahetusel.

Muutustest

2012-01-14T08:52:00.004Z

Jonnakas olen ma küll ja mulle meeldib, kui ma aeg-ajalt suudan endale kindlaks jääda. Kaks nädalat tervislikku eluviisi ja ma ei ole veel murdunud - hoopiski vastupidi. Tunnen, et keha vaikselt muutub ja see on nii hea! Mul on isegi nii hea meel, et olen suutnud teisigi inspireerida.

Kõige raskem on muidugi olnud toitumist muuta, sest ma ARMASTAN maiustusi. Maiustuste all ei pea silmas väikeseid kommikesi, aga ma suudan endale lõpmatuses kogustes küpsiseid, kooke ja saiakesi sisse ajada. Hea on see, et kuigi ma maiustasin üsna tihti, siis eelmine aasta oli mu kaal väga stabiilne, kõikus vaid umbes 2kg ringis.

Hetkel söön palju suppi, täisteratooteid, aedvilju jne. Kindlasti ei ole mu toitumine supertervislik, aga kordaks, et ma ei üritagi lühikese ajaga palju kaalu kaotada, pigem on see elustiilimuutus, millega ma ka loodan mõistlikult kaalu kaotada natukene. Juba see on hea, et kuu aega on kohvijoomisest loobumisest möödas ja ma ei tahagi seda enam. Kohvi ma tavatsesin juua kahe lusikatäie suhkruga, kui ma nüüd panen tavalisse teesse kas pool lusikatäit või rohelist teed joon ma nüüd üldse ilma suhkruta.

Trenni olen ka kodus usinalt teinud igapäevaselt. Internetis leiab imelisi harjutusi ja päevas korra saan ikka naha märjaks, mis on suur samm edasi mitte mingist spordist. Esimene nädal olid lihased küll üsna valusad, aga asi hakkab palju kergemalt minema.

Alkoholi ei ole ma ka kaks nädalat tarbinud. Lubasin endale, et kui kaal näitab 57kg, siis joon ära pudeli veini, mis mul kapis ootab.

Algus on kõigega alati raske, aga uskuge mind, keha harjub taoliste tervislike muutustega aja möödudes ära.

Hommikused mõtted

2012-01-09T07:25:00.000Z

Miks ma end küll sedasi üles kütan, et tänane tööpäev tuleb hirmus? Ma ju tean, et mu töö ei ole nii kohutavalt raske ja kui vaja, siis abi saan ma oma lahketelt juhatajatelt alati. Lisaks nagunii möödub nädal ülikiirelt ja siis on nädalavahetus jälle ja saan natukene puhata. Täna õhtul peab varem magama ka minema, sest 6h und ei tundu minu jaoks piisav olevat. Let's bring home the bacon!

Uuel aastal uue hooga

2012-01-08T19:56:00.000Z

Head uut aastat! Seda vist enam küll ei sobi soovida, aga ma ei ole selle blogi lugejatele seda veel soovinudki.

Aastavahetusel oli mu tädi oma elukaaslasega meil külas nagu eelnevalt mainitud. Mõned päevad käisid nad ise linna peal ja šoppamas ja paar päeva käisin mina nendega kaasas. Tore oli laps olla ja kui väljas söömas käies kõik välja tehti. Jube armas oli neid taaskord näha ja kahju, et kuna ma tööl olin, ei saanud ma nendega rohkem aega veeta. Eks ma suvel näen neid taas, kui me ise Eestis käime.

See nädal oli töölt ka vaba, aga kuna igapäev oli mingit tegemist, siis ma ei tunne end absoluutselt puhanuna. Samas midagi suurt ei teinudki, aga kui tihit kell 6 ärkasin koos Rogeriga ja ei olnud ühtegi päeva, kui ma lihtsalt niisama diivanil logeleda oleks saanud, siis no ei ole puhanud. Üldse ei oota homme tööle minekut.

See nädal sai alguse ka minu kaalulangetamise projekt. Olen sellest küll korduvalt rääkinud ja heietanud ja see on minu jaoks ülimalt oluline asi siiski. Iga päev olen kodus ise harjutusi teinud, teed joon nüüd ilma suhkruta, alkoholi ei ole plaanis nii pea puutuda ja maiustustest hoian ka eemal. Paar päeva olen endale üsna lahjat suppi sisse ajanud ja nädalaga ongi maha tulnud see 1,3kg, mis jõulude ja aastavahetusega juurde tulid. Nüüd on eesmärk 5kg veel maha saada... Minu pikkuse juures ei oleks sobilik rohkem kaalu kaotada, sest siis näeks ma välja nagu näljahädaline. Siiski soovin ma, et mul ei oleks kõhul seda väikest polstrit ja et kintsud oleksid natukene rohkem vormis ning ma olen väga motiveeritud, et seda ka saavutada.

Reedel käisin juuksuris ka, nüüd olen tunduvalt blondim ja oma 10cm lõigati maha ka, sest juuste otsad olid nii kohutavas seisukorras. Üks kord on vast veel käia ja siis saan ka viimastest tumedatest salkudest lahti:

Vahelduseks asjalik

2011-12-27T14:27:00.000Z

Eilne päev möödus enamasti horisontaalselt teleri ees, mis oli väga mõnus. Kuigi tunnistan, et õhtu lõpuks tekkis väike rahutus mitte midagi tegemisest. Aga ma ei andnud alla ja ei teinud mitte midagi asjalikku. Vaatasin ära kümme "Gossip Girli" osa ja netist ka "Tamara Ecclestone: Million $$ Girl". Just täpselt sellist jama, mida ma Rogeri kodusolekul ei saa vaadata :)

Täna lubasin palju asjalikum olla ja olen ka olnud. Kuigi kerge pohmakatunne on miskipärast, kuigi eile jõin vaid kaks pokaali veini ja ühe õlle. Kuid sisimas on selline vedelikupuuduse iiveldus. Mine tea, millest see veel on, aga mina kahtlustan, et mul on liigsöömisest pohmakas. Eile pea päev otsa mu suu käis ja ma nägin välja nagu neljandat kuud rase. Vähemalt on lisakaalu, mida nüüd uue aasta tulles kaotada saab.

Mis ma siis kõik täna ära teinud olen siiamaani? - Köögi valamu puhastasin ära, mis väga lühikese ajaga üsna koledaks läheb. Valamu kõrval olev kuivatamise resti alus on nimelt metallist ja siinne VÄGA lubjane vesi teeb selle väga kergesti plekiliseks. Küürisin, mis ma küürisin, aga valamu särab nagu uhiuus nüüd. Lisaks pumpasin tädile ja ta elukaaslasele madratsi täis ja panin puhta voodipesu külaliste teki ja patjade ümber. Piparkoogimaja ehitasin ka Rogeri ostetud gingerbread kitiga. Oma riidekapi ja -sahtli koristasin ka ära ja voltisin kõik riided ilusti ja uuesti. Kuni järgmise korrani.

Olgu, nii palju ei olegi, aga suur edusamm eilsega võrreldes. Lähen nüüd lebotan natukene ja vaatan veel natukene "Gossip Girli" ja ootan pikisilmi külalisi :)

Möödunud ajad

2011-12-27T11:05:00.001Z

Tädi on oma elukaaslasega tulevad täna meile külla nädalaks, mis on ülimalt tore. Aastavahetusel on pere näha alati hea (viimased kolm aastavahetust oleme tädi ja ta kallimaga veetnud) ja tore kui neil ka põhjust Eestist välja saada on ja siia šoppama tulla.

Just lõpetasin panipaigas tuhlamise, kust ma otsisin madratsi ja pumba välja ja sattusin oma vanade märkmike ja Cardiffis peetud päeviku peale. Vaatasin üle minu ja Rogeri sebimise alguse ning meie esimese kohtumise kuupäevaks on täpselt 17 oktoober 2007. Peale esimest nädalavahetust temaga Londonis olin isegi kirjutanud "kahju on temast lahkuda, sest ta on mulle suht meeldima hakanud". Peale seda olin ma pea iga nädalavahetuse Londonis :)

Seejärel tuli sissekanne märtsis, et ma esialgsete plaanide järgi oleks pidanud peale paari nädalat Eestis kohe Londonisse tagasi minema läinud, aga miskipärast suutsime tülli keerata ja ma vahepeal vahetasin mineku suhtes meelt. Mäletan, et kui ma lõpuks siia tuleku poolt otsustasin, siis arvasin, et ma jääks alati kahetsema, kui ma ei prooviks seda võimalust ja kui meie suhtest midagi välja ei tulegi, siis saan ma alati Eestisse tagasi minna. Muidugi iial ei kujutanud ma ette, et asjad läheks nii hästi nagu nad läksid... Aeg-ajalt on armas sedasi möödunut meenutada.

Uuendus: Roger tunnistas, et tal tuli tööl olles pisar silma, kui ma talle sõnumi saatsin meenutustega. Armas :)

Jõulusoovid

2011-12-24T09:04:00.000Z

Imeilusaid ja rahulikke jõule!

Twas the night before Christmas

2011-12-23T22:43:00.001Z

Tööpäeva lõpuks tuli taas väike masendus peale nähes kui palju järgmine aasta transpordi hinnad tõusevad. Õnneks on kodus üks armas mees, kes suutis õnneks tuju tõsta. Sest kõik ei ringle ju siiski raha ümber! Kuidas ma küll nii kuradima materialistlik olla saan, eriti veel pühade hakul?

Hetkel tegin viimase poeskäigu nimekirja homseks, et mõned üksikud asjad veel muretseda - munad, hapukoor, kuivatatud pohlad jms. Roger on läbi pühade tööl ja plaan on temaga koos hommikul kell 6:30 välja minna. Sainsbury avab oma uksed homme juba kell 6 ja tahaks suuremaid inimmasse vältida (kas on imelik, et ma pidin just Google Translatorit selle sõna jaoks kasutama? Inglisekeelset sõna teadsin, aga eestikeelne ei tulnud meelde). Plaanis on siis koju naastes tukastada, et siis küpsetamisega pihta hakata. Pühapäevasele päevale jätan soolasemate toitude tegemise.

Salajased kingitused tegime ka üksteisele esmakordselt! Ma tean, et ma saan kampsuni, sest pakk on hea ja pehme, aga ma ju ei tea täpselt millise. Rogerile ma ei ole öelnud, mis ta saab ja ta ei ole eriti hea arvaja õnneks. Kingitused avame pühapäeva hommikul kui oodata jõuame. Ehk asjatades tuleb jõulutunne ka peale..

Koopaoravad

2011-12-22T20:59:00.000Z

Jõulud on hullud raha röövlid. Roger käis täna ühe sõbraga Costcos ja nüüd oleme 214 naela võrra vaesemad. Toitu on küll piisavalt terveks jaanuariks, aga siiski... Olgu, tegelikult salvrätikuid skänniti kaks korda kassast läbi, aga see on vaid paarikrooniline häving.

Kallimad asjad olid siiski liiter Bacardit, liiter Malibut, kast Coronat ja paar pudelit veini, mis teiste varudega peaks tädi ja ta elukaaslase külaskäiguks piisavad olema (me ei söögi, me ainult joome). Söögipoolisest varusime järjekordse 5kg riisi, kaheksa pakki pastat, 7kg jahu, 7.5kg kartuleid, 5kg sibulaid ja liha (kanaliha, lihapalle, sinki) jne.

Piparkoogimaja valmistamise paki sain ka, mis on väga armas. Ning väikese kastitäie mandariine, mida ma hetkel täiega armastan, sest jõulud on ju.

Olgem ausad, neid samu asju meie tavalisest Sainsburyst ostes oleks summa suurem olnud, aga las ma natukene ahastan.

Jõuludeks valmistudes

2011-12-18T17:41:00.000Z

Kui külmikus on alles vaid üks õlu ja natukene riivitud juustu, siis kohe peab sammud toidupoe poole seadma, mida me täna ka tegime. Minu meelest on jube tüütu, kui absoluutselt kõik korraga otsa saavad ja igasuguseid basic asju peab ühe korraga varuma. Tehtud see aga sai, just tegin koduseid hamburgereid ja nüüd seedime ja naudime viimast nädalavahetuse õhtut.

Sainsburyst ostsime kaks pakki kuulikesi ka jõulukuusele, sest Rogeri meelest on meie kuusekene natukene lahja. Selline üsna minimaalne ta meil ongi, kaunistuseks on vaid kuulid ja tulekesed, aga kuule on nüüd puu otsas VIIS pakki.

Hommikul vaatasin lõpuks ometi natukene Gossip Girli 3. hooaega edasi, millest on nüüd mul vaid neli osa vaadata. 4. hooaeg on juba ka olemas ja peale seda siis laeks viienda ka alla. Eile hommikul vaatasin "Roman Holiday", mis oli väga lustakas film. Ja õhtupoole asusime Rogeriga koos "Kariibimere piraate" otsast peale vaatama.

Järgmise nädala jooksul pean ma kindlasti meie pühade ja tädi külaskäigu menüü ka paika panema. Tööl parem olgu taaskord hästi vaikne, sest see ei ole kindlasti kerge ülesanne. Valmistatud kana või kalkuni ostame kindlasti. Just valmistatud, sest ma ei viitsi küll mingit kalkunit täitma hakata, pigem ostan valmis maitsestatud, mis vajab vaid ahju panekut. Kõrvale teeks kindlasti ise ahjukartuleid ja eks midagi muud veel. Me ei jälgi väga mingigi riigi traditsioone siin puhul, pigem loome enda omad. Vaid Trinidaadi musta kooki palus Roger mul ise teha, mis saab ka paras missioon olema. Aga küll ma kõik tehtud saan :)

Inimeksperiment

2011-12-15T19:50:00.000Z

Kohvi olen ma joonud nii pikalt kui ma end mäletan. Ei usu küll, et ema mul neljaselt kohvi juua laskis, aga 6selt-7selt jõin ma piimakohvi aga kindlasti. Mäletan, et tollal käis see veel kõrrega, sest kõike oli kõrrega palju lahedam juua. Kui aga pühapäevasest piimakohvist pannkookide kõrvalt saab üle aastate neli-viis kruusi (just kruusi, mitte tassi !) kohvi päevas, mis enesetunnet paremaks ei tee peale pooletunnise energialaksu, siis on aeg asju muuta.

Pöördepunkt tuli esmaspäeval, kui kell 2 pärastlõunal olin oma neljandat kohvikruusi lõpetamas ja mu enesetunne pöördus kohutavaks. Süda puperdas, käed värisesid, ärevustunne. Need on kõik need tunded, mida tööl olles ei taha. Mõeldes asja üle pingsamalt ja lugedes internetis mitmeid artikeleid kohvisõltuvusest, siis täheldasin ka, et mu tähelepanu on viimasel ajal väga hajevil olnud, mul on olnud väga raske ühele tegevusele pikalt keskenduda. Lisaks ma küll magan palju, kuid ma ei tunne end tihti välja puhanuna ja öösiti ärkan tihti üles.

Oli aeg muutuseks.

Seetõttu otsustasin kuu aega ilma kohvita hakkama saada. Kui selle perioodi üle elan, siis võin 12jaanuaril kohvi juua, kui üldse isu on.

Esimese päeva hommikul oli kerge hirm tuleva ees, aga pidasin oma lubadusest kinni ning veetsin päeva piparmündi- ja rohelist teed juues. Pärastlõunal oli enesetunne küll üsna kehv ja pea lõhkus valutada hirmsasti. Minu jaoks need võõrutusnähud just näitasid, kuivõrd sõltuvuses mu organism kohvist on ja otse loomulikult ei saa see hea olla. Õnneks teine päev tähendas vaid väikest peavalu, aga tundsin end tunduvalt paremini.

Täna on kolmas päev ja rüüpan sidrunivett ning tuju on hea. Kolleegidele andsin ka teada, et ma ei joo kuu aega kohvi ja nüüd nad armsasti ei pakugi seda mulle. Mitte, et ma isegi isutaks. Pigem tunnen huvi erinevate teede vastu hetkel ja mõtlen endale korraliku teekannu muretseda. Tunnen end tunduvalt rahulikumalt kui tavaliselt ja energiastki ei ole sugugi puudust.

Elame ja näeme kuidas see väike eksperiment läheb. Praegu on küll tunne, et kodus olev kohv (Costcost sai ju suuuur pakk ostetud) läheb kehakoorijana kasutusele või ootab külalisi.

Stress Free

2011-12-11T12:06:00.000Z

Reedeks oli mul juhe kõigest nii koos, et mu eesmärk oli end lihtsalt purju juua. Pudel veini ja paar rummi kokteili, kui ma netis tsillisin oli just täpselt see, mida vaja oli. Laupäeval oli pohmaka-koll õnneks üsna väike, vaid jube väsinud olin.

Käisime tiiru Uxbridges, kus ostsime lõpuks kuusele pallikesed kaunistuseks är ning lisaks ostsin tööle Secret Santa kingituse. Käisime Burger Kingis söömas, sest selleks ajaks enesetunne täpselt selline, et Fanta ja mõnus rasvane burger olid ainsad päästjad. Lisaks väike toidu-ostmine Sainsburyst ja tulime koju ära.

Kodus logelesime lihtsalt teleri ees ja kuna me ei suutnud ära otsustada, millist filmi vaadata, alustasime LOTD Extended Editioniga :D Peale kahte tundi filmi hakkas mul silm vaikselt looja minema, seega läksingi juba kell 21:30 magama ära.

Lootus, et kui läksin vara magama, ärkan ma ka vara üles, oli küll vale. Ma ärkasin täna kell 11! 13,5 tundi und, ma ei tea kust see küll tuli... Aga täna on nii hea ja värske olla ning olen asjalik ka. Hetkel joon hommikukohvi ja saiataigen kerkib. Viimasest piparkoogitainast pean ka piparkoogid ära tegema, lisaks vannituba koristama ja tööriideid pesema-triikima.

Mõnus pingeid maandav nädalavahetus, et homme jälle oma surmigavale tööle minna.

TGIF

2011-12-09T18:27:00.000Z

Lõpuks ometi on see töönädal läbi. Ma tunne natukene halvast virisedes, et mu praegune töö on nii igav, aga see on tõsi. Mulle meeldib tegevuses olla ja uusi asju õppida ja end tõestada. Päevad läbi uudiseid lugedes tunnen pigem kerget taandarengut. Lisaks, mida rohkem ma tegevusetu olen, seda vähem ma viitsin tööd teha, kui ka viis minutit tegevust peaks tekkima. Kaks ja pool nädalat tädi tulekuni ja jaanuari esimese nädala puhkan lihtsalt niisama kodus. Cannot wait!

Hetkel joon pokaali roosat veini ja ootan, et Roger köögi koristamise lõpetab. Teen siis pajatäie chili con carnet ja joon ülejäänud pudeli veini ära, et nädalavahetusele hoog sisse anda. Hirmus mõtekas elu on hetkel... (sarkasm)

Tere jõulud

2011-12-07T19:36:00.000Z

Minu ja Rogeri esimene ühine jõulupuu, mille me tellisime eile Amazonist ja juba täna toodi kohale. Jõulutuled õnneks eelmisest aastast töötasid ja nädalavahetusel läheme ostame punased pallikesed ka kaunistuseks peale.

Jõulude lähenedes

2011-12-06T18:14:00.000Z

Tööl mitte millegi tegemine on ikka tunduvalt raskem kui millegiga tegevuses olla. Järjekordne päev, kui ma päev otsa uudiseid lugesin. Paar asja ja projekti on küll tulemas, aga ülemus hetkel Lõuna-Aafrika Vabariigis uut äri püsti panemas ja sedasi ma natukene sihitu olengi. Samas LAV teeb mulle jaanuaris ekstra palju tööd juurde, aga selle üle ma ei kurda. Pigem teenin oma palga ausalt välja, mitte ei loe päev otsa neid samu uudiseid. Am I crazy?

Ilm on meil ka hirmus külmaks läinud. Hirmus külm tähendab siin hommikuti +5C, aga sellele juurde tuul ja niiske õhk ning tundubki sama külm kui Eestis -5C. Talvejope alla käis täna paks kampsun ja tavaliste kingade asemel olid kasutuses uggsid, mis tööl korralikumate kingade vastu vahetasin. Kuum tee oli päeva lahutamatu kaaslane, sest meie kontori küte ei tahtnud sugugi sooja meile anda.

Valmistume jõuludeks ka ja tellisime täna Rogeriga oma esimese ühise jõulukuuse ära. Kunstkuusk siiski ja nädala jooksul peaks kohale tulema. Jõulutuled on eelmisest aastast olemas ja muid ehteid kuusele läheme TK Maxxist vaatama.

Lähen küpsetan nüüd porgandikooki ja siis vaataks mõne filmi tänase päeva lõpetamiseks.

Ööloom

2011-12-04T22:31:00.001Z

IPhone ei tee küünlavalgel just kõige paremaid pilte, aga näidaks enda nägu ka vahelduseks. Head ööd! :)

Järjekordne nädalavahetuse kokkuvõte

2011-12-04T22:08:00.000Z

Reedel käisin Rogeri töökaaslastega Westfieldi juures õhtustamas. Leidsime ühe armsa baari, mis isegi ei olnud inimesi liialt täis ja õues saime endale istekoha. Õnneks laua kohal olid soojendused ja sedasi detsembrikuus õhtul väljas istuda oli mõnus. Jõin klaasi veini, mis maksis 5 naela ja mille kohta ma muudkui mõtlesin, et selle eest saaks Tescost terve pudeli, aga vähemalt maitses see tõesti hea. Õhtusöögiks valisin mina caesari salati wrapi friikatega ja maitses väga hea. Lõpetuseks magustoiduks üks hea ja kuum iiri kohv.

Kuigi õhtu sai väga mõõdukalt peetud ja koju jõudsime umbes südaöö paiku, siis järgmine päev ei viitsinud üldse välja minna. Sedasi me laupäeval vaid logelesimegi. Tegelikult toidupoes käisime ka ja õhtul tegin ma slow cookeris kana ja toorjuustukooki tegin ka.

Oh! Peaaegu oleks reedene meelest läinud. Nimelt pidin too päev kell 8 kontori avama. Kell 7:55 ärkatas mind Roger, et kas ma mitte varajases vahetuses ei olnud. Ma olin paanikas! Kiire kõne juhatajale, kes õnneks minu ligidal elab, kes mind kiirelt autoga tööle toimetas, sest bussiga seigeldes oleks ma ju veelgi hiljem olnud. Kell 8:30 olin kohal ja ülejäänud tööpäev oli õnneks viperuste vaba ja väga rahulik.

Täna olin juba natukene usinam ning lõpuks ometi panin vannituppa kapi kokku. Kui IKEA toodud lambid olid katki ja uusi küsisime, siis toodi uued ja toodi ka kaks uut öökappi täiesti lambist. Ei jõudnud õigeaegselt neid aga IKEAsse tagasi viidud ja sedasi ongi meil kaks kappi üle, millest üks nüüd vannitoas on. Varem olid random kreemid ja vidinad plastikust karbis, mis vannitoas lihtsalt nurgas oli, aga nüüd saime karbist lahti ka seal on nüüd ilus kapp.

Lisaks kraamisime panipaika, kust paljud asjad said rohkem kokku pakitud ja paljud asjad said ära visatud. Jalatsid kolisid pesumasina ruumist teise panipaika ja üldse on rohkem ruumi nüüd. Teen kunangi varsti pilti ka edusammudest.

Kes ei tööta, see ei söö

2011-11-30T21:49:00.000Z

Vahepeal üllatan ma iseenastki sellega, kuivõrd palju ma tehtud saan, kui ma vaid end kokku võtan. Lisaks sellele, et mul täispikk tööpäev oli, olen täna kodus jube tubli olnud. Kes see teine ikka mind kiidab, kui ise ei kiida...

Tuleb tunnistada, et parimad õhtusöögid tulevad ikka siis, kui külmikus ja kappides ei ole just eriti rohkelt toitu. Täna läks kasutusse risotto riis, mida tegin hautasin porgandi ja hernestega. Sekka muidugi puljongit, creole vürtsi ja ka killukene Philadelphiat kreemjamaks koostise loomiseks. Lihaliseks sai kõrvale soojendatud viimane šnitsel ja õhtusöök missugune. Magustoiduks paar viimast piparkooki. Soojendamisest nii palju, et eile otsustas meie mikrolaineahi otsad anda. Tuled töötasid, toit keerles taldrikul ringi, aga ainult soojaks ei läinud grammivõrdki. Mikrokas on meil olnud vaid kuus kuud, aga õnneks täna sai Roger selle Argosesse tagasi viidud ja sai saime uhiuue asemele. Ehk uus kestab vähe pikemalt.

Peale õhtusööki pesi Roger nõud ja mina kuivatasin, peale mida otsustasin vannitoa ära koristada. Uskumatu kui palju tolmu kaks inimest suudavad tekitada ja et ma ei ole juba kiilakas, vaadates, kui palju juukseid mu peast langeb. Olin tubli ja seekord isegi küürisin duši juures oleva seina üle, mida ma tavaliselt lihtsalt loputan.

Peale kraamimist triikisin paar pluusi tööle minekuks ja nüüd puhkan ja blogin. Nii raske on nii usin olla :)

Vähemalt soojendus selle nädalavahetuse jaoks, kus meil on plaanis kaks õhtut järjest väljas peol käia. Võrreldes sellega, et me tavaliselt ei käi üldse väljas, siis tundub see on see minu jaoks ikka tõeline ettevõtmine. Eriti kui uni on viimasel ajal mu suurim sõber.

Ühistranspordi võlud ja valud

2011-11-30T18:55:00.000Z

Igapäevaselt (tööpäevadel) veedan ma kuni 2 tundi ühistranspordis, milleks minu puhul on õnneks vaid buss. Mitte vaid üks buss, aga kogu teekonna läbimiseks pean kasutama kolme erinevat bussiliini. Siinkohal teeks ülevaate bussisõidu plussidest ja miinustest.

Plussid:

Odav. Mina ostan kuukaardi, mida saan kasutada Londoni tsooni 5 ja 6 bussidel ja trollidel, mis maksab £68.40 (natukene alla 80 Euro). Olgu, ei ole just maailma kõige odavam asi, aga võrreldes auto omamisega on see siin riigis ikka väga odav.

My time. Ma armastan bussis muusikat kuulata ja raamatut lugeda ja see tunnikene on minu jaoks kindlasti hinnatud omaette olemise aeg. Välja arvatud juhtudel, kui buss on liialt inimesi täis.

Miinused:

Bussid ei pea graafikust kinni. Hommikuti lahkun ma alati igaks juhuks natukene varem kodust, et ma mitte mingil juhul tööle hiljaks ei jääks. Kui mu tavaline buss peaks iga 10 minutit tagant käima, siis tihti näiteks üks bussidest ei ilmu õigeaegselt, mistõttu järgmises on topelt arv inimesi, mis tähendab, et see buss minu peatuses ei peatugi ja ma pean hoopis kolmandat ootama. See on küll worst case cenario ja on ka juhuseid kui see esimene buss on poolenisti tühi ja mul on väga lahe sõit tööle.
Ebaviisakad inimesed. Möödas on ajad, kui meesterahvad lasksid naised esimesena bussi peale ja seda olen täheldanud küll igasuguste rahvuste esindejate hulgas, aga kõige ebaviisakamateks pean siinkohal aasia ja Somaalia päritolu mehi, kes jooksevad lausa jalust maha, et ikka ise esimesena bussi peale saada. Lisaks on kohutav vaadata, kuidas mõned noored inimesed ei lase vanureid istuma, kuigi bussis on nende jaoks eraldi priority seats olemas. Siinkohal kahjuks pean tõdema, et taaskord on selleks enamasti aasia ja Somaalia päritolu noorukid. Näiteks kui tavaliselt leian, et aasialased on üsna kokkuhoidvad oma community siseselt, siis bussis küll ei paelu noored vanuritele istekohti küll andma. Vahivad pingsalt aknast välja või oma mobiiltelefone nagu oleks nad päev otsa tundide viisi püsti seisnud.
Koolilapsed. Nad on bussi peal lihtsalt kohutavalt tüütud, nii teismelised kui ka algklassilapsed, keda paljud lapsevanemad kohtlevad nagu imikuid. Esimene buss, millega ma sõidan, on alati kahekordne ja nood koolijütsid ALATI ummistavad alumise korruse täis, samas kui ülemine korrus on poolenisti tühi. Kuigi ma natukene kardan teisel korrusel sõitmist (ärge küsige miks, järsud kurvid lihtsalt tekitavad minus hirmu, kuigi ma tean, et buss nii kergelt ümber ei kuku), istun tihti ülemisel korrusel, sest seal on lihtsalt rohkem ruumi.
Kõvasti muusika kuulamine. Kuigi tänapäeval tulevad mobiiltelefonid alati kõrvaklappidega, siis teismelised armastavad oma muusikat kõvasti üle bussi mängida, nagu kõik tahavad nende underground hip hopi kuulata. Tihti ei piisa ka kõrvaklappidest (seda eriti Apple kõrvaklappide puhul) ning kõvasti muusikat mängides kuulevad kõik teised ikka täpselt seda, mida kuulaja isegi.
Haisemine. Teatud toitumisharjumuste korral tulevad kahjuks kõik sissesöödud vürtsid inimeste higiga nahapinnale ja nood inimesed omakorda eritavad väga ebameeldivat lõhna. Kahjuks ei ole kõikide inimeste jaoks elementaarne end igal hommikul pesta ja taoliste inimeste kõrval on ikka väga rõve istuda.
Bussis söömine. Käib käsikäes punktiga 5, sest friikade hais üle palava bussi ei ole sugugi meeldiv.
Kõvasti (telefonil) rääkimine. Taaskord armastavad seda eriti teha aasia ja aafrika päritolu inimesed. Olen mitmeid indialasi näinud, kuidas ühe valjuhäälse kõne lõpedes võetakse kontaktidest järgmine inimene, kellele helistatakse ja sedasi lobisetaksegi terve bussisõidu teekonna. Korduvalt on ka juhtunud, et kellegile see bussis ei meeldi ja seda ka tüütajale öeldakse. Lisaks telefoniga rääkimisele armastavad mitmed inimesed ka üksteise kõrval istudes siiski väga valjult rääkida. Sest tervel bussil on ju vaja teada, et toosama noor neiu on rase ja ta noormees läks temast selle uudise peale lahku, aga vähemalt saab ta siis üksiksemana sotsiaalkorteri.

Miinuseid on küll kõvasti rohkem, kuid autot me tõesti ei suudaks hetkel omada, eriti kuna mõlemad peaksime esmalt autojuhiload tegema, mis oleks jälle omaette väljaminek. Elu käib ju ikka raha ümber :P

Lõpetuseks üks Inglise ühistranspordi „pärl“, mida hiljuti ajakirjanduses kajastati:

Reedest pühapäevani

2011-11-27T20:24:00.000Z

Reede

Kuu aega on uuel töökohal oldud ja oli väike kokkuvõte ülemusega. Mina tundsin, et tööd oli kuidagi natukene vähe ja ausalt ütlesin selle ära ka. Oleks ehk pidanud ise mõnes asjas rohkem initsiatiivi algatama, aga samas ei osanud kuidagi. Mõned ülesanded juhatajalt, millest pooled said juba reedel tehtud. Hoiatati juba aga ette ära, et jaanuaris hakkame Lõuna-Aafrika Vabariigi poodidele toiminguid ja menetlusi kirja panema, mis on väga mahukas töö. Eks ma naudin siis praegust igavlemist kuni veel saan.

Õhtul ostsime koduteel suure bucketi KFC kana, mida me paar päeva sõime ja vaatasime filme. Tegin alguse "Frozen Planetiga" BBC iPlayeris ja NII võimas on, et ma kõigile soovitan seda vaadata, keda natukenegi loodus ja sellega seonduv huvitab.

Laupäev

Nii lebo päeva ei ole ammu olnud. Hommikul jõin isegi kohvi voodis ja lugesin raamatut tunnikese. Siis tegin teise kohvi ja kolisin diivanile ümber, et natukene veel "Frozen Planetit" vaadata, ja Smurfide filmi nägin ka ära. Paar filmi vaatasin veel ja sedasi ma alles kella 4 ajal pärastlõunal ajasin end pessu. Käisime siis Rogeriga toidupoes, sest külmik oli väga nukker. Vaatasime siis veel filmi ja sedasi see päevakene läks.

Ahjaa, õhtupoolikul tegin piparkoogi taigna ka valmis. Retsepti võtsin Nami-Namist, mida ma olen ka eelnevalt edukalt kasutanud.

Pühapäev

Tänane päev oli juba natukene usinam. Käisime Uxbridges poodides ja ei ostsime vaid toidupoest paar asja (vetsupaberit ja kartuleid).

Kodus asusin esmalt piparkooke küpsetama ja kasutasin vaid umbes kaks kolmandiku tainast, aga sain tervenisti 3 plaaditäit piparkooke. Teinekord tuleb kindlasti rohkem vürtse panna, sest küpsistel tuli üsna kesine maitse. Umbes selline nagu poepiparkookidel on. Maitsevad küll väga super, aga natu-natukene vürtsikam võiks olla. Eks ma tädi külla tulles teen veel. Glasuuri tegin ka piparkookidele peale, sest just siis on minu jaoks need õiged jõulupiparkoogid.

Õhtusöögiga olin täna eriti tubli - tegin šnitsleid esmakordselt. Nikerdamist oli, aga maitse üle ei nurise. Teinekord ehk ei oleks nii ihne ja ostaks vähe kvaliteetsemat liha (seekord ostsime Sainsbury Basic oma). Kõrvale keedukartuleid jahukastmega, avokaadot, toorsalatit ja purgiherneid majoneesiga. Söömaaja lõpus mõlemad ägisime, seega need 3h köögis olid seda väärt.

Roger oli lahke ja pesi kõik sadamiljon nõud, mis ma suutsin ära määrida, kuni mina küüsi lakkisin. Nüüd ta ootab, et ma blogimise ära lõpetaksin, et siis jälle filme vaadata koos :) (Ma tegelikult salaja enda blogimise kõrvalt loen mõningaid teisi blogisid ka, aga seda ma talle ei ütle ;))

Välkpostitus

2011-11-27T16:38:00.000Z

Tegin paar plaaditäit piparkooke. Teinekord peab natukene rohkem vürtsi sisse panema taignasse.

Hetkel väike puhkus ja joon õlut.

Peale seda asun šnitsleid tegema.

Hiljem proovin natukene rohkem kirjutada.

Miks küll nädalavahetused nii kiirelt mööduvad?

Pühapäeviti kohvitamas

2011-11-22T20:56:00.000Z

Kui tööl 8h ikka arvuti ees istuda, siis kodus hästi ei taha ning seetõttu jääb blogi aeg-ajalt unarusse. Kui aga kallis kaasa jalkat vaatab, siis tuleb juhust kasutada ja paar rida ka kirja panna.

Ma ei viitsi enam kirjutada, kuivõrd üksluine elu hetkel on. On kerge mõõnaperiood, aga sellest ma veel ei räägi, kui kunagi üldse räägin. Aga panen kirja, et ise lugedes kunagi tulevikus tuleb meelde.

Nädalavahetus oli üsna armas. Laupäeval käisime Westfieldis natukene ostlemas ning ma sain endale taas paar uut küünelakki. Rohkem ei jäänud mitte midagi silma. Lõunatasime Pretis ja sõin tuunikala röstsaia, mis oli oi kui hea.

Pühapäeva hommikul olime väga ebatavalised ja läksime välja hommikusööki sööma, mida me tavaliselt ei tee. Starbucksis on jõuluteemalised kohvid juba olemas ja nii ma saingi Creme Brulee Moccat proovida, mis oli väga magus ja hea. Croissant kõrvale ja väga mõnus hommik. Peale seda sai Roger omale uued kingad, sest sellised korralikumad ülikonnaga käimise kingad olid tal juba iidamast aadamast. Mulle endale jäid ka ühed maru kenad ja maru kõrged saapad silma. Oskaks ma vaid taoliste tikkudega vabalt ringi käia või oleks mul auto, siis oleks ära ostnud küll :P

Töönädal on läinud NII igavalt. No mitte midagi ei ole teha. Jõuan kogu töö kahe tunniga ära teha ja siis ülejäänud kuus tundi loen netis uudiseid ja ootan päeva lõppu. Ja ma veel virisen...

Keegi kommentaarides küsis ka kaneelilõõtsa retsepti. Olen laisa ja panen lingi SIIA, sest täpselt seda retsepti kasutasingi. Lõõtsa olen nüüd kaks korda teinud, millest esimene kord oli ikka parem, aga kindlasti läheb see talv veel ja veel kordamisele.

Aastad mööduvad

2011-11-16T07:11:00.000Z

Ametlikult 23 aastat vana.

Kaneelilõõtsa vaimustus

2011-11-12T19:19:00.000Z

Kaneelilõõts tuli esimest korda nii hästi välja, et praegu kerkib tainas, et teine valmis teha. Nämma.

Rogeri tuttav Prantsusmaalt on oma kaasaga meie juures ööbimas see nädalavahetus. Õnneks linnas turistivärke vaatamas on nad omal käel käinud ja meie oleme saanud omaette olla. Käisime kiire tiiru Westfieldis, kus ma ostsin endale taaskord kolm küünelakki (nagu ma sööks neid...) ja käisime Pret A Mangeris lõunatamas. Vaatasin endale ära Gucci käekoti, mis kunagi kindlasti minu omaks saab ja loodetavasti lähima aasta jooksul. Ühel naisel ei saa iial liialt küünelakke ja käekotte olla ju :P Käekottidest seekord loobun ja jõulukingisooviks on sel aastal hoopis harjutusratas, et oma peps vormi saada :)

Öösiti ostlemas

2011-11-07T21:36:00.000Z

Kuhu kurat küll see aeg nii kiiresti läheb? Mis meil siis ka juhtunud on? Roger sai vahepeal aasta vanemaks. Sünnipäeva päeval (3novembril) oli tal töölt vaba päev ja üks ta peretuttav juhtus ka meil külas olema, kellega ta kesklinnas käis. Eelneval õhtul valmistasin kaks mustikatega toorjuustukooki, millest üks oli kodus söömiseks ja teise võttis Roger tööle kaasa, mis olevat kiirelt kadunud. Kasutasin põhjaks vana head Manhatti toorjuustukoogi retsepti, aga jätsin pealmise hapukoorekihi ära ja täidise sekka panin mustikaid. Õhtupoolikul käisime Nandos kana söömas ja ma olin muidu erakordselt hea ja leebe naine.

Kingituse saab ta täna öösel, sest on taaskord üks neist päevadest, kui südaööl mäng müüki paisatakse - Call of Duty: Modern Warfare 3 seekord. Sainsburys teeb taaskord diili, et kui 30 naela eest toitu osta, siis saab mängu 28.99 naelaga kätte (täishind on mängul üle 40 naela). Roger on nii elevust täis nagu väike poisikene olnud juba kuid, seega teen talle rõõmu ja lähen temaga südaöösel poodi kaasa. Homseks lubas ta mul palju kohvi ja Red Bulli osta, seega ma ei kurda. Samas ise on ta homme taas töölt vaba, kuid ilmselt on ta ikka veel mängimas, kui ma hommikul tööle minekuks end valmis sätin. Peaasi, et ta rõõmus oleks :)

Kuidas minusugune unekott end siis üleval peab? Otsustasin, et ainus võimalus on võimalikult palju teha. Mis võtab palju aega? Pärmitaignast küpsetamine! Valmis on 8 väikest porgandipirukat ja üks porgandistruudel. Ahjus on hetkel kaneelilõõts. Ning nüüd tuli blogimise aeg. Ükskõik midagi, et end vähegi mugavast diivanist eemale hoida, kus uni peale tükkida võiks.

Üleüldse magan ma viimasel ajal üsna palju ja ei saa aru inimestest, kes saavad vaid 4-5h ööunega hakkama. Ma magan miinimum 8h öösiti ja ikka on pidevalt väsimus ja uni peal. Aga sellest teinekord :)

Endast ja ausalt

2011-10-31T21:09:00.000Z

Teine postitus ühe päeva jooksul - I am on the roll! Asjad on interneti teel tunduvamalt lihtsamad kui n.ö. päris elus ja siinkohal soovikski saada hingelt midagi, mis mind enda juures viimasel ajal tõsiselt häirima on hakanud.

Mõned inimesed on lihtsalt loomud vaiksed ja niinimetatud introverdid, kelleks ka mina ennast pean (v.a. internetis, sest muidu ei oleks teil millestki lugeda). Selleks võib olla erinevate inimeste puhul mitmeid põhjuseid, kuid mina arvan, et minu puhul on seda soodustanud ainsa lapsena väikeses kohas üles kasvamine, kus sõpru mul eriti ei leidunud ja pigem meeldis mulle end raamatutesse sulgeda. Ema oli mul väga sarnane ja hingelisi arutlusi isiklikel teemadel ei olnud meie vahel mitte iialgi.

Häid sõpru on mul läbi aegade olnud vaid üksikuid ja nemadki on nii ühtedel kui ka teistel asjaoludel minu elust praeguseks kadunud. Õnneks olen ma alati olnud lähedane oma tädiga, kes on kindlasti ka mu parim sõbranna. Praegu on mu parimaks sõbraks kindlasti ja otseloomulikut Roger ning meesterahvastega olen ma tihti mingil põhjusel kiiremini jutu peale saanud kui teiste naisterahvastega.

Ma ei ole iial end proovinudki muuta ja olen võtnud seda kui paratamatust, et mulle ei meeldi teiste inimestega seltsida. Mul ei ole huvi, kuidas neil läheb ja vait olles ei saa ma ise vähemalt millegiga puusse panna.

Praegusel eluhetkel on aga see omadus mind tõsiselt häirima hakanud ja ma ei oska kohe sedasi äkitsi midagi peale hakata. Olen hakanud oma töökaaslastega rohkem isiklikel teemadel rääkima ja end sundima huvi tundma, kuidas kellelgi lapsel läheb vms. Tihti on küll probleemiks ühise teema leidmine, mis tuli eriti ilmsiks reedel nendega pubis käies ja eks me siis rääkisime tööst, sest see meid ju ühendab.

Lisaks ei meeldi mulle, et minu ja Rogeri ühised sõbrad ei oleks meie sõbrad ilma Rogerita. Tema on see, kes nendega pidevalt ühenduses on ja helistab ja muud taolist. Ma tean, et ma peaks olema ise hakkajam suhtleja, aga seda ei ole nii lihtne üleöö teha. Või on see minu järjekordne vabandus?

On ehk keegi olnud taolises situatsioonis omadega, andke aga tuld igasuguste soovitustega, kuidas minust hallist hiirekesest seltskonnalõvi kasvada saaks :P

Uut ametit õppides

2011-10-31T20:46:00.000Z

Täna oli esimene tööpäev uuel töökohal ja ma olen üsna stressis sellest. Kui esialgu oli plaan, et kaks viimast oktoobri nädalat olen juba sel töökohal, kui Natalie veel seal on, siis sellest ei tulnud midagi välja, sest minu jaoks ei saadud klienditeeninduse asendajat piisavalt kiiresti. Kokku vist paar-kolm tundi ainult istusingi Natiga ja sain mõningad meilid. Täna pidin aga kõike juba täiega haarama... Olgu, ei pidanud, aga ma ise oleks tahtnud ja üsna nukraks tegi see, et mu uus juhataja tuli isegi paari kirjaviga mu meilis parandama. Õnneks uus boss on väga lahe ja aukartust liialt pole. Hoiatasin teda veel ette, et ma ilmselt küsin esialgu tema käest palju, millele ta vastas, et ma peaks rolli endanäoliseks tegema. Seda on aga hoobilt väga raske teha, kui igast suunast tuleb nii palju uusi asju ja ma üritan kõigest esmalt täielikult aru saada, et siis vastavalt tegutseda.

Ega ükski algus ei ole kerge, aga mulle ei meeldi see, et oleks saadud algus palju lihtsamaks teha, mis kahjuks ei õnnestunud. Loodetavasti kuu aja pärast ma olen juba kõigega kodus ja vaid naeran selle üle, kuidas ma alguses pabistasin ja end piitsutasin.

Head ja halba

2011-10-29T11:13:00.000+01:00

See nädal on järjekordselt imekiirelt möödunud. Kõige kurvem sündmus oli uudis, et Rogeri tädipoeg sai surma, millest saate täpsemalt lugeda siit. Ma ei ole teda küll iial kohanud, kuid mul on tõsiselt kurb olla, et mul ei ole nüüd enam iial võimalustki teda kohata. Esialgu oli mõte, et me läheme Trinidaadi ta matustele, aga see toimub juba kolmapäeval ja nii ruttu me küll töölt vabaks end ei saa. Eks oleme moraalseks toeks siit kaugelt.

Vähe rõõmsama uudisena käisin eile esimest korda oma töökaaslastega väljas. Natalie viimane tööpäev oli eile ja käisime teda ära saatmas. Kokku jõin ära kolm siidrit ja Roger suutis mind õigel ajal koju vedada. Tee peal ostsime veel KFCd ja täna hommikul oli ilma pohmakata väga hea ärgata :)

Esmaspäevast olen siis omaette uuel töökohal. See nädal sai tõsisemalt sellega tegeletud ja ei midagi kontimurdvat siiamaani. Kindlasti tuleb ka raskemaid päevi, aga väike challenge on alati hea. Palgalisa sain ka, mis on kuus umbes 65 naela rohkem kui ma praegu saan. Ei ole küll väga suur lisa, aga see on näiteks mu kuulise reisikaardi tasu või meie nädala toiduarve. Eks iga väike lisa on alati teretulnud.

Võtan end vist nüüd kätte ja pesen ära selle suure hunniku nõusid, mis valamus oma pesukorda ootavad ja peaks eile lihtsalt põrandale visatud riided ka ära panema. See korratus on meie jaoks väga ebatavaline ja ei tundu sugugi nagu meie tavaline kodu.

Toredat nädalavahetust!

Jõulud lähenevad

2011-10-25T20:27:00.000+01:00

Minu armastus "Pähklipureja" vastu sai alguse umbes 6 aastat tagasi, kui ma tädiga Arsise kontserdil käisin ja nad mõningaid selle balletti lugusid kelladega mängisid. See oli minu jaoks kerge out of body experience ja sealtmaalt iga jõulude aeg olen ma lummatud.

Balletti ennast olen ma paar korda telerist näinud ja Roger on täiesti teadlik, et mul sel aasta-ajal tuleb selle vastu täielik armastus. Üks kogemus, mis puudub, on balletti enda nägemine. Oleme ausad, kallis kaasa ei ole absoluutselt teatri-balleti-ooperi inimene, seega ma ei ole seda talle väga peale sundinud. Kuid "Pähklipureja" on lihtsalt nii tähtis, et ma arvan, et sel aastal pean ma ta ikka seda vaatama vedama.

Leidsin piletid 25. detsembriks Kesk-Londonis, mis on 67 naela kõige kallimate piletite eest. Kuid kui see on midagi, millest ma AASTAID unistanud olen, siis ei peaks sellest ju kahju olema...

Kiire ülevaade

2011-10-20T21:37:00.000+01:00

Roger on kodus ja miskipärast väsin ma nii palju rutem ära. Õhtuti tahaks juba kell 9 magama ära minna, kui üksinda olles tegin seda alles südaöö lähenedes. Suhtlemine on nii energiat kulutav :P Nänni tõi ta ka mulle palju, millest ma nädalavahetusel üritan pilte teha.

Uut ametikohta õpin usinalt, sest ülejärgmine nädal olengi Process and Procedures Lead. Ümbermaailmselt saadeti juba väike teade laiali, et mina võtan N töö üle ja väga armas, et mõnedelt kolleegidelt kaugematest töökohtadest olen juba õnnitlusi saanud. Eks see vast ikka kuu vähemalt võtab, et kõigest täiesti aru saada ja kõike hästi teha, aga ma olen eneses kindel, et ma suudan seda teha.

Eile sain uue küpsetusraamatu ka, millest mul NII hea meel on. See on üks esmesi kokaraamatuid, kust ma tõesti KÕIKE teha tahaks. Laupäeval teen esimesed cupcake´d sealt, sest loodetavasti tulevad ühed sõbrad õhtusöögile. Varsti-varsti peab sünnipäevapidu ka orgunnima hakkama...

Head ööd!

Parema enesetunde nimel

2011-10-17T08:06:00.000+01:00

Ma tunnen end täna hommikul kohutavalt. Sisimas. Kõhus. Tunne on nagu ma oleks alles paar tundi tagasi suure suure prae ära söönud. Nii raske on olla ja kõht on nagu õhupall. Viimase paari kuu jooksul olen ju küll õppinud, et see, mida ma endale sisse ajan, tõsiselt muudab mu olemist, aga seda ma ei mäletanud, kui ma terve nädala endale iga päev saia sisse ajasin. Ja kaanelikukleid. Ja need paar õlut, mis ma endale lubasin.

Uus nädal tähendab uut algust. Manustasin mõned seedimist soodustavad toidulisandid ja lõunaks võtan tööle kaasa kana, salatit ja jogurtit. Täna on küll Jeans for Genes Day tööl ja tehakse beekonikukleid, aga juba mõte sellest ajab iiveldama. Töökaaslane teeb oma imelisi koogikesi ka heategevuse jaoks müügiks, neist ma ehk ühe endale luban, aga ma vaatan, kuidas enesetunne on. Tööle võtan kaasa ka sidruni, sest soe sidrunivesi on mulle väga maitsema hakanud tee ja kohvi asemel.

Õhtul on plaanis kartulisalatit teha, sest Roger tuleb ju homme koju. Tuleb oma paksu naise juurde :P Räägitakse, et naised võtavad abielludes kaalust juurde, aga minuga see veel juhtunud ei ole. Kadunud on mõned kilod võrreldes sellega, mis ma kaalusin meie kokku kolides. Rogeriga on teine lugu... Aga mina just üksinda olles söön rohkem. Ma tean, et Roger tavaliselt hakkab norima kui ma ilmselgelt liialt söön ja ma ise tahan tema ja ka enda jaoks hea välja näha. Ärge saage valesti aru, ta ei pane mind sugugi halvasti tundma, mulle meeldib, et mul on väike kontroll olemas, kes ei lase mul laisaks minna ja käega lüüa :)

Ostame varudega

2011-10-16T19:59:00.000+01:00

Hiljuti käisin teist korda Costcos, mis on hulgimüügi pood/ladu. Kallis sõber D on seal konto omanik, sest ta töötab juura vallas (nimelt Costco on ainult teatud erialadel inimestele, nt arstid, juristid jms) ja tema kontole sain ma ka endale lisakaardi. Costco on nimelt imeline koht, kus saab asju hulgi ja palju odavamalt osta.

Seekord ostsime kokku täiesti tavalisi asju, mida me nagunii muidu iga nädal natukese kaupa poest ostaks.

Ostetud sai ja pildile jäädvustatud 5kg kartuleid, 1kg kohvi, 5kg riisi, 5kg suhkrut, 5kg jahu, 8 pakki pastat, 6 pakki teed, millest kolm pakki saatsime Rogeriga ämmale ja kast Coronat (24 pudelit). Tolmuimeja oli juba varem olemas. Kõik asjad, mida me nagunii ostame tihti ja sedasi hulgaliselt tuli natukene soodsam.

Lisaks ostsime 10 konservkarpi tuunikala (John West on parim), üsna suur purk kaneeli ja miksitud maitseained ning lagritsat, sest Roger armastab seda väga.

Külmik oli ka peale seda käiku üsna täis. Nagu näha ostsime kokku lihapalle, jogurtit, mahla, singitükikesi pasta jaoks, avokaadot, kurki jms. Lisaks sai ostetud veel 2kg maitsestatud külmutatud kanaliha, mis on koibade ja kintsude segu ja mõned asjad veel.

Hulgi tasub kindlasti osta. Näiteks oma kolm-neli kuud tagasi käis Roger seal üksi D´ga ja ostsis 5l Arieli riietepesuvahendit ja 5l pesupehmendit, millest mõlemast on siiani vaid pool kasutatud. Lisaks ostis ta siis 12 tuubi hambapastat, 6 pudelit Fairyt ja muid koristusvahendeid, mis siiani alles on.

Mulle meeldib, et asjad on sedasi kodus varuks olemas ja ma ei pea neid peale natukese lõpedes uuesti jälle ostmas käima.

Novembris plaanime pidu pidada sünnipäevade tähistamiseks (kahepeale kokku saame 60seks!), mida ma ei ole nüüd oma neli aastat korralikult teinud, ja enne seda käime kindlalt seal asju varumas, sest neil on imeline valmistoitude ja kookide sektsioon ja alkoholi on muidugi sealt tunduvalt parem osta.

Ma olin usin

2011-10-16T19:41:00.000+01:00

Tänane päev on olnud niii hea. Välja arvatud see hetk kui ma mõtlesin, et oleks hea idee end üle mõne aja kaaluda. Ei olnud hea idee, aga kui nädal otsa olen saia söönud, siis ei olegi muud loota. Hetkel on kana ahjus ja selle kõrvale söön salatit rõõmuga.

Järjekordne öö kui ma ülimalt hästi magasin ja ärkasin alles kella 10 ajal. Üksinda magamise eelis on see, et ma vähemalt ärkan tõesti siis, kui mul uni ära läheb, mitte kui teine mind oma vähkremisega ülesse ajab. Ärge saage minust valesti aru, ma siiski ei suuda Rogeri tagasitulekut ära oodata! Saan kaks ööd veel laiata vähemalt :)

Nautisin hommikukohvi ja röstsaia paar tundi ning asusin siis elamist koristama. Sain rahulikult oma kiirusega kraamida ja küürida. Aega võttis neli tundi, aga elamine on nüüd ilusti puhas. Peale seda käisin vannis, et ennast ka puhtaks saada ning siin ma nüüd olen. Olgu, jalad epileerisin ka ära ja küüned lakkisin. Väga tegus päev minu meelest ja ma kohe tunnen, et ma olen puhanud ja homseks tööpäevaks valmis. See ehk on natukene liialdus, aga homne ei ole nii vastumeelne kui see tavaliselt on.

Vaatan "Come Dine With Me" ja ootan kana valmimist ning varsti saab XFactorit vaadata.

Kuidas minu nädal lõpes

2011-10-15T11:10:00.000+01:00

Nädalavahetus!

Tuleb tunnistada, et mõningad asjad saavad ilma kalli kaasata kiiremini tehtud. Näiteks kolmapäeval helistasin gaasifirmale, mida me hiljuti vahetasime. Alguses pidi meespool selle asja korda ajama. Nimelt oli meie viimane arve nendega ülimalt ülimalt kõrge. Meil läks küll vähekene aega, et leida gaasimeetrile võti, aga saime selle lõpuks. Kolmapäeval enne helistamist võtsin gaasimeetrilt näidu, mis oli 234 ja märkaisn kohe, et tollel arvel olevat näit olnud 17augustil üle 300. Loogika ütleb, et gaasi me tagasi andnud ei ole ja mind hämmastab, et meespool seda ei märganud. Pool tundi sai ootel oldud telefonil kuni kellegagi rääkima sain, mis on väga tavaline UKs ja väga tüütu, aga kutt telefonil oli väga asjalik ja asi on hetkel ülevaatamisel.

Kolmapäeval sai natukene veiniga patustatud ja neljapäeval oli väike peavalu. Ei midagi, mida suur hulk sidrunivett ja üks McDonalds ei parandaks. Samas mõõt sai täis ja ma nüüd mõneks ajaks kindlalt veini ei joo, et ennetada selle käest minemist. Eile oligi üks esimesi reedeid üle pika aja ilma veinita. Jõin oma uut lemmikut, sidrunivett ja kohvi ja vaatasin telerit.

Päev otsa oli suhtlemine kaasaga väga kummaline. Hommikul ei lubatud mul triikimislauda osta ja seejärel ei vastatud küsimusele, et mida ta reedel teha plaanib. See-eest küsis, et mis ta kontojääk pangaarvel on. Peale seda õhtul esimese asjana käskis mulle Apple poes aeg kinni panna, sest ta telefon ei tööta enam hästi. Ma ei tea, kas mainisin siin, et paar kuud tagasi anti mulle lahkelt uus iPhone, sest sellel oli kerge veekahjustus. Uue telefoni sai aga Roger ja mina võtsin tema vana. Ja nüüd on tema tunduvalt uuem telefon katki. Vot kui tore. Mind aga ajas närvi see, et ta ise oli täpselt samamoodi arvutis tol hetkel ja laseb mul endale aega kinni panna. Leidsin kodulehelt lõpuks ülesse, kust seda teha saab ja küsisin sisse logimise detaile, mille peale öeldi, et ta teeb seda ise. Ei kordagi ei küsinud, et kuidas mul läheb. Ma ilmselt liialdan, aga natukene nukraks tegi tema eilne suhtumine küll.

Peale väga head 10. tunnist und on aga tuju tunduvalt parem. Keegi ei kiirusta mind ja saan isekas olla. Loodan Uxbridge natukene ostlema ka minna, et lihtsalt majast välja saada. Kui antakse luba natukene raha kulutada :P Jah, asjad on meil kontrolli all.

Hakkab tulema...

2011-10-11T21:50:00.000+01:00

Eile sisustasin õhtut teleri vaatamise ja õlle joomisega (jah, mulle on õlu meeldima hakanud). Päev oli küll väsitav, aga õhtul ei tahtnud uni üldse tulla ja peale südaööd sundisin ma end ikka magama. Ihuüksinda ja keset voodid, mis oli iseensest üsna lahe. See-eest ärkasin ma iga paari tunni tagant üles ja hommikul olin ikka ülimalt väsinud.

Peale kahte kohvi ja kahte Red Bulli olin ikka nagu zombi ja terve päev venis nagu tatt. Üldse oli üsna nõme tööpäev ja ma kohe mitte ei tahtnud tööd teha.

Koduteel ostsin KFC eine, millest ma end kurguauguni täis pugisin. Kiirelt tõmbasin elamise tolmuimegaja üle ja nüüd puhkan ja joon lihtsalt vett.

WhatsApp on ikka maru hea, mille kaudu Rogeriga päev läbi ühenduses olnud olen. Find My iPhone kaudu oli väga kummaline näha Rogeri asukohta Manhattanil, aga ma ütlesin talle, et ma ei ole kade :) Vot nii usaldavad olemegi, et me vabalt hoiame üksteise asukohal pidevalt silma peal.

Igatahes... Nüüd oli just kiire kontakteerimine Rogeriga, kes hetkel Macys mulle meiki ostab. Oli lasknud sealsetel müügitüdrukutel käe peale isegi ripsmetušiga triibu teha näitamaks, kuivõrd hea see on. Väga armas temast. Minu Tiffany kaelaketi, mille ma endale sünnipäevakingiks tellisin, ostis ka täna ära ja eputas, et seal oli super klienditeenindus olnud. Olgem ausad, kui väikese hõbeketi eest 135 dollarit maksma peab, siis peabki klienditeenindus üle võlli olema.

Üksi olemine on juba üsna normaalne, sest tänapäeva tehnika abil saab ju kõigiga üle maailma nii lihtsalt kontaktis olla. Hea on natukene isekas olla vahelduseks ja päriselt teha kõike, mida vaid mina tahan.

Lonely, I am so lonely...

2011-10-10T19:11:00.000+01:00

Esimene õhtu omaette on kummaline. Hetkel veel naudin ükskõik mille vaatamist telerist ja et peale röstsaia ei pea midagi õhtusöögiks tegema. Samas on natukene igav ja väga tahaks lihtsalt kellegi eest hoolt kanda. Ilmselt üksinda voodisse minna on väga kummaline... Või pigem üksinda ärgata. Vähemalt ma ilmselt magan sügavalt, sest täna olen kella 4st saati üleval. Arvuti on täiesti enda kasutuses, seega tegevusetusest ma ilmselt kirjutan siia ka natukene rohkem. Lähen vahin Big Brotherit edasi ja loodan, et muna-oliiviõli mask juustes teeb imesid.

Ilmast

2011-10-07T07:18:00.000+01:00

Briti ilm on ikka väga mitmekülgne. Nädal tagasi oli meil kuumarekordid, täna otsisin ma talvejope välja. Vähemalt ümbritsevatel naabritel on küte põhjas, mis ka meie korterit siin keskel soojas hoiab ja loodetavasti sedasi ei pea me enne jõule oma kütet sisse panema.

Roger tihti ütleb, et ma olen külmal maal sündinud, peaks sellega harjunud olema, aga vot ei ole - ma kohe ei salli külma.

Positiivsemalt

2011-10-04T20:50:00.000+01:00

Mõte sellest, et ma üksinda nädala veedan on hakanud kergemaks muutuma. Alla laaditud on Gossip Girli 3s ja 4s hooaeg ning mõned klassikalised naistekad filmid (Breakfast at Tiffanys jne). Lisaks saan ma iga õhtu õigeaegselt Big Brotherit vaadata ja muud jama, mille peale tavaliselt Roger viriseb. Arvutit saan ka iga kell kasutada. Üldiselt ma arvan, et saan hakkama. Ilmselt on nukker küll õhtuti ihuüksi voodi minna, aga elan üle. Nagu vastarmunud teismelised, ma ütlen.

Väike ostunimekiri on kaasa tehtud, sest paari asja oleks hädasti vaja ja sünnipäevakingitus on ka välja valitud (vihjeks eelmainitud film). Lisaks saan hommikuti natukene kauem magada, sest tihti kui ise olen hilisemas vahetuses, ärkan ikka varavalges Rogeriga, et talle lõuna valmis pakkida. Sest ma olengi selline ülihoolitsev naine, kes on oma abikaasa liialt laisaks hellitanud.

Ma hakkan vaikselt isegi ootama omaette olemist...

Jopega kartul

2011-10-04T20:39:00.000+01:00

Briti köök ei ole küll kõige vaimustavam ja maitseküllasem, kuid aeg-ajalt on tore uusi asju proovid - räägiks seekord jacket potatost.

Kartul mulle kui tõelisele eestlasele meeldib, kuid kuna Eestis sai keedukartulist isu täis söödud, siis siin teen ma seda imeharva. Seega jacket potato on super variant kartuliisu rahuldaiseks ja seda saab väga erinevate katete ja kastmetega serveerida.

Jacket potato on nimelt ahjukartul, mida tervenisti koorega ahjus küpsetatakse. Selle jaoks müüakse siin poodides isegi eraldi pakendis üsna suuri ahjukartuleid. Mulle meeldib kartul enne ilusti puhtaks pesta ja siis märg kartul soolaga üle katta. See teeb kartuli koore mõnusalt krõbedaks ja maitsvaks (jah, ma söön terve kartuli koos koorega ära). Kartulisse enesesse ei tee ma mitte ühtegi auku ega lõiget ja küpsetan 200C juures tund aega. Kuna vesi jääb koore sisse, siis on kartul pärast küpsemist seest mõnusalt mahlane ja pehme. Kartuli tõmban ma kahe kahvliga keskelt katki, et täidis peale panna (pigem siis pealis).

Minu lemmik kate jacket potatole on tuunikalaga, mida ma olen viimasel ajal täiega armastama hakanud. Tuunikala katte jaoks segan tuunikala (jah, tõesti!) natukese mugulsibula, majoneesi, soola ja pipraga ning soovi korral lisan maisi, kui seda kodus juhtub olema. See täidis on super ka röstsaial. Panen seejärel täidise poolikule kartulile, puistan natukene juustu peale ning panen veel paariks minutiks ahju, et juust pealt sulada saaks.

Salat kõvale ja voila!

Olen korra seda kartulivarianti ka chili con carnega teinud ja sobis imehästi.

Valutan

2011-10-01T07:47:00.000+01:00

Täna läks uni enne kella 7 eelkõige alakõhu valu pärast ja teiseks kerge pohmaka pärast. Esimene pudel veini läks eile lihtsalt rõdu peal tsillides ja ilma nautides ning Rogeriga juttu ajades. Teise pudeli avasin ahastusest, et Roger 10ndal nädalaks New Yorki minema peab. Nimelt ta vanaema ja ema lähevad mõlemad üsna samal ajal operatsioonile ja Roger läheb appi õde kandseldama, keda siis kooli viima peab ja koolist koju jms. Õde on tal nimelt Downi sündroomiga ja vajab taolist lisaabi, mida tavaliselt vanaema teeb. Kahju oli tal vist küll säästude kallale minna, aga olgem ausad, taoliste hädaabide jaoks me raha kõvale panemegi. Kuid eks näis, kas me jaanuaris siis läheme USAsse... Kui esmalt tuli teemaks see, et ta ehk peab emale appi minema, kui too operatsioonile peab minema, siis ma küll mainisin, et tal on ju teised vennad lausa USAs, et miks Roger peab siit kaugelt kohale lendama, aga sellest tuli vaid paksu pahandust. Pere on pere ja ma tean, et ta teised vennad on tal mõttetud ja neist abi ei oleks. Et ma pean siis terve nädala ihuüksinda olema nädala pärast... "Tore".

Igatahen lähen teen endale nüüd teed ja üritan end paremini tunda. Vähemalt sai see mure hinge pealt ära.

Hommikune jalutuskäik

2011-09-29T07:12:00.001+01:00

Tere varahommikut!

Kõnnin tööle ja trükin. Lahe on mobiilne olla.

Tööl kindlalt veel üks kohvi, sest äratus oli kell 5:40 ja uni on niii peal. Peale tööd juuksurisse ja ma nii loodan, et nad teevad, mida ma tahan ja et see hästi välja tuleb.

Toredat päeva!

Hommikune Heathrow:

Kuumalaine

2011-09-28T13:29:00.001+01:00

Paar pildikest näitamaks, kui hea ilm meil täna on. Ma panin isegi seeliku selga, mida ma tavaliselt vaid palavate ilmadega teen. Samas sügisel seeliku kandmine on ka päris lahe.

Minu töölaual sahtli sisu ka: Twix, sest tuli šokolaadi (iPhone'i auto spellcheck tahtis selle sõna muuta 'šoki Aaduks') isu ja tee, mida ma viimasel ajal armastan piimaga juua isegi.

Abielunaise rõõmud

2011-09-27T20:47:00.000+01:00

Kui eile tegin tööd mitme eest, siis täna võtsin palju vabamalt. Hea selle juures, et juhatajat ei ole, on see, et kui tõesti midagi teha ei ole, saan ma rahus internetis kolada, sest muidu istub juhataja täpselt minu kõrval. See klient, kes eile soovitas mul intelligentsi kasutada, tänas mind täna ja see teine hirmus klient ei ole veel tagasi vastanud. Samas kui lennujaama tullakse perega vaid pool tundi enne lendu ja esmalt käiakse meie letis valuuta-tellimust kogumas, siis ei tasuks meid oma lennust maha jäämises süüdistada. Aga see selleks, tööd ma koju kaasa ei võta :)

Räägiks hoopis sellest, kuivõrd saamatuks olen ma oma mehe muutnud. Tema jõudis esimesena töölt koju ja ma vihjasin, et ta võiks ka sööki teha. Vigises sõnumite vahendusel ja ma ei hakanud midagi lootma. Koju jõudes olin tõsiselt üllatunud, et sügavkülmutatud toit oli leidnud tee ahju. Läks mul kergelt? Ei. Panin endale toidu taldrikule ja jätsin tema taldriku tühjaks. Sellele järgnes mehe poolt viis minutit nurisemist, et miks ma ka talle ei võinud toidu taldrikule panna. Seletasin pikalt ja laialt, et kui minuga midagi juhtuma peaks, siis ta ei saaks küll mitte millegagi hakkama ja parem hakaku harjutama. Toidu sai ta ise taldrikule, isegi teise portsu võttis, aga ma olin ikka natukene hea naine ka ja pesin vähemalt nõud ära.

Ei ole lihtne see abielunaise elu. Ma ei taha mõeldagi, kui meil ühel päeval veel üks laps lisaks oleks...

Nädalavahetuse kokkuvõte

2011-09-25T14:52:00.000+01:00

Nädalavahetuse kokkuvõte nüüd :)

Laupäeval ärkasime üsna varakult ja ühe sõbraga oli lõuna kokku lepitud. Rändasime kesk Londonisse ja iPhone kaardi abil leidsime õige koha ülesse. Too sõber on investor ja teeb kunsti, väga huvitav inimene. Tutvusime temaga ühe teise tuttava juures õhtusöögil ja Roger on temaga suhtlema jäänud. Tema teadis ka seda hästi armast pagarit, kus oli ka restorani pool, kus lõunatasime. Me pidime isegi järjekorras seisma, et lauda saada, aga see oli täiega seda väärt. Mina sõin seene-spinati pirukat ja Roger sõi friikaid kalaga (traditsiooniline fish and chips), mis oli väga teistsugune Burger Kingile, mida me tavaliselt väljas käies sööme.

Peale seda käisime Nailhpilia küünemaalingu näitusel, kuhu ma jälle telefoni kaardi abil ilusti kohale jõudsin. Näitus oli muidugi meestele natukene igav, aga mina vahtisin küll kõiki imelisi maalinguid suu ammuli :)

Koju suundudes tegime Rogeriga Thamesi kaldal paar pilti ka üksteisest, sest me oleme juba sellised edevad inimesed.

Siis ostsime paar siidrit ja suundusime Rogeriga koju siidrit jooma ja lihtsalt puhkama.

Täna läks uni juba kell 8 ära peale järjekordset jube imelikku unenägu (viimasel ajal on need sagenenud, täiesti ajuvabad). Peale hommikusi toimetusi käisime oma reisipileteid uuendamas, nüüd on kuu aega hooletu taas ja saan bussiga sõita. Siis kiire tripp Uxbridge, kus Roger paar oma vana XBoxi mängu maha müüs ja me natukene süüa ostsime. Meil oli rahaliselt väike piirang peal endal ja ma täiega imestan, et me suutsime järgmiseks nädalaks toidu 20 naela eest saada ja ma ei ostnudki kõige odavamaid toiduaineid poes. Näitab jälle, et kui me väga tahame, siis saame rahaga veelgi paremini hakkama ja ei pea alati palju kulutama. Järgmine nädalavahetus on nagunii oktoober ja siis on kindlalt šoppama minek (nimekiri asjadest aina pikeneb)...

Nüüd Roger mängib XBoxiga jälle, minul on kartulid ahjus ja peale söömist asun küüsi lakkima. Täna oleme koristamiseks liialt laisad :) Muidu igati asjalik nädalavahetus ja see ei olegi veel läbi...

Nädala kokkuvõte

2011-09-25T14:26:00.000+01:00

Selle nädala kokku võtmiseks teen kaks postitust, et üks liialt pikale ei läheks. Esmalt räägiks siis tänasest töönädalast esmaspäevast reedeni.

Esmaspäeval olin ma kodus haige nagu ma juba kirjutasin.

Teisipäeval oli olemine juba tunduvalt parem, aga tööl pidin veel natukene tõbist mängima.

Kolmapäeval hakkas üks "kena" ohatis mu huulel kasvama, mis oli üsna valus.

Neljapäev oli see kõige tähsam päev see nädal, nimelt oli mu NVQ kursuse lõpetamine. NVQ on välja kirjutatult National Vocational Qualification ehk siis umbes kutsetunnistus. Vahe on selles, et ma ei õppinud selle käigus midagi muud, vaid pidin oma igapäevast tööd tehes tõestama, et mul on vajalikud oskused olemas. Mina tegin kursuse Customer Service Level 2. Kursuse enese lõpetasin detsembris ja tegin seda Heathrow Retail Academy vahendusel, kes vaid kord aastas lõpetamise teevad.

Töölt sain too päev varem koju, et end valmis sättida jõuaks ja kell 6 algas pidu. Alustuseks veinid ja snäkid, siis õhtusöök ja siis tulid kõned. Meil oli rääkimas Roger Black, kes on mingisugune Briti sportlane, kellest mul enne seda õhtut aimugi polnud. Rääkis väga hästi igatahes. Siis anti tunnistused ja sain BAA bossiga ja Roger Blackiga kätelda ja sain tunnistuse:

Peale seda anti magustoitu, mille jaoks mul enam ruumi ei olnud ja suundusin koju, kus ma Rogeriga natukene kaklesin ja läksin varakult voodisse.

Reedene tööpäev läks üsna kiirelt. Kodus norisin Rogerit ja otsustasin väikese uinaku teha, mitte õhtusööki. Vaene mees oleks peaaegu näljasurma surnud ja lõpuks ta mu voodist välja sai. Pasta lihapallidega tuli seekord eriti maitsev välja õnneks. Väike vein ja teleri vaatamine ja magama minek...

Haige

2011-09-19T07:37:00.000+01:00

Olen jätkuvalt haige ja kallis Roger helistas mu tööle ja ütles mu juhatajale, et ma täna tööle ei lähe. Olgem ausad, ma ei tunne end palju kehvemini kui eile, aga olemine on siiski üsna kaka. Nina on ühel hetkel kinni, teisel hetkel voolab tatti ninast nagu kraanist. Aevastan regulaarselt. Kurk ei valuta, aga midagi seal kõditab mind, seega köhin üsna tihti. Kraadiklaas näitas tavalise 36.3 asemel 36.8 (ma kusjuures ükspäev tõsiselt arvasin, et meie kraadiklaas ei tööta, sest näitas pidevalt 36.0 ja 36.1, sest nii madal mu temperatuur tavaliselt pole olnud), seega kõrgem kui tavaliselt. Ma siiski arvan, et üks puhkusepäev teeb mu olemise palju paremaks.

Ärkasin kell 6:30, et Roger tööle saata ja otsustasin ise ka ülessse jääda, sest hommikud mulle meeldivad. Eriti kui midagi tegema ei pea :) Hetkel laadin endale Gossip Girli kolmandat ja neljandat hooaega, mis mind ilmselt enamuse päevast diivanil hoiab. Tore oleks, kui ma ikka jõuaks elamise korra toluimejaga ka üle käia. Poes peab uusi nuustikuid ka ostmas käima, sest eile viskasime vanad ära ja täiesti meelest läks uued osta. Ja muidugi küüsi tahan ka lakkida uuesti, sest mul on nii kaif idee peas, mis ilmselt üsna palju aega võtab.

Üksinda kodus olla on mõnus, mis siis, et haigena :)

Tänane numbrites

2011-09-16T21:04:00.000+01:00

5:40 helises äratuskell ja algas minu päev
3 korda mõtlesin hommikul külmetuse esimesi märke tundes, et tänane päev ei tule sugugi tore
2 tassi kohvi jõin täna, mis on minu kohta viimasel ajal suht vähe
3 Lemsipi külmarohuteed olen ära joonid ning kolmas aitas eriti hästi. Ilmselt teen ka neljanda enne magamaminekut..
u 30 kõnet klientidelt, vähemalt keegi väga ei virisenud, v.a. üks tüüp, kes ei oska ilmselgelt asju korralikult ennem internetis lugeda ja siis süüdistas meid, et info ei ole piisavalt selge
1h õppisin uut ametit
15 korda olen ma täna aevastanud
46 korda olen nina nuusanud*
0 korda on mu nina mitte kinni olnud
mul on 1 väga punane nina
1 pudel veini sai koduteel ostetud, mille jaoks pidin isegi dokumenti näitama. Ilmselgelt lihtsalt pusa ja meigivaba väljanägemine teeb mind nooremaks
3 pokaali veini olen praeguseks ära joonud, ilmselt teen ühe veel
0 korda olin üllatunud kuuldes, et üks Rogeri vägagi abielus olev sõber suutsis mingi suvalise tsiki rasedaks teha
küpsetasin 30 muffinit millest 12 on rosinatega, 12 on šokolaaditükikestega ja 6 suurt on maapähklivõiga
1 muffin on praeguseks söödud, siis ütles Roger, et mul on paks tagumik, mida ta küll kohe kaitsma hakkas, et talle väga meeldivat, kuid muffini isu see tagasi ei toonud

*nina nuuskamise arv on selle postituse lõpuks tõusnud 53ni

Atsihh!

2011-09-15T21:08:00.000+01:00

See nädal on justkui olemata olnud, sest niii kiiresti on läinud. Absoluutelt ei ole tunne, et homme on reede juba. Üleüldse see aasta on täiega mööda tuhisenud. Mu sünnipäevani on ainult kaks kuud, wtf? Ma ei ole veel vamist 23 olemiseks! Ja jõuludeks ka mitte (kuigi piparkooke tahaks küll teha)!

Enivei, sügis on hakanud jahedamaid ilmu tootma ja mul hakkab külmetus tulema. Kuigi ma olen üsna kindel, et ma eile tundsin, kuidas üks jobu mu kuklasse aevastas, samas ma kuulasin kõrvaklappidega muusikat, seega ma ei kuulnud midagi, vaid tuult tundsin. Eks ma teen enda ühe külmetuse tee nüüd ja homme manustan ka ravimeid, et külmetus suuremaks ei läheks. Samas üks päev kodus haige olla oleks ka vahelduseks hea puhkus...

Vaikselt õpetatakse ametikõrgendust ka, mis küll vaid kuueks kuuks, ärgem unustagem. Kui ma rohkem mõistan, mida ma täpselt teen, siis teen sellest eraldi postituse.

Olge mõnusad ja hoiduge teiste aevastustest!

Mõned päevad võiks kesta igavesti

2011-09-11T21:07:00.000+01:00

See nädalavahetus on näidanud, et mulle veel ikka meeldib hommikul pikalt põõnata. Mingi aeg oli tunne, et ma nagu vanainimene ärkan varavalges ka nädalavahetustel, aga täna sai kell 10 end voodist välja veeretatud. Seejärel nautisin 15 minutit oma hommikukohvi ja alustasime elamise küürimisega.

Roger taaskord koristas kööki ülimalt korralikult, mis tähendab, et iga väiksemgi pind sai ära pestud, kaasaarvatud kapiuksed. Seetõttu jõudsingi ma sama ajaga ära koristada vannitoa, magamistoa ja koridori, kui tema kööki ja elutuba koristas. Vähemalt on nüüd elamine HÄSTI puhas.

Peale seda tegin värskekapsasuppi, sest juhtus lihtsalt palju juurikaid olevat ja suppi ei ole sada aastat teinud. Supp ise on ju nii lihtne, sisse läks vaid porgand, suvikõrvits (squash, mitte see roheline, ma ei teagi, kas sellel eestikeelset nime on), kartul, kapsas ja puljongit ja muud vürtsi. Kartsin küll, et Rogerile ei meeldi, sest ta on korduvalt öelnud, et ta kapsast ei söö. Aga milline naine ma olen, kui ma ei suuda oma meest sööma panna ka toitu, mis varem vastumeelne oli? Igaks juhuks tegin eile ise tehtud saiast ahjus röstitud juustusaia tomatiga, kui supp peale ei lähe. Õnneks söödi ära terve kauss suppi ja sai ka ning kiideti. Kahju on ainult sellest, et ei ole sobivat purki, et suppi tööle lõunaks kaasa võtta homme...

Peale söömist käisin pesus ja siis tuli nii rammestus peale, et ma lihtsalt läksin magamistuppa ja lugesin vaikuses raamatut tunnikese. Kallis kaasa käis küsimas, kas ma midagi soovin ja nii toodigi mulle tass kohvi ja küpsised lausa voodisse ära. Juhtusin siis aga peatüki vahele blogisid üle lugema ning leidsin hästi toreda DIY blogi ja tuli nii isu midagi ise ka teha.

Otsisin üles ühe pooliku liniku, mida ma ükskord alustasin ja asusin heegeldama diivaninurgas. Pool linikut on valmis (rohkem kui siin oleval pildil) ja ma juba mõtlen, kust lõnga juurde osta, sest väga tahaks endale talveks üks ilus kampsun teha ja mütsi kudumise peaks ma ka ära õppima.

Nüüd sai just endale pool pitsat sisse aetud ja üks cupcake ning suundun taas diivaninurka heegeldama. Eks ma jätkan kuni käed krampi lähevad, sest ammu ei ole ju käsitööd teinud :)

Lõpetuseks näitaks ka kui ilusasti mu basiilik kasvab, ehk jõuludeks isegi saab midagi. Murulauk näeb hetkel küll veel välja kui muru, aga ma ei kaota veel lootust!

Vaikelu

2011-09-10T21:16:00.001+01:00

Toredat laupäeva õhtut! Sõin õunapirukat jäätisega ja nüüd joon õlut, lösutan uuel diivanil ja vahin lihtsalt telerit. Mõnus on.

Nädalavahetust nautides

2011-09-10T14:23:00.000+01:00

Uskumatu, et juba jälle on nädalavahetus ja reedene päev on juba poole peal. Kuhu see aeg küll ruttab... Jah, sellised vanainimeselikud mõtted mind piinavadki.

Eile tuli meile sõber S külla. Tellisime hiinakat, jõime mojitosid, veini ja siidrit, vaatasime "Bridesmades´i", piilusime sõbra supervõimsa binokliga naabreid ja oli muidu mõnus õhtu. Hommikul ärkasin kerge pohmakaga, kuid pannkoogid ja värske dušš aitasid seda hästi leevendada. Hommikusöögilauas oli põhiteema kaksiktornide vandenõu teooriad jms, millest valitsus meile ei räägi. Vähemalt oli mul lõpuks ometi keegi, kes taolistesse asjadesse usub, sest Rogeriga ei saa sellistel teemadel rääkida, kuna ta lihtsalt ei usu neisse.

Eile tuli meie DFSi diivan ka kohale. Esmalt helistasid neljapäeval, et nad nüüd kohe tuleks diivanit tooma. Ma olin tööl, seega leppisime kokku reedese kohaleveo ja palusin neil tund aega ette helistada. Tegin erinevad plaanid, et enne keskpäeva oleks üks tuttav saanud meie poole tulla ja peale keskpäeva oleks ma teise tuttavaga töölt kiire autosõidu koju teinud. Hommikul sain bussiga paar peatust töö poole sõita, kui tuli kõne, et nad on maja ees. Nii palju siis kommunikatsioonist erinevate töötajate vahel DFSis... Palusin neil 15min oodata, sõitsin järgmise bussiga koju tagasi ja võtsin meie imeilusa, imepehme ja üsna luksusliku diivani vastu. On selline suur ja uhke ning väga täiskasvanulik diivan, mille üle mul väga hea meel on.

Mehed on hetkel poisikesed ja mängivad XBoxiga ning nurusid, et ma neile veel mojitot teeks, mida ma ka lahkelt tegin. Ise olen tubli ning tegin teise kohvi ja söön kooki. Täna tulebki meil selline lebo päev, eks me homme oleme tublid ja koristame.

Mobiilne

2011-09-08T20:50:00.001+01:00

Jess! IPhone'l on nüüd Blogger'i äpp ja ma saan igal hetkel kirjutada, kui pea mõtteid täis :)

Tehtud

2011-09-04T20:35:00.000+01:00

Kõik eelmises postituses etteloetu sai tehtud, välja arvatud porgandikook, sest mul ei ole piisavalt jahu. Alustasin fotoka õpiku lugemist ka ja jõudsin kolm peatükki ära lugeda, mis rääkisid peamiselt fotoka valmis sättimisest ja erinevatest nuppudest. Ma õppisin enda jaoks isegi paar uut nuppu ja funktsiooni, seega läks tänane lugemine asja ette. Eks ma edasi loen täpsemalt nendest ISOdest jms, mida ma natukene juba internetis ka lugesin ja vaikselt saan juba pihta, kuid süvenenult lugemist ja prooviklõpsutamist tuleb ikka ka teha. Ning tripodi peame endale ka muretsema kindlasti oktoobrikuus (sest septembris me ju ei šoppa).

Nüüd vaataks mingisugust filmi ja nosiks veel natukene, sest heale figuurile ei tee ju see midagi. Eilsest õhtusöögist on palju palju toitu üle ja lähema paari päeva jooksul me kindlasti süüa juurde tegema ei pea. Meil käis üks külaline, aga toitu tegime kui mitmele: kanapirukat, kanakoibi, pilaffi (taas kanaga, sest kana on hea!), värsket leiba, toorsalatit ja õunakooki, mis seekord selline välja nägi:

Homme peab end taas töölainele sundima ja seda pikemaks ajaks, sest järgmised puhkusepäevad tuleks alles jõulude ajal... Mis ei tapa, teeb tugevamaks :)

To Do List

2011-09-04T13:48:00.000+01:00

Hommikust! Peale õhtust kohvi Vana Tallinnaga ei tulnud und tükk aega ja ma olin rekordiliselt kella 3ni üleval. Ma olen enda üle üsna uhke, sest mul hakkas tõsiselt vanainimese tunne peale tulema, et mul ka nädalavahetustel juba kell 10 uni peale tuli ja varem pidasin südaööni üleval olemist suureks saavutuseks. Täna sai mõnuga poole kaheteistkümneni magatud ja täna on täielik lebo päev plaanis, mis tänase vihmase ilmaga sobib väga hästi.

Mainiks ära, et ma olen Flickr´ist taas ülimalt sõltuvuses ja olen paar tundi seal pilte vahtinud.

Kiire ülevaade tänasest to do nimekirjast, eks õhtul kannan ette, kas ma kõik suure laiskuse kõrvalt ka tehtud sain:

- End lõpuks hommikumantlist välja saada ja pesus ära käia.
- Jalad ära epileerida, sest ma meenutan vaikselt kaisukaru juba (häbi, häbi).
- Varbaküüned ja sõrmeküüned ära lakkida. Ilmselt klassikaliselt punaseks.
- Fotoka õpperaamatut lugeda ja selgeks saada ISOd ja muud taolised asjad, mis mind hämmastavad. Ei ole mõtet ju sellist kaamerat omada, kui pidevalt vaid Auto funktsiooni kasutada.
- Porgandikooki võiks ka teha.
- Tööleminekuks riided valmis otsida ja vajadusel triikida.

Üle pingutama ei hakka. Kui ma nende asjadega hakkama saan, olen tubli. Õnneks õhtusööki tegema ei pea, sest eile käis meil üks sõber õhtusöögil ja meil on sellest veel palju toitu alles.

Õhtuni!

Meeleolu

2011-09-04T00:48:00.001+01:00

flickr.

Minu tehtud pilt reedel.

Harrodsi reklaam, mis meeldib.

Paastupäev

2011-08-31T18:51:00.000+01:00

Nädalavahetuse lõpetasin kaneelikuklite ja kapsarullidega ning Roger tegi makaronipirukat. Pärast sellist söömat polnud ime, et ma lõpetades oma hilisõhtust jäätist tundsin end olevat sajakilone.

Eile oli aeg organismile natukene puhkust anda ja menüü nägi välja selline:

H: Puuviljasalat (banaan, õun, mandariin) jogurtiga, sidrunivesi (kuum vesi ja poole sidruni mahl) ja must tee.
L: Toorsalat (kapsas, roheline sibul, paprikas, tomat, redis) natukese soolaga ja kaks banaani.
VP: Pohlamahl
Õ: Keedetud herned ja paar muud juurvilja külmutatud miksist, puuviljasalat (täpselt sama mis hommikul).

Esiteks olen ma enda üle ülimalt uhke, et ma sellise menüüga päeva üle elasin ja alla ei andnud. Nälga küll paar korda enne einet tundsin, kuid ei midagi massiivset, mis pilti eest visanud oleks. Siiski töölt koju jõudes mõtlesin ma vaid Burger Kingi Tender Crispy Chicken burgerist :D

Eilse edu tundsin parmeini täna hommikul, sest ma kohe tundusin endale palju kergem võrreldes esmaspäeva õhtuga. Kaal näitas 200g vähem ning toda numbrit nägin ma viimati vaid toidumürgituse tagajärjel, mis oli väga innustust pakkuv :)

Päris veepäeva ma kindlasti teha ei suudaks ja ma isiklikult ei usu, et see kehale nii hea on (ma suurt nälga hästi ei talu nagunii, jutt käib meeletust uimasusest ja silme eest mustaks minemisest). Samas vaid taolist taimset toitu päev otsa süüa (v.a. kaks väikest topsijogurtit) oli minu jaoks palju kergem ja ma ise tundsin, et sellest oli minu ületoidetud kehale kasu.

Täna ma toiduga ka ei ole üle pingutanud, vaid kohvi manustasin topeltkogustes vahepalaks. Hommikusöök piirdus sidrunivee ja ühe õunaga. Lõunaks sõin kaks kapsarulli, tüki makaronipirukat ja ühe tomati. Õhtusööki ei ole veel söönud, aga taigen kerkib saia jaoks, ilmselt söön paar kuklit ja teen sellele tuunikala katte peale.

Vähemalt sai endale tõestatud, et kui väga tahtmist on, siis saan ma kõigega hakkama.

Majandamisest

2011-08-29T16:56:00.000+01:00

Panin kõik selle nädala jooksul pangakontolt maha tulevad arved märkmikusse kirja, tegin mõningad arvutused ja tulemus oli ikka paras tujurikkuja. Ega kasuks ei tule, et meie telefoniarved ka eelmise kuuga £100 rohkem on (Eesti reis) ja see on kindlasti midagi, mida me piirama hakkame ning Skype rohkem kasutama teistes riikides elavate pereliikmetega.

Õnneks Rogeri pangaarve nägemine tekitas natukene jälle rõõmu, sest saame vabalt ju siiski hakkama, lihtsalt sääste ei ole veel nii palju kui ise sooviks. Mille jaoks me nii väga siin säästame? Et lihtsalt mustadeks päevadeks oleks raha kõrvale pantud ning veebruarikuus tahaks Trinidad ja Tobaagos ära käia ja see reis ei oleks sugugi odavamate killast kahjuks.

Nagu ma juba eelnevalt mainisin, järgmine kuu oleme karmid ja ei osta ühtegi nänni. Selle nädala sees käib Roger ühe sõbraga Costcos hulgimüügis ja varume siis odavamat toitu jms septembrikuuks. Rohkem kodustehtud toitu lõunasöögiks ja oma igareedesest veinist ilmselt loobun ka, sest iga natukene ju aitab.

Ma ei ütleks, et ma olen maailma parim majandaja, aga mulle igatahes meeldib kõigil arvetel silma peal hoida ja selle kõigega täiesti vabalt hakkama saada.

Järgmine eesmärk on mul oma panka vahetada ja credit ratingut tõsta, et me ühel heal päeval ka päris oma kinnisvara suudaks soetada.

Väike puhkus lõpemas

2011-08-29T10:14:00.000+01:00

Eile käisime tuttavate kahenädalast pojakest vaatamas ja oli mõnus õhtu väikese veini seltsis. Lapsuke oli nii armas ja nii ülimalt pisike ja vanemad olid niiii väsinud, aga siiski külalislahked. Eriti naljakas on veel, kui paari meespool muudkui piiras meid, kuna me lapsi saada kavatseme ja naispool muudkui soovitas oodata kui aeg valmis on. Õnneks sellistele lasteküsimustele saan ma alati oma vanusega vastata ja siis on kõik sellega päri, et me võime veel oodata :)

Täna on minu viimane kodune päev kahjuks, Roger on terve selle nädala kodune. Küll ma olen kade... Ma palju parema meelega läheks kooli kui tööle, ausalt kohe. Ma suisa igatsen kooliasjade ostmist, ilusaid vihikuid ja pastakaid jms. Lisaks Rogeril hakkab vist üle viskama, kuidas ma viimasel ajal ainult Discovery Channelit ja muid dokumentaale vaatan, sest ega ükski tarkus ju üleliiast ei ole.

Täna siis koristame korteri korralikult ära ja peab rahad selle nädala arveteks ka valmis panema, mis homme kõik otseülekandega pangaarvelt maha tulevad. Lisaks peame lõpuks Council Taxi ka maksma hakkama, mis on ka üle mõistuse kirves... September tuleb meil igatahes täiesti ostuvaba ja ostame vaid eluks vajalikke asju nagu toit, transport ja hügieenitarbed. Ei ükski pulst ega küünelakk ei tule meie elamisse juurde. Kui septembri üle elame, siis oktoobri üritame ka võimalikult karmid olla, sest vahepeal me ikka ostame natukene liialt asju minu arust.

Eile tegin just tiiru oma riietel üle, panin mõned suvised riided kohvrisse ja panipaika ja võtsin mõned sügisesed riided sealt välja ja ausalt, mul ei ole midagi hädasti nii pea vaja. Vähemalt nüüd on kapp ka ilusti korras ja kõik on kergesti leitavad.

Hommikukohv hakkab lõpema, aeg end siis koristamise lainele ümber lülitada.

Toidulainel

2011-08-27T09:23:00.000+01:00

Eile alustasin oma pika nädalavahetuse esimest päeva toidublogisid lugedes ja toidupoe nimekirja koostades. Kuidagi väga mõnus hommik oli, vihma sabistas õues, aga see ei seganud. Olgu, natukene segas, kui me üritasime poest koju saada ja muidugi kui me koju jõudsime lõpuks niisketena, siis vihm lõpes ja päike tuli välja.

Igatahes, eile sai end natukene köögis jälle tõestatud ja panen siia ka meie menüü kirja.

Esmalt, on mul tükk aega kartulipannkookide isu olnud. Olen neid enda elus vist vaid korra saanud, kui ema neid tegi ja meeles on, et nad olid superhead. Järgisin täpselt retsepti, aga kahjuks ei olnud tulemus selline nagu ema tegi. Oleks neid ilmselt kauem pidanud praadima, et nad krõbedamad oleksid ja kindlasti on ka asi selles, et minu ema tegi neid puupiidil, mina aga elektrilisel. Tehtud said ja söödavad olid ka, aga vaeval ma neid uuesti lähiajal tegema hakkan.

Lisaks oli mul vastupandamatu isu tzatzikit teha, mille retsepti sain siit. Tzatzikid sain esmakordselt Cardiffis, kui kreeklannast elukaaslane seda tegi ja mulle maitses väga. Kartsin küll natukene selle tegemist, kuid panustasin kvaliteetsete koostisainete peale ja ostsin päris korraliku kreeka jogurti selle jaoks. Ning tulemus oli minu meelest väga super ja päris õige maitsega. Roger küll seda eriti ei kommenteerinud, ma ei ole kindel, kas talle küüslaugu maitse väga meeldib, aga taldrik oli pärast puhas.

Õunakoogi tegemine oli kõige tähtsam ja selle retsept tuli siit. Tahtsin küll alguses tavalist plaadikooki teha, aga see kanada õunakoogi retsept tundus nii hea ja sellel oli palju positiivseid kommentaare.

Kook maitses nagu üks õige õunakook maitsema peab. Ma oleks ehk natukene vähem õunu võinud sisse panna, et see ei oleks nii nätske olnud, aga mulle siiski meeldis. See läheb kindlasti kordamisele.

Sõin just hommikusöögiks veel kaks tükki kooki, mis oli liialdus, ühest oleks piisanud, aga on vaja sellest ennem lahti saada, kui ma rabarberikooki tegema hakkan :)

Lisaks ostsin asjad kapsarullide jaoks ja täna või homme läheb see proovimisele. Tavalise kapsa asemel proovin hiinakapsast, sest tavalist kapsast Roger keeldub söömast. Eks näis, kuidas see eksperiment välja tuleb.

Koogilainel

2011-08-26T11:25:00.001+01:00

Tänane päev on töölt vabaks võetud ja esmaspäev on riigipüha. Neljapäevaline minipuhkus on peale ülimalt kiiret ja kurnavat töönädalat vaid teretulnud. Esialgu olid meil küll plaanid Eestis või Saksamaal käia, aga otsustasime kodused olla.

Minul on plaanis alustada sügisest küpsetushooaega ja täna on plaanis kõige tavalisem õunaplaadikook. Üles kasvades oli meie aed õunapuid täis ja minu ema oskas lihtsalt imemaitsvaid kooke neist teha, eks ma üritan sama. Poest tuleb rabarbereid ka osta, sest ma ei mäleta, millal ma viiati rabarberikooki sain. Neid saime me oma aiast ja kasvasid nagu umbrohi, aga siin pean ma kolme rabarberivarre eest tervelt £2 välja käima. Küll see seda väärt on!

Lisaks tahan sõprust teha taas pärmitaignaga. Ma ei ole siin veel märgpärmi leidnud ja pean kuidagi kuivpärmi kasutamise selgeks saama. Õunastruudlit tahaks teha ja kaneelikukleid ja mida kõike veel. Üks neist soovidest läheb see nädalavahetus kindlasti proovimisele. Lisaks kujutan ma ette, et Frankfurteritega saaks ilmselt väga mõnusaid vorstipirukaid...

Kena sügise algust!

Tegus pühapäev

2011-08-22T21:00:00.000+01:00

Söögitegemise juures on ajastus kõige tähtsam, eriti kui teha mitmeid asju korraga. Minu eilne kava nägi välja selline:

- Ärkasin ja praadisin vaeseid rüütleid hommikusöögiks. Käisime pesus jms.
- Võtsin munad ja või külmikust välja toatemperatuurile soojenema ja käisime Rogeriga Sainsburys.
- Marineerisin kana sidruni ja mee kastmes ja panin külmikusse maitsestuma.
- Purustasin küpsised toorjuustukoogi jaoks, segasin selle või ja suhkruga ja surusin koogivormi põhjaks ning panin selle külmikusse tahenema.
- Käisin taas poes Philadelphiat juurde ostmas, sest üks poolik pakk külmikus meenutas bioloogia eksperimenti.
- Segasin Philadelphia, muna, suhkru ja vanilliekstrakti, kallasin segu koogipõjale ja panin pooleks tunniks ahju.
- Segasin saiajahu vee ja võiga, sõtkusin seda korralikult ja panin kerkima.
- Panin kana koos kartulitega ahjuvormi valmis.
- Võtsin toorjuustukoogid ahjust välja ja panin jahtuma ning panin kana ja kartulid pooleks tunniks ahju.
- Segasin hapukoore suhkru ja vanilliekstraktiga.
- Sõtkusin saiataigent veel natukene, jagasin kümneks kakuks ja panin ahjuplaadile veel natukeseks kerkima.
- Võtsin kana ja kartulid ahjust.
- Kallasin hapukoore-suhkru segu toorjuustukookideile ja panin veel 5. minutiks ahju.
- Veetsin natukene aega arvutis.
- Võtsin toorjuustukoogid ahjust.
- Veetsin veel natukene aega arvutis.
- Panin saiakakud 15. minutiks ahju.
- Võtsin tolmuimejaga vannitoa, koridori ja magamistoa üle.
- Istutasin juured alla kasvatanud jõulukaktuse kasvud mulda.
- Võtsin saiakakud ahjust.
- Sõime õhtusööki.

Kõige selle sekka ka köögilaua puhastamist ja nõude tegemist. Kokku võttis see tants ja trall kusjuures vaid 3 tundi. Peale seda jõudsin veel pediküüri ja maniküüri teha ning lihtsalt telekat vaadata ja ilus olla.

Tuleb tunnistada, et päevad, kui ma lihtsalt diivanil logelen, mööduvad tunduvalt kiiremini. Kes teeb, see jõuab!

Muudatustest

2011-08-20T21:24:00.000+01:00

Nagu näete, on mul uus disain blogil. Lõpuks ometi võtsin end kokku ja tegin selle tüki ära, sest vana disain ei meeldinud mulle enam üldse. Aeg oli üles kasvada ja midagi stiilsemat siia panna. Lisaks on üleval ääres nüüd erinevad lehed ja peale viieminutilist otsimist ma isegi leidsin ülesse, kuidas seda teha. Sinna ilmselt ilmub aja jooksul veel mõningaid lehekülgi.

Üleüldiselt tunnen ma viimasel ajal end palju täiskasvanulikumalt ja mulle on hoopis teistsugused asjad tähtsamaks muutunud. Näiteks eelistan ma kvaliteeti kvantiteedile, mis väljendub eelkõige riietes, hügieenitarvetes jms (eks majanduslik kindlus on sellele ka juurde aidanud). Toitu ma veel päris kallitest poodidest ei osta, aga kodus teen meeleldi ikka uhkemaid roogi, mitte nädalas kaks korda pastat. Lisaks väljas käies eelistan ma süüa restoranis või proovida mingit uut tüüpi toitu, kui varem eelistasin McDonaldsit. Sellised pisikesed muutused minus eneses, mida on raske kirja panna, aga pidin ära mainima :)

Teatime

2011-08-20T19:47:00.000+01:00

Tikker nurises, et ma ei ole ammu siia postitanud, seega ma nüüd võtan end kokku ja paneks paar sõna ritta.

Miks ma ei ole viimasel ajal eriti kirjutanud? Eelkõige, sest ei ole väga millest kirjutada. Elu on ülimalt rutiinne hetkel: töö ja kodu. Tööl istun ma juba 8h arvuti taga ja kodus üldse enam ei taha. Lisaks loen ma hetkel ülipõnevat "Mini Shopaholicut" ja seega ma meelsasti veedan iga vaba hetke seda lugedes.

Muuseumis igavlemas.

Täna võtsime end aga kokku ja käisime kesklinnas Science Museumis. Alguses oli natukene huvitav, siis aga läks igavaks ja nälg hakkas vaikselt silmanägemist ära võtma. Roger viis mind siis Ed's Dinerisse sööma, mis oli väga lahe tõeline ameerika restokas. Nende jäätisekokteil oli niiii hea ja nii massiivne. Oh ja nende hamburger... Ma ütlen ausalt, et ma ei ole elusees nii head burgerit söönud, selle liha oli nii hea ja värske maitsega. Nämm nämm. Friikad ja muud asjad jäid poolenisti alles, sest mingi aeg ma lihtsalt ei suutnud enam füüsiliselt süüa, ruumi polnud absoluutselt.

Peale seda läksime minu tungival nõudmisel Fortnum & Masonisse teed ostma. Kord ammu ühelt tuttavalt saime sealt kingipaki ja see oli super tee. Ostsin suure paki Earl Greyd ja Afternoon teed, mis maksis £5.75 50 teekotikese eest. Aga see on seda täiesti väärt, kvaliteetne tee on ikka midagi muud kui Sainsburys Basic :)

Peale seda oligi aeg sammud kodupoole seada ja siin me nüüd oleme. Joon oma imekallist ja imehead teed ja lähen loen natukene raamatut taas, sest ainult 20% on veel lugeda ja aina põnevamaks läheb. See on kusjuures minu kahekümnes raamat, seega sel aastal on vaja 5 veel lugeda ja siis on eesmärk täis. Järgmiseks aastaks olen ma juba mõelnud pikemate ja klassikalisemate raamatute läbilugemist, a`la "Kuritöö ja karistus" jms.

Karjäärinaine

2011-08-13T12:09:00.000+01:00

Ülejäänud nädal on rahutuste suhtes väga rahulik olnud, üle 2000 inimese on praeguseks vahistatud ja kohtud on 24h lahti, et neile karistusi määrata. Uudistes näidatakse idiootseid intervjuid mässajatega, et saada teada mäsu põhjuseid. Nemad süüdistavaid rikkaid inimesi, et nad ei anna neile tööd jms. 16. aastane kutt rääkis, et ta varastas asju oma lapse jaoks. Just selline siinne elu ongi...

Vähemalt töönädal läks uudiste seas väga väga kiirelt, ilma mingite eriliste virisejatejata.

Ma ei olegi siin rääkinud, ma saan kuueks kuuks ametikõrgendust! Nimelt üks tsikk meie kontoris läheb kuueks kuuks Austraaliasse ja muudesse sealsetesse maadesse reisima ja tema koht pakuti mulle. Muidugi mu teistelt kollegidelt pidid nad ka küsima, aga juhataja sõnastas selle nii hästi, et on vaja kogemust ja poes töötamise kogemust, sest ei ole vaja kedagi kuus kuud õpetada, vaid peab töö kiirelt selgeks õppima. Põhimõtteliselt meie kontoris vaid mina vastangi neile kriteeriumitele :P

Armas oli küll see, et minu praegune juhataja ei olnud hästi rõõmus, et ma selle pakkumise vastu võtsin, sest ma teen klienditeeninduses enamuse tööst. Väga meeldiv oli kuulda, kuivõrd ikka on minu panust märgatud ja juhataja isegi ütles, et kui teda kontoris ei ole, olen mina põhimõtteliselt kontori vanem-töötaja.

Kuulutus on vist juba välja pantud, et keegi minu töökoha kuueks kuuks üle võtab ja kui ma õigesti aru sain, siis nad jääkski meie kontorisse lisa-abiks. Minule lubati natukene palgalisa ka, aga seda nad ei ole veel kinnitanud, kui palju see olla võib.

Mida ma siis tegema hakkan? Ametinimetus oleks umbes Procedures Lead, mis tähendab, et ma pean silma peal hoidma kõikide meie poodide protseduuridel Euroopas ja Lähis-Idas. Ma suhtleks palju rohkem kolleegidega teistes riikides ja teistes osakondades ja õpiks üldse rohkem telgitaguseid. Kes teab, kuhu see mind peale kuute kuud viia võib, kas ehk sellest tuleks midagi enamat. Ehk too kolleeg ei tulegi reisimisest tagasi... Ja kui ma isegi klienditeenindusse tagasi lähen, siis juhataja ütles, et minust saaks Team Leader, et tavaline klientiteenindaja ma enam hästi olla ei saaks oma kogemusega.

Super võimalus ja pakkumine, just kui ma aktiivselt hakkasin mujal paremat töökohta otsima. Samas miski minus väga tahab praeguses firmas end üles töötada ja natukene karjääri teha.

Lähiajal hakkan vaikselt siis uut töökohta õppima ja vähem klientidega suhtlema. Juhuu :)

Vaikselt pean plaani ka järgmisel aastal kõrgharidust omandama hakata, aga sellest teine kord. Mõnusat nädalavahetust!

Vaikus enne tormi?

2011-08-09T22:29:00.000+01:00

Järjekordsed tulekahjud, järjekordsed rüüstatud poed igal pool. Amazoni enimostetud spordivahendid on pesapallikurikad, mille ostmine on tõusnud 14000%. Kui see saab normiks, siis on asjad küll sõna otseses mõttes perses. Ma olen koduvalt Rogerile öelnud, et ma hea meelega koliks kuhugile väiksesse ja rahulikku külakesse, see suurlinna elu on ikka väga närvesööv vahepeal.

Ma olen lihtsalt sellest ärevusest väsinud ja suundun nüüd magama ära. Kreemitan end kalli näokreemiga, et enesetunnet tõsta, ehk jõuan paar lehekülge lugeda ka ja homme on uus päev.

Loodan südamest, et see ei ole vaikus enne tormi, mis hetkel Londonis on.

Over and out. Praeguseks.

#LondonRiots Päev 4

2011-08-09T21:41:00.000+01:00

Tööle minnes oli hommikul näha, et Hayes oli täiesti puutumatu eilsest mäsust. Uudistes öeldi, et siin küll arreteeriti 26 inimest, aga õnneks mingit tõsist häda ei olnud. Jõudsin ilusasti tööle ja esialgu läksid asjad hästi.

Keskpäeva paiku hakkas uudistes ja Twitteris levima, et mäsu läheb edasi täna rohkem Lääne-Londonisse, just täpselt, kus meie kõik töötame ja elame. Üks ülemus nt elab Southallis ja see oli täiesti kinnine, sealsed elanikud pidid politseile näitama dokumente tõestamaks, et nad seal elavad (aadress arvetel, autojuhiloal vms). Sealses piirkonnas on peatänaval alati hästi hästi palju rahvast. Too ülemus saatis koju minnes pildi peatänavast, kus kõik poed olid kell 15:30 suletud ja tänaval ei olnud mitte ühtegi hingelist. Kõik olid autodega teel koju, sest enamus ärid sulgesid varem, et mäsu ennetada.

Lugesin tööl uudistes, kuidas inimestel otse tänaval riided seljast rööviti. Ringi käis hirmus video, kus ühe teismelise pea oli väga veriseks ja oimetuks löödud. Kamp poisse läks nagu esialgu appi, aitasid haavati püsti ja siis läksid ta seljakoti kallale! Võtsid sealt kraami välja, mis paar sammu edasi lihtsalt hooletult tänavala visati. Täiesti jälk.

Siis tuli meeletu hirm. Kujutasin ette, kuidas ma töölt koju saan, sest pidin kell 18 lõpetama. Mõtlesin juba, kes mind ehk koju sõidutada saaks või kujutasin ette kuidas minu buss kaaperdatakse (mis juhtus eile öösel, vist Ealingus). Veel suurem hirm oli, kuidas Roger koju saab, sest tema tuleb Põhja-Londonist ja täna oleks ta kell 21 pidanud lõpetama, sest ületunde tegi. Söögiisu kadus lõunaajaks täiesti, käed värisesid ja pisarad tikkusid silma, nii palju siis heaoluriigist. Meie kontor sulges kell 16 ja mu ülemus, kes minu ligidal elab, sõidutas mind koju ja homme hommikul sõidutab ta mind tööle ka. Õnneks Roger oli tolleks ajaks juba kodus ja tema sai ka kollegi autoga.

Uudistes rääkis, et Londonis on 16 000 politseiniku tänaseks valmis ja vajadusel on neil plastik-kuulid relvades. Päeval oli meeletu kogukonna abi ja inimesed kogunesid, et mäsust koristada aidata. Inimesed kogunesid õhtupoole ka mitmetes piirkondades, et ise mässajatele vastu hakata ja neid oma kogukonnast eemale hoida. Kõik olid valmis.

Telerist näitas umbes tund aega tagasi, et Croydonis põles auto jälle, kuid õnneks seekord oli tuletõrje üsna kiirelt selle kõrval. Kuid kuna enamus politseisid teistest linnadest tulid Londonisse appi, hakkasid mässud teistes linnades käest minema! Manchesteris lõhuti poodide aknaid ja hetkel uudiseid lugedes põlevad seal mitmed hooned. Mässamine on ka Birminghamis, Bristolis, Liverpoolis ja mujal. Meie linnaosas on hetkel kõik teatavasti vaikne, ehk aitas see, et politsei oli varakult platsis.

Eile tulistati ühte tavainimest Croydonis , kui teda ta autost välja sunniti. Mees suri täna haiglas. Lisaks oli uudistes üks 60ne mees, kes eile üritas tänaval tulekahju kustutada, aga talle anti lihtsalt peksa. Täiesti haige...

Vaadates internetist mässajate pilte, ei saa öelda, et KÕIK on mustanahalised teismelised poisid. On väga palju naisterahvaid, nemad tunduvad enamasti küll mustanahalised olevat, ja valgeid. Vanus on kas 20ndates eluaastates või päris teismelised. Manchesteri pilte vaadates nüüd on väga palju just valgeid teismelisi tüdrukuid, kes on justkui peoriietes.

Twitter on hetkel küll asendamatu, sest uudised levivad selles ülikiirelt. Täiesti idiootsed inimesed kekutavad nii seal kui ka Facebookis, mida nad küll eelmistel öödel tasuta varastanud on ja kuidas nad vahele jäänud pole. Heatahtlikud inimesed teevad neist teadetest muidugi ekraanipildi ja edastavad lahkelt politseile. Nii palju siis mitte vahele jäämisest.

Kes teab, kui tõsiseks see täna Londonis läheb ja mida järgnevad päevad toovad... Eks ma hoian teid kursis!

#LondonRiots

2011-08-08T21:45:00.001+01:00

Ma ei tea kui palju seda Eesti uudistes kajastatakse, aga meil on hetkel siin Londonis väga suured rahutused. Kõik sai oletatavalt alguse, kui politsei ühe kohaliku gängsteri maha lasi, kui too oletatavasti politsei pihta tule avas. Kõik oletatavasti... Isiklikult arvame Rogeriga, et inimestel sai lihtsalt kõrini ja noortel kriminaalidel on palju vaba aega ja nüüd nad lihtsalt vandaalitsevad mööda linna.

Rahutused said alguse Tottenhami piirkonnas, mis on väga vaene ja Rogeri sõnul väga mahajäetud ning hirmus linnaosa. Valitsus eriti sinna abi ka ei anna, seega sealne kuritegevus muudkui lokkab. Ticking timebomb waiting to happen.

Kirdes olevast Tottenhamist sai kõik alguse. Telerist näidatakse põlevaid hooneid Lewishamis, Croydonis ja Twitteri sõnul on ka Ealingus juba meeleavaldajaid. Meie elame rohelise mullikese sees Hayesis.

Meie vaatame hetkel otseülekannet telerist ja üsna hirmus on. Esialgu on see meist õnneks kaugel, samas Twitteri kaudu tulevad sõnumid, et Ealingus on ka juba meeleavaldajad, kuid seda veel uudistes ei näidata. See ikka näitab, kuivõrd kiiresti uudised interneti teel levivad.

Eks näis, kui kaugele see kõik levib ja kui palju Londonit maha põleb. Uudistes näidatakse muudkui ühte põlevat maja, millest hetkel ei ole enam mitte midagi alles. Ma ei saa absoluutselt aru, kus kurat tuletõrje on? Ilmselt aetakse mingit jama, et politsei pidi piirkonna enne vabaks tegema ja muud taolist jama. Samal ajal kui tolles samas põlevas majas võib inimesi olla. Täiesti hullumeelne. Eriti meeldib vandaalidele ka kahekordseid busse põlema panna miskipärast... Ja ma kujutan ette et leekides maju on hetkel üsna palju.

Rahutused on teatavasti ka Birminghamis juba.

Muidugi taoliste meeleavaldustega röövitakse palju palju poode ka. Üks jobu jäi Twitteris eputades vahele ka. Eile näidati uudistes, kuidas inimesed täis ostukärudega nägu varjates mööda tänavat jooksid.

Just nii arvataksegi.

Lihtsalt hullumeelne ja mõttetu on see kõik... Ma absoluutselt ei saa aru, mida sellest võidetakse? Uus teler või tossud ehk mõnest poest? Samas kui nii paljude inimeste töö ja vaev lihtsalt hävitatakse.

Rogerile tuleb kaitseministeeriumisse palju palju tööd juurde...

Ja peaministril võttis ka kolm päeva aega, kuni ta lõpuks oma puhkuselt perse siia tagasi ajab!

Siin riigis on palju probleeme igatahes. Kas see ongi ehk see kardetud 2012 - inimesed lihtsalt pöörduvad üksteise vastu põhjuseta? Ma ei tea, lihtsalt ei oska seda seletada...

Vähemalt Twitter on uudiste edastamises super!

Uuendus: Twitteri sõnul on Hayesi rongijaamas palju poliseinike ja noorukeid kogunemas.

PILTE

Kooki, mustikatega

2011-08-07T23:19:00.001+01:00

Eile peale terve päev mitte midagi tegemist tuli mul veini isu. Võtsimegi jalad selga ja läksimegi poodi veini ja õlut ostma. Tagasitulles jäime räige paduvihma kätte ja bussi peal oli üsna inetu sõnelus suure grupi teismeliste mustanahaliste neidude ja ühe valge neiu vahel. Roger natukene sekkus ka valge neiu maharahustamiseks, aga see suur punt lapsi olid kindlasti kellegi norimise peale väljas. Sellest draamast piisas ja vein maitses hea.

Täna hommikul ärkasin üllataval kombel pohmakata, vaid hästi natukene janutas. Koristasime elamist, mis tähendas, et Roger küüris eriti korralikult kööki ja mina jõudsin selle aja jooksul elutoa, magamistoa, koridori ja vannitoa ära koristada. Peale seda panime selga oma uued ühtekad Manchester Unitedi särgid (Roger on suur fänn, mina toetan lihtsalt oma kallist kaasat) ja käisime ruttu Sainsburys natukene süüa juurde ostmas.

Perepilti tegime ka.

Koju jõudes vaatas Roger jalkat ja mina otsustasin siin elamises esimest korda vannis käia. Oh, meie vann on nii mõnus ja suur ning ma sain end ilusti välja sirutada. Viimati sai vannis käidud oma kolm ja pool aastat tagasi tädi juures, aga sealne vann on oma kaks korda väiksem. Kuum vann, külm õlu, ajakiri ja vannitoa aknale sabistav vihm olid ülimalt rahustavad.

Kui ma juba rosinat meenutama hakkasin, otsustasin end vannist välja ajada ja aeg oli õhtusööki teha. Esmalt panin koogi ahju ja siis asusin tai punast karrit tegema. Elus esimest korda kokkasin suvikõrvitsaga (butternut squash, mitte courgette) ja magusa kartuliga (sweet potatoe). Toit ise tuli üllatavalt hästi välja, eriti arvestades et tegemist on täiesti taimetoiduga ja kogus sai nii suur, et me seda küll kolm päeva sööme. Siis kaunistasin koogi ära ja oligi aeg natukene Discovery Channelit vaadata ning siin ma nüüd olen, täiesti valmist magamaminekuks.

Mustikaid panin ilusti ritta vähemalt 5 minutit, aga tulemus on seda väärt.

Täiesti hullumeelne kui kiirelt nädalavahetused mööduvad ja kui väga ma olen esmaspäevi vihkama hakanud... Nädalavahetus oli ju üsna vaikne ja peaks idee järgi välja puhanud olema, aga kahjuks ei ole, see vist tuleks alles peale tervet nädalat kodus mitte midagi tegemist.

Meie pere Juno

2011-08-06T13:50:00.000+01:00

Tahaks ära mainida, et ma sain elu esimese laenu. Uue diivani ostsime järelmaksu peale, aga selle jaoks annab üks firma laenu ja meie maksame siis selle intressivabalt ära. Üks firma andis laenu, teine saatis peale seda kirja, et nemad ei anna, ärgu siis meie raha tahtku.

Diivani ostsime me DFSist ale ajal ja hinnaks £399.

Selline armas diivan just täpselt Chocolate värvi, nimeks on Juno. Kahjuks lahti ei käi voodiks, aga tundub niiii palju mõnusam kui meie odavad IKEA hetkelised variandid.

Eriti tore on veel vaadata, et diivani hind on nüüd tagasi kõrgeks aetud ja praegu maksab see £798! Nii palju ma küll diivani eest ei maksaks, vähemalt tegime selle ostu ikka väga õigel ajal :)

Kohale jõudmine võtab umbes 9 nädalat, seega oktoobri alguseks peaks see meil kohal olema.

Käisime kinos

2011-08-06T13:44:00.000+01:00

Eile oli armas õhtu. Peale tööd läksime otse Uxbridge. Seekord jõudsin mina esimesena, sest ma avastasin, et ühe bussiliiniga saan ma sinna palju kiiremini kui mu varasem variant. Õpin kuni elan! Rogeri päikeseprillid olid poodi tulnud ja ostsime need lõpuks ära, sest 50% ale Prada päiksekatel on ikka päris hea. Mina ei olnud kehvem ja ostsin endale tavapärasest kallimad näohooldustooted proovimiseks, mis siiamaani väga luksuslikud tunduvad.

Ostsime kaks piletid Harry Potteri viimasele filmile, mis oli väga armas üllatus Rogerilt. Tegime McDonaldsis natukene naughty õhtusöögi ja läksime filmile. Seal on põhjus, miks me NII harva kinos käime - teised inimesed. Keskealised naised, kes iga pisiasja peale naerda huilgavad nagu teismelised ja ülekaalulised inimesed, kes endale popkorni sisse ajavad. Film oli iseenesest võimas ja nii pea kui Kindles Potteri raamatud saadaval on, loen ma need kõik otsast lõpuni taas läbi.

Tänane hommik on väga uimane ja mõnus. Pesus käidud, teine kohvitass ees ja lihtsalt nii mõnus on ja kahtlen, et me kodust üldse väljagi läheme.

Mina ja raamatud

2011-08-03T22:22:00.000+01:00

Joon vahiveini ja ootan küünelaki kuivamist, et saaks magama minna, mis on suurepärane aeg teha väike postitus teemal "Mina ja raamatud".

Lugema õppisin ma väga väga varakult, sest kui ma pisikene titt olin, õppis mu kallis tädi pedagoogikat ja logopeediks ja mina sain tema väike katsejänes olla. Sedasi õpetatigi mulle sõnakaartidelt lugemine väga kiirelt ära. Tädi on rääkinud, et ma olin veel sipupükstes, kui sõnakaartidelt õigeid sõnu lugesin ning onu imestas, et kas ma päriselt loen. Väikesele lapsele aga ikka jäävad ju sellised asjad kiirelt külge. Isegi kiirkirja õppisin ma iseseisvalt ära õnnitluskaartidelt ja ema märkmikutest, vahepeal pidin vaid küsima emalt, mis üks või teine täht on ja sedasi oli see mul juba enne kooli minekut selge. Käekirjaga olid aga hoopis teised lood, millega ma sain oma elu esimese 3- kolmandas klassis, aga see on mul juba peaaegu meelest läinud.

Raamatuid loeti meie peres palju ning meil oli isegi üks eraldi tuba, kus tervet ühte seina kattis suuuur raamaturiiul ja seda kutsusimegi raamaturiiulitoaks. Eks nõuka-ajal sai raamatuid soodsalt ja ega siis ei olnud ju kõike internetti ja värke ja aega lugemiseks oli palju rohkem. See oli aga tore, sest kooli ajal olid enamused kohustusliku kirjanduse teosed mul kodus juba olemas ja ei olnud mingit raamatukogust laenamist.

Raamatuid lugesin ma palju, sest üksiku lapsena oli mul palju vaba aega ja sõpru ei ole mul iialgi hulgaliselt olnud. Mäletan isegi korda, kus ma hommikul käisin kohalikus aleviku raamatukogus, võtsin kaks raamatut, mis ma õhtupoolikul juba läbiloetult tagasi viisin.

Raamatud aitasid mind ka rasketest olukordadest üle. Näiteks kartsin ma väiksena jubedalt äikes, see ei meeldi mulle isegi praegu eriti veel. Äikese korral tavatsesin ma pugeda teki alla koos raamatu ja taskulambiga, et mõtted äikesemürinast mujale viia ja et ma välgusähvatusi ei näeks. See aitas väga hästi!

Kooliajal lugesin truult kõik kohustusliku kirjanduse läbi ja pea alati lugesin ka mõnda raamatut omal valikul.

See kõik jäi natukene katki, kui ma esmalt Londonisse kolisin. Meeletud töötunnid ja raamatute vähesus andsid tunda. Seega võttiski mul kolm kuud Dan Browni "The Lost Symboli" läbilugemine, mis on tõesti häbiväärne. Mingi hetk hakkasin ma rohkem raamatuid lugema, kuid ruumipuudus piiras mind aeg-ajalt ja raamatukogus ei viitsinud ka alati tuhlamas käia.

Kuni ma sain ma kalli Kindle teiseks abieluaastapäevaks. Väike vidin, kus on mul hetkel umbes 70 raamatut ja mis on imekerge alati kaasas kanda. Praegu loen ma küll iga päev, v.a. ehk paar päeva kuus, kui tõesti aega ei ole. Ma loen bussis kui ma tööle sõidan, lõunasöögipausil, bussis kui ma koju sõidan ja enne magaminekut. Kui juhtub eriti huvitav raamat käsil olema, siis loen seda koju jõudes ka kohe edasi teleri vaatamise asemel. Õnneks teleri vaatamine ongi tahaplaanile jäänud. Ta küll pidevalt taustaks käib, aga ma tõesti ei ole ammu vaadanud, sest alati on midagi muud teha - koristada, kokata, lugeda.

Kallis kaasa ei ole mul nii suur raamatute fänn. Ta eelistab pigem enesebiraamatuid, teaduslikke ja ajaloolisi teoseid, juturaamatud teda ei huvita. Minu eeskujul ta on küll proovinud paari raamatut lugeda, aga ma ei ole teda millekski sundima küll hakanud. Vähemalt saan mina olla uhkelt meie pere raamatunohik olla :)

Tahaks reisida

2011-08-03T20:48:00.000+01:00

Tänane päev tõsiselt venis nagu tatt ja mul oli terve päev teisipäeva tunne. Absoluutselt ei tea, kuhu kadus see mõnus on-kolmapäev-ja-pool-töönädalat-on-läbi-tunne. Päike paistis, kandsin seelikut, aga eks 5:40 äratusega ei saagi vist end normaaselt tunda.

Töö on nagu töö ikka. Ahjaa, enne puhkust pakuti ametikõrgendust, millest ma räägin täpsemalt siis, kui kõik on kindel, et mitte ära sõnada :)

Hetkel planeerime aasta alguseks reisi. Alguses mõtlesime jaanuaris, aga teeme vist veebruaris hoopis. Siis puhkused rohkem eemal üksteisest ja riigipühadest. Tädi oma elukaaslasega tulevad nagunii taas aastavahetuseks külla. VÄGA tahaks Trinidadi ja Tobaagosse minna, sest 20-21veebruaril on seal nende superkuum karneval, mis oleks kindlasti väga lahe. Selle planeerimisega peame aga natukene majandamist ja arvutamist tegema, sest see reis tõotaks ka VÄGA kulukas tulla. Samas vaadates kui palju kallis kaasa oma tohutute ületundidega nädalas sisse toob, siis saaksime seda endale täiesti lubada.

Potimajandusest ka, nimelt murulaugu esimesed taimekesed ajasid end mullast läbi ja roosade õitega jõulukaktusele on väikesed juured alla ilmunud. Siiamaani läheb edukalt.

Tänase päeva kõige tähtsam sündmus on see, et täna oleks mu ema 50. juubel olnud. Selleks puhuks ostsime tordi ja šampuse (mingi kallis värk, aga maitseb tunduvamalt kehvemini kui hea Törley) väikeseks tähistamiseks.

Olukorrast kodus piltidega

2011-08-02T08:10:00.000+01:00

Nagu eelnevalt lubatud, jagaks natukene pilte ka elamise praegusest olukorrast.

Selline on meie vannituba. Vaip on Võru Folgi laadalt 10 Euroga ostetud. Punane korv asjade hoidmiseks tuli TK Maxxist. Peeglis seinal näete ka mu erkroosa hommikumantli peegeldust.

Dušš on meil vanni kohal ja vannis ei ole me veel kordagi käinud, aga see on mul lähiajal kindlasti plaanis.

This is where the magic happens! Okei, mitte päris, siin me põõname.

Vaade voodi poolt. Valge kapi saime IKEAst ale ajal umbes £20 kätte, pärast ale läks hind jälle £80 peale. See suur lehvik ei ole päris lahtiselt kapi peal, ta ikka teeb terve poolringi ära. Roger sai selle kunagi Taimaalt ning selle tahame sama kapi kohale seinale panna.

Ja vaade voodile. Öökapid saime ka IKEAst lõpuks kätte, kahjuks lambid läksid posti teel katki ja seega Rogeril kappi pole ja mul on vana IKEA lamp, mis hetkel asja ära ajab. Voodit peab ka nihutama, et kõik ikka rohkem tasakaalus oleks ja võrdselt mõlemalt poolt.

Ja elutuba. Tegin pilti enne koristamist, seega vabandage väikest segadust. Riiulid, diivanid ja tool on kõik IKEAst. Söögilaud ka, kus peal te mu hommikukohvi näete. Vaibad tulevad Rõugest! Üleeile tellisime uue diivani ka DFSi ale ajal, mis on päris korralik ja kallis diivan, mis loodetavasti ikka aastaid kestab. Need odavad IKEA diivanid ajavad asja küll ära, aga see, kus meie laisk kaaselanik oleskles, on küll väga lötsuks ära läinud ja läheb välja vahetamisele.

Ja vaade segamini köögile, kus mu lõunasöögi tegemine pooleli on. Vähemalt on pilt väike ja kõike segadust te nii täpselt ei näe :P Magnet ei hoia kalendrit ka hästi üleval külmikul peale seda, kui ma lehekülge keerasin. Aga sellega ma tegelen veel...

Selline meie väikene pesa hetkel ongi. Elutuppa on siis uus diivan tulemas, nagu öeldud ja ehk kohvilaua ostame ka kunagi ära. Koridorist pilte pole, sest seal pole midagi eriti. Sinna on hädasti vaja kapikesi jalatsite hoidmiseks jms. Vannituppa on ka vaid vaja mõningaid väikeseid riiulikesi, kuhu rätikud laduda saaks ja mul on sahtlikesi oma meigi jaoks vaja.

On juba täiesti kodu tunne ja enamus asjad on paigas just nii nagu me tahame :)

Kiire ülevaade

2011-08-01T21:18:00.001+01:00

- Täna hommikul oli veel aknalaual kolm lihtsalt mulda täis potikest. Tädi õpetusel võtsin neilt päevaseks ajaks kile pealt maha. Töölt koju tulles olid aga basiiliku potist esimesed taimekesed oma ninad välja pistnud. Kilkasin ja hüppasin ja rõõmu kui palju :)

- Käsitööga tegelen ka jälle vaikselt-vaikselt. Eestist võtsin kaasa mõned heegelniidid, mis mul seal alles olid, ja alustasin esmalt käterätile äärepitsi tegemist. Käterätik on ka Eestist tädilt kaasa varastatud, seest need nõuka aegsed vähemalt imavad ilusti vett sisse, mida uued poest ostetud eriti ei tee. See aga juba valmis ja eile alustasin laudliniku tegemist. Taustal näha ka meie ilusat uut punasekirjut vaipa. Elamise pildid on ka varsti siia tulemas, kui kõik toad ilusti koristatud saavad ja siis värskelt peale koristamist teengi pilti, et kõik arvaks, et meie elamine ongi alati selline laitmatu. Ega see enamasti ongi, me tõesti näeme selle nimel ka vaeva.

- Täna sain oma esimese jalka-särgi ka. Manchester Unitedi oma muidugi, sest Roger on nende andunud fänn. Meeste suurus S on siiski natukene suur, aga elan üle. Päris igapäevaselt ma seda särki nagunii ei kannaks.

- Muidu on hirmus väsimus peal. Nädalavahetus läks kuidagi imekiirelt ja tänane tööpäev oli täiesti tappev ja kiire.

- Lähen küürin nüüd näo meigist puhtaks ja siis ilmselt juba ära voodisse raamatut lugema, kuigi kell on alles 21:16, sest väsimus siiski tapab.

Taas vaid kahekesi

2011-08-01T20:40:00.000+01:00

Jätkuks sõprade kaotamise postitusele.

Reede hommikul sai tsikk plusspunktid, sest esimese asjana hommikul maksis meile võlgnenud üüri ära ja postitamisest ülejäänud raha.

Laupäeval tuli ta õhtul väga hilja koju. Kummalgi päeval ma süüa ei teinud, seega vaesekene pidi võisaiaga leppima. Too õhtu jõime Rogeriga mojitosid, mida me talle ei pakkunud. Kui oleks tahtnud, oleks võinud suu lahti teha, mida muidugi ei tehtud.

Pühapäeva hommikul ärkasime ja leidsime kirja, kus "sõber" seletas, et tal tööl vahetustes muudatus, ööbib hotellis ja võttis kõik oma asjad kaasa. Ja see oligi kõik. Ei mingit aitähhi ega mitte midagi. Muidu oleks ta esmaspäeva hommikul välja kolinud.

Nüüd oleme lihtsalt kahekesi olles rõõmsad ja tema üle pead ei vaeva. Kui nii raske on isegi mitte just sõpradega lahku minnes "aitäh" öelda, siis mingu tõesti põrgu. Ennem lubas suure suuga meid tänutäheks välja sööma viia abi eest oma esimesel palgapäeval ja mida kõike muud. Ehk mõne aasta pärast jõuab kohale, et ilma meie abita ta vaevalt siia linna sedasi ilma tööta oleks saanud kolida.

Vähemalt see etapp on läbi ja saame rahulikult oma eluga edasi minna.

Hakkasin potiaednikuks

2011-07-28T19:26:00.000+01:00

Räägiks nüüd natukene lilledest. Üles kasvades oli mu ema tohutu lillefänn ja tema lilleaed oli tema au ja uhkus. Meie peres on alati olnud üsna palju lilli ka tubades kasvamas ja seega minu meelest lilled teevadki just õige kodu tunde. Cardiffis elades oli mul mu esimene oma draakonipuu, sest see oli kodus olemas juba ja seda on nii lollikindel kasvatada. Lisaks sain töö juures sealt ilusa ja suure lille, mille nime ma ei tea. Igatahes minu tuba nägi teiste omadega võrreldes ikka tõeline hotell välja. Ma kulutasin mitu korda rohkem aega oma toa koristamisele ka kui teised :P

Oma aasta tagasi ostsin enda ja Rogeri kodusse esimese taime IKEAst, milleks oli muidugi draakonipuu. Ta alguses oli küll natukene selle vastu, sest tema kui mehe meelest on taimed mõtetud, aga ära ta seda veel surmanud ei ole.

See nädalavahetus ostsin elamisse kaks lille veel IKEAst, seekord kaks orhideed. Tahaks mõningaid muid toalilli ka, aga too kord ei näinud midagi muud poes nii head välja.

Meie valge iludus magamistoa aknal.

Ja selline minimaalne meie aken ongi. Teisel pool teed käib kõva ehitus jätkuvalt.

Elutoas on meil tumeroosa kaunitar.

Asetsevad madala ruuli peal, millest ma ka pilti teen, kui rohkem korda saab elamise. Need kaks vaasi ostsime Eestist Võhmast ühest küünlapoest ja saime nad vaid mingi 4 Euro eest ja paar senti peale. Nende vahel olev lamp ja ees olevad küünlad tulevad muidugi IKEAst. Pulte on meie elamine ka täis.

Kord ostis Roger mulle alustuseks kolm ilusat täpilist potti, mis ka endale täna lõpuks midagi sisse said peale paari kuud tühjalt seismist.

Ostsin sisepotid ning köögi aknalaual sooviks kasvatama hakata murulauku ja basiilikut, mis mõlemad pakil oleva info järgi peaksid olevat sobivad aastaringselt kasvatamiseks toas.

15l mulda ostsin ka! See oli tõesti kõige väiksem kott, mis poes müüdi ja seda andis alles koju tarida. Muld potti, seemned peale, kastsin ja puistasin veel mulda peale ja palusin jumalat.

Kaks potti sai murulauku ja üks pott basiilikut. Eks näis, kas seda ehk kunagi muudan. pottidel teen vahet sedasi, et pakilt lõikasin pisikesed nurgakesed pildiga, millega saan täpselt vaadata, millise taimega tegu on, sest murulaugu ja basiiliku lehed on ikka erinevad.

Möödaminnes näitaks Eestist kaasa haaratud jõulukaktuse kasvusid ka, mis vees endale juuri kasvatavad. Ma küll igalt poolt internetist lugesin, et neid peab mulda panema, et juuri kasvatada, aga minu tädi on täpselt samadest taimedest just vees hoidmisega juured saanud. Suurem hele leht on valgete õitega jõulukaktus ja pisem tumedam on roosade õitega. Loodan väga, et neist ikka midagi saab, ma oleks enda üle nii uhke.

Tagasi maitsetaimede juurde. Katsin potid toidukilega ja asetasin aknalauale kasvama.

Selline näeb hetkel aknalaud välja. Vabandage väga, et ma oma musta toidtaldrikut ja lõikelaude ka näitan, aga selline meie elamine siin on (üritame asju mitte väga metallile kuivama jätta, sest siinne vesi on üle mõistuse lubjane ja iga väiksemgi veepiisk jätab suure valge laigu järele). Vasakul on see eelpool räägitud draakonipuu, paremal on Rogeri Hispaaniast toodud merekarbid ja munakujuline taimer.

Alustus on minu meelest päris hea, loodetavasti on õnn lilledega ka geenides ja mu suurtest kasvudest ja asjadest ikka asja ka saab :)

K: Kuidas sõpradest lahti saada?

2011-07-28T18:41:00.001+01:00

V: Ole nende vastu lahke ja luba neil kuu aega enda juures elada, kui neil on häda käes.

Ma olen seda ennegi maininud, et tulime ühele sõbrale vastu, kes tahtis teisest linnast Londonisse kolida ja lubasime ta enda diivanile määramata tähtajaks. Meie reisi ajast on aga kõik allamäge läinud... (ja ma sedasi ausalt siia kirjutangi, tõesti ei tunne huvi kui ta ehk seda loeb, vähemalt saabki teada, mis tunneme)

Esiteks, meie lendasime 9ndal ja temal oli külaline meie kodus juba 10ndal, millest meile midagi ei öeldud. Saatsime sõnumi küsimisega, et mis toimub, ütles, et sõber tuli paariks tunniks. Kusjuures tegemist oli mingi ta sõbraga, keda meie ei ole elus kordagi näinud ja nad olid MEIE kodus! Selle võtsime üles ja koju tulles... Ta ise ei maininud seda MITTE KORDAGI kui me tagasi tulime, me pidime ise ta liisule võtma. Vabandas ette ja taha, et viimasel minutil sai teada, et too tulemas oli bla bla bla. Nagu NII raske oleks olnud meile kiire sõnum saada, et keegi on talle külla tulemas ja meie koju. Kui meie oleks kodus olnud, siis oleks ta ju ometi öelnud. Miks peaks fakt, et meie ei ole seal ja ei tea, asja paremaks tegema? See oli aga alles algus...

Unustasime oma fotoka laadija koju, saatsime talle £20 ja palusime, et ta selle meile teele paneks. Postitamine läks natukene üle £7. Ja kas ta KORDAGI mainis, mis ülejäänud rahast sai? EI! Selle pidime ise ka ta käes välja uurima. Küsisime, palju saatmine maksis, mida ta ütles. Ta ei kostnud rohkem midagi. Küsisime, et kas ta kasutas ülejäänud raha reisimiseks. Vastas, et kasutas ja maksab selle tagasi. Peale seda kui me oleme teemat korduvalt üles võtnud oli ta jultumust mitte meile mõista anda, et ta meile selle raha tagasi annab. Ega me ta vanemad ei ole, et me talle raha pakkuma peaks!

Koristamisest ja pesemisest me ei räägigi. Olnud siin olnud 5 nädalat ei ole ta vist ühtegi korda oma riideid pesnud... Kusjuures tegemist on eestlannaga, täiesti häbi.

Ta on küll pakkunud abi õhtusöögi tegemisel ja nõude pesemisel, aga ta ei ole ise ühtegi korda pakkunud, et ta teeb süüa. Näiteks eile oli tal vaba päev. Kui ma töölt koju tulin, küsisin, kas ta on söönud. Pilgutas silmi ja vastas, et lõunat sõi. Lõunaks oli ta ära söönud suure portsu eelmisel õhtul tehtud pastat, millest oleks mina ja Roger kaks portsu saanud. Ma ütlesin, et ma ei viitsi süüa teha, söö, mida leiad. Endale ja Rogerile soojendasin pitsa ja tegin salatit kiirelt. Ta siis puhises ja visises diivanil ja õhtuhakul tegi endale röstsaia. See on üldse ainus, millega ta hakkama saada suudab vist. Saiapätsid hävivad meil ikka ulmelisel kiirusel ja meie kahenädalase puhkuse ajal suutis ta terve purgi moosi ära süüa, mis oleks meil oma kolm kuud jagunud.

Kõige selle juures me küsisime temalt üüriraha, sest maksud tahvad maksmist ja need on ikka tunduvalt kõrgemad tema siin olles. Ühe nädala suutis ta esmalt ära maksta, ülejäänud neli nädalat + postipakist ülejäänud raha peaks ta homme üle kandma. Ja ta parem teegu seda...

Õnneks esmaspäeval peaks ta välja kolima. Praegu suhtleme minimaalselt, lihtsalt tere hommikust ja head ööd ja muud pisifraasid. Üks sõber on meil küll nüüd vähem, aga vähemalt oleme edasi targemad, et headusel peavad ka piirid olema.

Vähemalt sai see hingelt ära!

Eesti tripp. Piltide rohke!

2011-07-24T21:49:00.000+01:00

Oleme nüüd lõpuks end natukene välja puhanud, elamise üle küürinud ja aeg on meie Eesti tripist lühidalt rääkida.

Läksime lennujaama, sõtsime Helsingisse ja sealt Tallinnasse. Ülemine pilt on Helsingi lennujaamal väikesele lennukile minnes.

Tervitusõhtu tuli tormakalt. Alustasime seda tädi juures, kuhu paar head sõpra tulid. Edasi viis meid tee randa, kus on väga kena baar avatud. Üleval pildil sama päeva liivalossiehituse parim pala.

Tuju oli ülemeelik ja tantsu vehkisime ka :D

Järgmisel päeval oli igatahes karastav suplus Tamulas väga teretulnud!

Samal päeval tulid ka paar sugulast Pärnust külla, aga õhtul otsustasime Rogeriga natukene jalutama minna. Tagataustal on näha, kui kenaks on Tamula rand tehtud.

Nagu ikka Võrus vaja, jalutasime üle Roosisaare silla natukene ja siis marssisime koju tagasi.

Järgmisel päeval sõidutasid Pärnu sugulased meid Mustlasse, Viljandimaale. Näitasin Rogerile, kust me pärit oleme. Käisime surnuaias ja isegi kohalikus baaris pärastlõunast õllet natimas. Seal sai Roger meeldiva "Welcome to Estonia" tervituse kohalikult mehelt :)

Järgmine päev käisime Viljandis. Kohustuslikult ikka ripsillal ja lossivaremetes. Siis ligidal asuvas kohvikus jälle õlut ja siidrit joomas ja puhkasime niisama. Peale seda sõidutas meie Mustlast pärit tuttav, kelle juures ka ööbisime, meid natukene veel ringi.

Käisime Olusvere mõisa juures pikniku pidamas ja jalutasime sealses ilusas ümbruses ringi. Pildil on mõisa-aegne viinaköök. Õhtul tehti järjekordne saun ja uni maitses hea.

Järgmine päev sõidutati meid Võrru tagasi ja silkasime ka läbi Vastseliinast, kus oli väike keskajateemaline muuseum. Õhtul käisime läbi mõned Võru pubid ja olime muidu mõnusad.

Päev peale seda algas Võru Folkloorifestival, mille avakontserdil me käisime. Roger tõsiselt arvas, et me teda millegi eest karistame, sest tema jaoks oli maru igav ja liialt kultuurne :P

Järgmisel päeval oli Võrus Folgi laat, kust me endale ühe ilusa vaibakese vannituppa ostsime.

Sama päeva pärastlõunal käisime Rõuges forelli püüdmas. Roger pirtsutas jälle, aga mina väga tahtsin. Sealse töötaja abiga tuli välja 2,2kg forell, mida me kaks päeva sõime.

Käisime ka Rõuge ööbikuoru juures olevas käsitöö poekeses endale vaipe ostmas. Ostsime sealt vaiba kui abiellusime ja nüüd tahtsime samalt kohalt taas. Kaks vaipa oleks kokku tulnud 18 Eurot, andsime 20 ja ütlesime, et tagasi ei ole vaja ja armas tädikene seal andis pisikese vaibakese laualinikuks ka. Sinna tasub minna! Eriti arvestades, et näiteks laadal oli selles suuruses vaipade hinnad 20-25 Euro kanti.

Nagu näha, forelli jätkus ka pikemalt. Pilt tehtud mu armsa tädi rõdul, kus on hea puhata ja on ka vaade Tamulale.

Kahest päevast Folkloorist aitas ja seadsime oma suuna Saaremaale. Buss Tartust läbi võttis 7h, aga kohale me jõudsime! Ma tõsiselt imestasin, et mu muidu pirtsakas mees rahulikult vastu pidas.

Kuressaares ööbisime kaks ööd Georg Otsa Spas ja üleval pildil on vaade meie toakesest.

Tuba ise oli no enam-vähem normaalne, v.a. viis suurt auku seinas (keegi läks vist natukene hulluks) ja see, et vannituba oli vaid invaliididele mõeldud (dušši ei saanud ülesse pannagi, oli vaid invaistme kõrgusel).

Sättisime end sisse ja tegime kiire tripi Kuressaare kindluses, et kultuuriga ühele poole saada.

Poseerisime ja tegime pilte ja olime lihtsalt ilusad. Ühes pubis tegime väikese õlle-siidri ka.

Suundusime siis hotelli, et sealseid basseine nautida, seekord me mingeid protseduure ei võtnud, tegime üksteisele massaaži :P

Olime muidu lahedad ja tegime mitte midagi, mis oli NII hea.

Järgmise päeva hommikul käisime bussijaamas tagasisõiduks pileteid ostmas, jalutasime ringi ja nosisime rannal saiakesi ja jõime siidrit. Puhkus missugune!

Siis suundusime hotelli päevitama, sest kõik tuttavad virisesid, et ma olen liialt valge. 30 minutit selja päevitamist ja ma sain päikesepõletuse, lahe. Õnneks vaid paar päeva kipitas ja selg on ikka natukene pruun.

Õhtul lubasime endale ühes kohvikus õhtusöögi. Kohviku nime ei mäleta, aga Rogeri tellitud kana wok oli küll igavesti jama, Maggie supp. Minu paneeritud kana oli tunduvalt parem.

Mõned basseinikülastused ja oli aeg mandrile suunduda.

Tuult trotsides :) Veetsime siis veel ühe päeva mitte midagi tehes, käisime väljas söömas ja nautisime šampust.

Päev enne ärasõitu läksime Tallinnasse sõpradele külla. Nad viisid meid Kaberneeme imeheasse OKO restorani. Toit oli superluks ja eks hinnad olid ka vastavad. Õhtul hävitasime nelja peale 2l viskit ära ning juttu jätkus varahommikuni.

Järgmisel päeval olid suured veepudelid ülimalt vajalikud ja ma ei mäleta, millal viimati nii paha olla oli. Isegi Roger, kes tavaliselt eriti ei joo, oli omadega läbi. Lõpuks me lennukitele jõudsime ja koju saime igatahes!

Reedel magasime me pikalt pikalt ja ei teinud mitte midagi kodus. Eile ja täna oleme poodides käinud, kodule veel asju juurde ostnud ning toidutagavarasid täiendanud.

Puhkus oli ilus ja tore ja muidugi kahjuks liialt lühikene.

Suvitajad

2011-07-19T19:25:00.000+01:00

Oleme Eestis ja on super. Ilm on super, mitte midagi teha on super. Internetist eemal olla on ka super vahelduseks. Varsti olen taas täiesti tegus ja ohtrast reisi pildimaterialist paneks ka paar pala üles :)

Seniks - Head suve!

Väike lõke laual

2011-07-03T23:10:00.000+01:00

Kallis kaasa puhastas nagu alati arvutit kompresseeritud õhuga. Paar sõpra olid külas ja vaatasime filmi. Ühel hetkel läpakas lihtsalt süttis heleda leegiga põlema. Olles sellest 2m kaugusel tundsin sooja. Kallis kaasa jooksis minema ja teised sõbrad asusid ruttu kustutama. Pool tundi peale seda veel värisesin, sest üsna ehmatav oli. Kasvasin küll üles ahjuküttega majas, aga sellist tahtmatut tuld ei ole minu elus veel olnud.

Õnneks hetkel trükin täpselt samal arvutil, mis mõned tunnis leekides oli, mis on iseenesest super, sest ma nii kartsin, et me peame uut arvutit ostma hakkama. Sellist väljaminekut hetkel küll hästi teha ei tahaks, eriti kui nädala pärast Eestisse tuleme.

Vähemalt tean, et oma kaasa peale ma tulekahju puhul loota ei saa.

Raamatud 12-16 / 25

2011-06-28T18:56:00.000+01:00

Jätkukuks postitustele "Raamatud 1-5/25" ja "Raamatud 6-11/25".

Julie Ortolon "Almost Perfect" oli väga etteaimatav ja mitte just kõige parem naistekas. Kolm naisterahvast avastavad ühel heal päeval, kuidas nad kõik on oma elu valesti elanud ning raamat põhineb enamasti ühe kogemusel, kui ta täidab oma unistuse kunstnikuks saada ja armub jne. Mõned kohad olid natukene liiga pornod minu meelest.

Oscar Wilde "The Picture of Dorian Gray" oli mu esimene Oscar Wilde teos. Kartsin küll natukene, et ehk on raske lugeda, aga hoopis vastupidi. Sain kõigest väga selgesti aru ja raamat oli ülimalt huvitavalt kirjutatud. Kindlasti loen Wilde raamatuid veel ja veel.

Mary Perry "Hide in Plain Sight" oli üsna ebatavaline raamat minu jaoks. Natukene krimkat, natukene armastust ja ma ei oskagi seda kindlasse kategooriasse panna. Üsna meeldiv lugemine siiski ajaveetmiseks.

Emmett James "Admit One: My Life in Movies" on üks parimaid raamatuid, mida ma üle pika aja lugenud olen, mida oli tõsiselt raske käest panna. Kui elult midagi tahta, siis selle ka saavutab, kuigi võimalikult läbi raskuste.

Lewis Carrol "Alice in Wonderland". Jah, ma tõsiselt lugesin seda esmakordselt! Muidugi, kuna tegemist on lasteraamatuga, läks lugemine väga kiirelt, aga samas väga põnev oli ja kindlasti hea lugemine ka täiskasvanutele.

Hakkab looma

2011-06-25T08:19:00.000+01:00

Nädal on möödunud ülikiirelt ja ma ei olegi jõudnud siia kirjutama.

Nädalavahetusel olime kodused ja otsustasime raha mitte kulutada. See tähendas, et laupäeva õhtul tellisime endale internetist neli voodipesu komplekti ja pühapäeval käisime toidupoes :P

Pühapäeva õhtul tuli Nele meile Birminghamist külla, sest esmaspäeval oli tal tööintervjuu. Homme kolib ta mõneks ajaks meie diivanile, kuni kindla töökoha ja oma elukoha saab. Nii palju siis küll meie omaette elamisest, samas heade inimestega loodetavasti juhtuvad ka vaid head asjad.

Gulinaarselt olen ma ka end ületamas. Pühapäeval tegin esimest korda algusest peale Chili Con Carnet, mis tuli NII hea. Olgu, ma kasutasin ka maitseaine segu, aga tegin natukene omi mugandusi ja kindlasti tuleb kordamisele. Esmaspäeva õhtul tegin esimest korda elus jacket potatot, mis on põhimõtteliselt suur koorega ahjus küpsetatud kartul. Tund aega ahjus ja oligi valmis ning kartul oli NII mõnusalt pehme ja mahlane. Sõime seda ülejäänud chili con carnega ja järgmisel päeval tööle võtmiseks tegin tuunikala-sibula-maisi-majoneesi katte kartulile ja juustu peale, mis oli ka ülimalt maitsev. Me muidu kartuleid ülimalt harva teeme söögiks, aga ilmselt hakkame seda rohkem tegema. Lisaks üks päev tegin sealihakastet ja keedukartulit, mida küll esmalt natukene viltu vaadati, aga hiljem kiideti. Oma köök on ikka super, kuigi Roger süüdistab nüüd, et ma üritan teda paksus sööta :D

Jaanipäeva ei pidanudki, sest lihtsalt küünalt süüdata on ju ka hale. Jõin pudeli õlut ja lootsin, et Eestis on vihmane. Meil on siin viimasel ajal väga imelik ilm olnud - hommikuti on alati ülimalt kena ja päikesepaisteline ja õhtul sajab. Aga homseks ja ülehomseks lubab 30 ligiduses soojakraade, mida ma nii ootan, sest väga kopp ees on jakiga ringi käimisest.

Täna on loodetavasti IKEAs käik, siis ostaks kohvilaua ja veel ühe riiuli ka ära ning lilli sooviks ka juurde. Meil on praegu vaid üks draakonipuu ja isegi Roger imekombel ütles, et meile on potililli juurde vaja.

Muidu on kõik elektri, vee ja gaasi pakkujad meile juba kirjutanud. TV Licence ajab ka meid taga, sest me ei ole seda veel maksnud, sest nimelt tahame igakuise otseülekande 28ndal paika panna. TV Licence on minu meelest idiootsus ja kogu raha läheb BBCle, mida me ülimalt harva nagunii vaatame. Maksame juba SKYle kaabli eest.. Aga mida vaja maksta, seda vaja.

Lõpetan nüüd oma hommikukohvi, teen teise ja asun raamatuid lõpuks riiulisse panema, sest diivanite juures olev riiul on ikka veel tühi :)

Toredat nädalavahetust kõigile!

Aita vanaema

2011-06-17T07:51:00.000+01:00

Väike abipalve Suurbritannias elavatele lugejatele: Kas keegi teab mõnda head veebilehte, kust häid ja soodsaid lõngu kudumiseks ja heegeldamiseks tellida saaks?

Ma olen guugeldanud küll, aga esimesed tulemused tunduvad üsna kulukad olevat...

Suur aitäh ette ära!

Mari annab aru

2011-06-16T19:37:00.000+01:00

Kuidas ma kuu aega internetita olin ja kolisin

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas me nädal enne kolimist SKYle (meie kaabli, interneti ja telefoni teenusepakkuja) helistasime ja neile andsime teada, et me kolime. Nende telereklaam on väga meelitav, kuidas nad kiire ümbervahetuse teevad ühelt aadressilt teisele. Internet võeti meilt ära päev peale helistamist ning me mõtlesime, et nädala saame ilma internetita hakkama, sest pakkida oli vaja nagunii.

Jõudis kätte 1juuni ning kell 10 hommikul kohtusime uues korteris kinnisvarabüroo mehega kohtusime. Natukene paberimajandust, viimased alkirjad, mõõturitelt näitude võtmine, inventuur ja poole tunni pärast olime üksinda korteris ja kõik võtmed olid käes. Carol Ann (samuti Trinidaadist pärit nagu Rogergi) tuli meile oma pereautoga appi kolima ning õnneks kahe koha vahet oli vaid 2 minuti autosõit ning viie käiguga sai kõik meie nodi uute korterisse. Eelmine majaomanik tuli võtmeid võtma ja oligi kõik! SKY käis kaablit sisse panemas ning vähemalt saime teleri. Õhtupoolikul tõi Neville meie uue voodi, mis nende juures ruumipuudusest oli.

Tere tulemast!

Rogeri ülesanne oli teler ja kõik tehnika üles sättida, mina sain kokku panna söögilaua, neli tooli ja voodi. Üldiselt võttis kogu lahtipakkimine paar nädalat ja kui aus olla, siis mõned asjad on ikka veel kastides ja panipaigas.

Sisse kolimise päeval, vaade on meil veel sama.

SKY lubas, et 6ndal tulevad internetti sisse panemas ja Roger võttis selleks puhuks töölt päeva vabaks. Keda ei tulnud, oli SKY ning kui ta neile helistas, teatasid nad, et kedagi ei pidanudki tulema. Kurjustamist, et miks keegi meiega ühendust ei võtnud ning nüüd saame 6 kuud tasuta internetti (pigem 5, sest kuu aega pole internetti olnudki) ja 52 naela krediiti. Öeldi, et 14ndal lülitatakse internett automaatselt sisse.

Esimene õhtusöök ilusti laua taga, mitte enam voodi peal.

7ndal olin mina kodune ja mängult haige, sest IKEA diivanid ja riiul tulid. Sõbranna oli ka Birminghamist külas ning natukene IKEA meestega flirtimist ja nad isegi kandsid suured kastid trepist üles, mille eest muidu raha võetakse. Õhtupoolikul panin diivanid ja riiuli kokku ning me ei pidanudki enam lekkivalt õhkmadratsilt telerit vaatama.

Vaade köögi aknast teistele ehitistele ja teiste inimeste aedadesse.

Tuli 14s ja mida ei olnud, oli internet. Ootasime 15ni ja helistasime SKYle. Hakkasid mingit soga ajama, aga imeväel hakkas internet tööle. Oleme nüüd taas maailmaga ühendust, hurraa! Nüüd oleks vaid kahte arvutit hädasti vaja, lisaks palju palju muid pisiasju elamisele.

Elutoa mööblike, riiul on siiamaani tühi ja ootab raamatuid ja muud tarka.

Kokkuvõtvalt:

- Uus korter on super! Ma NII naudin omaette olemist, oma kööki, telerita magamistuba (Roger tahab sinna ka telerit, aga ma võitlen selle vastu), ülimugavat voodit, puhast vannituba jne.

- Kõik ei ole ka nii roosiline olnud, sest meil on vannitoaga jamad olnud. Peale esimest rasket kolimispäeva unistasime dušist. Sain duši alla, keeran nuppu nii ja naa ja vett ei tulnudki! Kutsusin Rogeri appi ja torudest me vett välja ei võlunud, seega pidime vannis oleva kraani all pesemisega leppima (retro). Mõned kõned järgmine päev ja torumees tuligi meid vaatama ja põhjuseks oli olnud see, et vesi ei olnud lihtsalt duši jaoks sisse lülitatud! Tegemist oli show room korteriga, mis ilmselt ülikiirelt valmis ehitati ja selliseid pisivigu me veel avastame.

- Ma olen ülihoolas vee ja elektri tarbimisega, sest nüüd maksame neid ise ning meil ei ole aimugi, kui kalliks need minna võivad. Paar õhtut oli elamine jääkülm ja pidime isegi kütte natukeseks sisse lülitama. Loodetavasti kuu lõpus tulevad arved meid päris pankrotti ei vii ja loodan positiivset üllatust. Roger nii hoolas ei ole ja nii mõnedki korrad ta lihtsalt jätab tule põlema koridoris, mis mind üsna närvi ajab...

- Kolimine oli peale abiellumise üks meie parimaid otsuseid! Ma tõesti tunnen hetkel, et ma elan üsna unistuste elu ja ma olen VÄGA õnnelik. Nüüd interneti tagasitulemisega saan ka usinalt rohkem tasuvat tööd otsima hakata.

Raamatud 6-11/25

2011-05-18T20:57:00.000+01:00

Jätkuks postitusele "Raamatud 1-5/25".

Stephen Kingi "Green Mile" on klassika. Ma olen filmi näinud mitu korda, aga see oli esimene kord raamatut lugeda ning see oli super! Ma olin tõsiselt üllatunud, kui täpselt film raamatu järgi tehtud oli. Tihti jäetakse filmides olulised pisiasjad ära, aga see ei olnud selle raamatu puhul. Raamatu sisu ma ilmselt ei pea siin lahti kirjutama, enamus peaks seda lugu teadma.

Charlaine Harrise "All Together Dead" oli järjekordne True Bloodi teostest. Vähe põnevama ja rohkem äktsionit täis sisuga raamat kui eelnevat selle sarja raamatutest. Vampiirid ja muud üleloomulikud tegelased saavad ühes linnas koosolekuks kokku ning neid üritatakse tappa. Kes saab surma ja keda suudetakse päästa?

Vahepeal siin alustasin "The Adventures of Huckleberry Finn" lugemist, jõudsin poole peale ja siis sain endale Amazon Kindle. Poolik raamat ootab veel lõpetamist ja seda ma oma 25 loetu sekka ei arvesta kuni läbi ei ole.

Jane Austen "Pride and Prejudice" oli esimene raamat, mis ma Kindle peal lugesin. Tuleb tunnistada, et klassikalist kirjandust on minu jaoks inglise keeles kohe kindlasti palju raskem lugeda. Raamatut lugesin üldse teist korda ja muidu üsna mõnus lugemine ajastust, kui inimesed olid üdini viisakad ja rääkisid hirmus pikade lausete.

Marisa Mackle "The Mile High Guy" oli üsna lustlik lugemine stjuardessist ja armumisest ja värkidest. Tõeline naistekas ja tõestus sellest, et see "Mr Right" võib otse nina all olla, kui ollakse kuulsusest ja rahast pimestatud.

Ethan Cross "The Shepherd" on kindlasti üks põnevamaid raamatuid, mis ma sel aastal lugenud olen. Thriller on ülimalt haarav ning tegevus hakkab pihta juba esimesest leheküljest. Tegelaseks on räige massimõrvar ning tema päästja, lisaks politsei omakohus ja ülimalt üllatav lõpp. See lugu oli nii mõjuv minu jaoks, et ma isegi suutsin isegi seda massimõrvarit unes näha ning sarnast tegevuskäiku.

Debora Geary "Matchmakers 2.0" on väga lühikene raamat, mille ma täna läbi lugesin. Jah, täna, hommikul bussis alustasin, lugesin ka lõunapausi ajal, bussiga koju sõites ja kodus läks veel selle lõpetamiseks 20 minutit. Järjekordne naistekas, mis räägib kohtingu-veebilehe telgitagustest ja peategelase elu armastusega kohtumisest.

Ja nii kaugel ma olengi, peaaegu poolel teel eesmärgini! Kindle abiga läheb lugemine kohe kindlasti palju libedamalt ja lustlikumalt, lisaks on Kindle poes nii palju häid raamatuid täiesti tasuta või ülimalt soodsa hinnaga. Endaga igapäevaselt 300g kandvat vidinat kaasas vedada, teades, et selles on hetkel 41 raamatut, on mõnus :)

Edasiarengut on vaja

2011-05-18T20:29:00.000+01:00

Üsna masendav on vaadata täpselt sama töökoha, mida ma hetkel teen, töökuulutusi teistes firmades ja näha, kui palju rohkem palka antakse. Täna kandideerisin viiele kohale ja loodan, et sedasi vaikselt sehkendades midagi näkkab ka. Teeniks rohkem raha, saaks lahedamalt elada ja lõpuks endale mõnele kursusele või kaugõppele minemist lubada... Olen ju siiamaani oma keskharidusega. Olgu, keska kõrvalt sai kaks aastat sekretärikoolitust ka tehtud, mis peaks kutsekooli diplomiga võrne olema. Ja oma töökoha kõrvalt sai siin NVQ Customer Service Level 2 ka saavutatud. Siiski tahaks midagi nagu veel õppida... Päris täiskohaga ülikooli minekut ma eriti ette ei kujuta miskipärast enam. Olgem ausad, ma olen täpselt samal töökohal ülikooli lõpetanudega, seega kõrgharidus ei tähenda kohe eriti tulusat töökohta, üles töötama peavad end kõik. Lisaks klienditeeninduse vallas ei olekski eriti midagi akadeemilist õppida, töökogemus on see, mis loeb. Õppida tahaks ma hoopis midagi rohkem südamelähedast, nt sotsiaaltööd või kirjandust või fotograafiat vms. Unistada on hea...

Nädalavahetuse kokkuvõte ja IKEAs käik

2011-05-15T21:12:00.000+01:00

IKEAs käidud, ja ostetud sai:

1. JOKKMOKK Söögilaud toolidega - IKEA toodete nimed on minu meelest väga põnevad. Õnneks on meil IKEA Family Card, millega saime sellelt laualt 20 naela alet ja me ei saanud seda lihtsalt ostmata jätta. Kolm aastat voodil söömist on kopa ette visanud, ikka oli korralikku lauda vaja.

2. RITVA punased padjad toolidele.

3. AINA neli patja tulevasele diivanile, mida me ei ole veel suutnud otsustada, millist osta.

4. DINERA 18 osaline taldrikute komplekt, milles on kuus suurt taldrikut, kuus väiksemat ja kuus kaussi. Valisime musta värvi, mida kodulehel ei ole.

5. MJÖD õlleklaasid. Kenad ja kõrged klaasid, millest saab ka muid peale õlle juua muidugi. Vaatasime veinipokaale ka, aga eks odava hinnaga on ka üsna haprad klaasid, ostame mujalt.

6. VÄNLIG helesinised klaasid.

7. FLÄCKIG kausid toiduainete segamiseks, sest uues köögis hakkan ma ju rohkem kokkama.

8. REKTANGEL kaks vaasi, kus ma saan oma meigipintsleid hoida, sest lilli mulle ju nagunii ei kingita :P

9. KNASTER dekoratiivkivikesed, mis mu meigipintsleid vaasides püsti hoidma hakkavad.

10. RATIONELL VARIERA kaks söögiriistade salve sahtlitesse panekuks.

11. NEGLINGE kaks küünlajalga, sest uues kohas hakkame elektriga kokku hoidma ja veedame õhtuid küünlavalgel.

12. TINDRA teeküünlaid, rooside lõhnalist, puuviljade lõhnalist ja metsamarjade lõhnalist.

13. BORRIS uksematt

Ja see oligi tänaseks kõik, palju palju asju ja kokku läks vaid £138! Lihapalle sõime lõunasöögiks ka, aga nende kvaliteet on alla läinud ja kaste polnud sugugi nii maitsev kui varem oli, väga vesine oli seekord. Magustoiduks proovisin maasika-korvikest, mis on kindlalt üks magusamaid asju, mida ma üle pika aja söönud olen, lõpus kiskus isegi üsna läilaks.

Kindlasti on veel vaja osta tolmuimeja, diivan(id), tugitool (ilmselt bean bag), kohvilaud, riiulid, vaip, vannituppa vetsuhari, seebialus ja muud taolised pisiasjad, magamistuppa tahaks öökappe ka, lisaks lambid ja põrandalapi tahaks elutuppa ka.

Värvivalik on enamasti punane, must ja kreemikas, mis meile mõlemale väga meeldib.

-*-*-*-*-*-*-

Üldiselt läks tänane pulma-aastapäev kenasti. Peale suurt ostlemist tukastasin tunnikese, istun nüüd oliiviõli ja muna mask juustes ning varsti lähen pesen selle maha. Siis kanname ülejäänud ettemaksu ära ja ma pean oma telefoni uut muusikat laadima.

-*-*-*-*-*-*-

Kõrvaltoa totuga kardame natukene, et ta lihtsalt jalga laseb ja seda arutasime majaomanikuga ka. Oh, saaks see jama juba läbi. Majaomanik kusjuures tunnistas, et mitte kellegagi ei ole tal raha-asjades probleemi, vaid siinse maja india kuttidega, keda ta absoluutselt iga kuu taga ajama peab. Ma ei saa aru, kuidas inimesed sedasi küll elada saavad, aga see ei ole enam minu probleem. Põhiline on, et meie oma raha tagasi saaks, mis meile kuulub.

-*-*-*-*-*-*-

Vaikselt dieeditan ka siin, sest Eestisse minnes tahaks ikka heas bikiinivormis olla, aga see nädalavahetus jälle metsa läks. Homme olen tubli ja lõunaks tuleb taas kodujuust tomati ja kurgiga ja sidrunit ostsin ka, et ma liitrite viisi vett endale sisse ikka ajaks. Tavaline vesi mulle eriti peale ei lähe, aga sidruniviil klaasis teeb selle palju meeldivamaks :)

Kinnisvarast jälle:D

2011-05-14T13:11:00.000+01:00

Majaomanik rääkis kõrvaltoa tobuga ja ta peab 20ndal ettemaksu raha ära maksma meile. Ja ta parem tehku seda... Vähemalt tunnistas majaomanikule, et ta sai selle meilt. Enivei...

Täna käisime ühte shared ownership (ma ei oska seda küll eesti keelde tõlkida, põhimõtteliselt jagatud omamine) kortermaja. Õnneks meile korterite ehitus eriti ei meeldinud, 1juunist meieks saav korter on tunduvalt kenam ja ruumikam. Üleüldse ma ei salli siinseid kitsaid elamisi ning uus korter on siinsetest keskmistest elamisest tunduvalt suurem. Lisaks olid need korterid NII kallid. 300 000 naela ringis (u 344 000 EUR või u 5.7 millionit Eesti krooni), jah päriselt. Ettemaks peaks olema vähemalt 15% ja siis majalaenu saaks vaid 85% või isegi vähem. Kellel küll on 45 000 naela (u 50 000 EUR või u 854 000 Eesti krooni) lihtsalt ettemaksuks! See ei ole kahjuks isegi mitte meie kahe aastapalgad kokku. Kinnisvara hinnad on siin ikka ulmelised.

Üürime rahus edasi, mida ma tahtsin nagunii, vaid kallis kaasa tahtis väga oma kodu osta. Nüüd ta mõistis ka, et me lihtsalt ei suudaks seda hetkel. Minu plaan on, et üürime ja säästame raha ja siis kolime Kariibidele ära paarikümne aasta pärast. Väga hea plaan minu meelest :)

Panime täna uue korteri alkirjastatud lepingu ka posti ja homme teeme pangaülekande ülejäänud ettemaksuks. Räägiks ausalt rahaasjadest ka, sest ma arvan, et paljudel oleks huvi, kui palju sellised asjad siin maksavad. Uue korteri pilte näete siin. Üür on 875 naela kuus (u 1000 EUR või u 16 700 Eesti krooni). Lisaks küte, elekter, vesi, gaas, council tax (Google translate annab tulemuse "volikogu maks", pms linnavalitsusele läheb see prügi ära vedamise eest jms). Ette pidime selleks maksma ühe kuu üüri ja pooleteise kuu üür läheb tagatistasuks (vms), lisaks lisamaksu kinnisvarabüroole paberimajanduse eest, see kõik läheb kokku umbes 2500 naela (u 2900 EUR või u 47 500 Eesti krooni). Muidugi Londonist väljas saaks selle raha eest ilmselt kolme- või neljatoalise maja, aga sedasi see siin on.

Kallis kaasa vaatab jalkat ja ma lähen seedin oma KFC einet (dieet on see nädalavahetus nässus jälle, terve nädala olin ju nii tubli) ja loen raamatut.

Homme on meie teine abieluaastapäev, mille puhul läheme IKEAsse uue korteri jaoks mööblit vaatama ja lihapalle sööma. Me olemegi sellised hästi romantilised :P

Kõik inimesed ei ole head

2011-05-10T22:34:00.001+01:00

Nädalavahetusel koristasime oma ülitolmust, pisikest ja natukene hallitavat toakest ja olime rõõmsad, et varsti kolime. Meie suhtes oli uus samm ka lahus olemises - ma käisin päris üksinda toidupoes, kui mees jalgpalli vaatas ja edasi koristas. See ehk tundub imelik, aga kui me tööl ei ole, siis oleme me ALATI koos. Käime poes koos, külas, väljas, kõike teeme koos. Mitte, et meil üksteisest villant oleks, aga vahelduse mõttes plaanime vaikselt asju üksteisest eraldi ka teha. Toidupoes oli mõnus käia üksinda, sest ei olnud kedagi, kes mind küpsiseriiulite juurde vedanud oleks. Suvel tahaks eraldi reisimas ka käia, aga eks näis, kas peale kolimist jms finantsi selleks oleks, sest juulikuus käime Eestis nagunii koos.

Kolimisega läheb vaikselt vaikselt. Eile sain kõne ühelt kindlustusfirmalt, kes julmalt teatasid, et on kohustuslik nendega kindlustuse välja võtmine, kui meie kinnisvarabüroo kaudu korterit üürime. Täna sain kinnisvarabüroo kutiga ühendust, kes vabandas ette ja taha ja pakuti teistelt firmadelt paremaid pakkumisi.

Voodi tellisime ära ja selle nädala lõpus peaks kohale tulema sõprade poole, sest neil on suurem elamine selle hoidmiseks kuni kolimiseks läheb. Päris meie esimene ühine päris enda voodi, sest siiamaani on majaomanike omad olnud. Muu mööbel on ka juba vaadatud ja nädalavahetusel tahaks IKEAs hirmsasti käia.

Täna tuli järjekordne pirn, kui majaomanik meid vaatamas käis. Oli rahul sellega, et me 1sel välja kolime ja kuna järgmise kuu üür välja läks, siis maksab lahkelt nädala tagasi. Kui me aga esmalt siia kolisime, siis meie kõrvaltoa värdjas majandas rahaasju. Võtsin ühe kuu üüri ettemaksu ja ühe kuu katteks. Majaomanikule oli see uudis ja see katteraha, mille me peaks üürilepingu lõpus kätte saama, temani ei jõudnud. Kõrvaltoa värdjas lihtsalt jättis selle endale! Me küll käsitsi kirjutasime lepingu ja meil on kusagil selle koopia raudselt olemas... Nädalavahetusel käisime kõik kotid ja kastid läbi ja no ei leidnud. Eks me otsime veel, sest see lihtsalt PEAB siin toas olema. Majaomanik muidugi lubas selle värdilt kätte saada... Või mu mees lubas ta lihtsalt lasta läbi peksta, kui ta kavatseb raha endale hoida. Tõsiselt, kuidas inimesed saavad niimoodi? Majaomanik on muidugi loll ja laseb end ära kasutada, sest ta juba ütles, et enamus teised siin elavad on talle üüriraha võlgu. Eks näis... oma katteraha saame me raudselt tagasi siit kohast, 400 naela eest saaks me elutoa mööbli endale IKEAst vabalt! Lisaks, see on MEIE raha. Eks ma hoian kursis, kuidas see läheb.

Täpselt kolm nädalat kolimiseni! Ahjaa, me ei ole veel lepingu allkirjastanud, aga kõik tundub oki doki ja lähipäevil paneme posti ja siis teeme ülejäänud ettemaksu ära.

Tunne on väga positiivne.

PS. Väga armas on see, et kui ma õhtusöögiks tegin ahjus kana ja kõrvale sõime toorsalatit, läheb mu mees pool 11 õhtul vaikselt mahla jooma ja küpsiseid nohistama. Temaga koos dieedi pidamine on super :P

Rot in Hell, Bin Laden!

2011-05-06T20:49:00.000+01:00

Elu Suurbritannias...

Paar kommentaari sama teema kohta:

If those protesters hate the West so much, why don't they leave? They can then live their lives according to their values. I have no problem what so ever with any race or religion but I don't understand why they don't move to the Middle East if they have such a problem with Western culture and society. However both sets of protesters are equally pathetic...the English Defence League are violent, racist thugs who also should be shipped off, preferably to an uninhabited island.
- Mera, London, 06/5/2011 18:48

Why do we allow this radical scum to stay in this country, they are the enemy within and should be forcibly rounded up and deported to an islamic state, where I am sure they would be very happy, they obviously do not like it here in the west, and most of us do not like them being here. Its time our politicians grew some, and took control, and to hell with what the PC brigade thinks!!!
- Sweeny, UK, 06/5/2011 18:44

Tööle minnes lähen mina mööda ühest moskist ja meie linnaosa on üleüldse moslemeid täis. Ma ütleks küll, et üldiselt ma neid ei salli. Nende uskumised ja arvamused ei lähe minu omadega sugugi kokku. Samas mul on õned moslemist sõbrad, kes on VÄGA normaalsed ja kellega ma saan väga hästi läbi. Siiski enamuste ekstreemsus tekitab iiveldust ja vastumeelsust küll. Oleks mina peaminister või kuninganna, siis ma saadaks ekstremistid kiiremas korras järgmise paadiga (lennukisse ma neid küll ei paneks) siit minema.

Elades, teades, et kui homme tuleb uudis, et lähedalolevas lennujaamas või kesklinnas oli enesetaputerroristi plahvatus ja mitmed surid ja ma ei oleks sugugi üllatunud, on natukene hirmus.

PS! Minu ämm töötas New Yorkis kaksiktornide läheduses, kuid õnneks 11septembril 2001 jäi ta metroo hiljaks...

Uudised korterist

2011-05-06T20:36:00.000+01:00

Mõned juba Facebookist teavad, aga kes seal sõbrad ei ole, teile annan siin ka teada... Põhimõtteliselt on korter meie oma! Eks muidugi on natukene ennatlik ette hõisata, kui ühtegi meie asja korteris veel ei ole, aga kõik on tehtud.

Asjaajamised on siin ikka tõsised, korterit üürda nii lihtsalt ei saa. Kolmapäeval jõudis ettemaks lõpuks kinnisvarabüroo kontole ja samal päeval hakkasid soovitusi tegema. Minu töökoht, mehe töökoht ja meie praegune majaomanik. Neljapäeval kinnisvara kutt meilis, et kõik on korras, ainult neil on aadressist tõestust vaja. Siin riigis on see tavaline, selleks peab esitama kas pangapäringu kirja (osad pangad saavad selle igakuiselt välja) või mõne arve koopia. Eile õhtul tõstsin skänneri kapi otsast alla ja skännisin kõik ära ning täna saatsin.

Uurisin, mis järgmiseks. Öeldi, et leping pannakse kirja ja pannakse meile alkirjastamiseks posti. Ülejäänud ettemaksu peame võimalikult ruttu ära tegema (ootame siiski järgmise nädalani, enne lepingu nägemist ei hakka seda suurt summat küll ümber kantima).

Täna andsime praegusele korteriomanikule kuu aega ette teatamist, et me kolime välja. Ja nüüd uurime internetist mööblit, sest uues korteris ei ole ju üldsegi mööblit.

Oleme väga elevil ja õnnelikud. Samas ilmselt jõuab see täiesti kohale, kui asju pakkima ja kolima hakkame...

Aga kurat, kolm aastat elukoha jagamist saab lõpuks otsale ja ma saan päris enda köögi ja saan vannitoas omad asjad vanni äärele jätta! Vabadus! :)))

Ma peaksin....

2011-05-04T21:09:00.000+01:00

- Rohkem fotosid tegema igapäevaelust, vidinatest, toidust jms. Vaadata vanu pilte, mis on tehtud teismelisena kasvõi juukseklambrist või hommikusöögist, on minu meelest väga lahe ja nostalgiline. Võiks ju öelda, et aega ei ole, aga kui väga tahta, siis leiaks seda alati.

- Rohkem vett jooma. Täna oli esimene päev, kui ma tõesti palju vett jõin, oma 2l ajasin endale küll sisse. Nipp on lihtsalt sidrunit maitseks sisse panna ja väga hea oli. Kohvi ega teed ei joonud üldse ja alles kodus jõin klaasitäie mahla, muidu olin vaid vee peal. Sõin ka muidugi, aga sellelel olen ka endale ranged piirangud peale pannud nagu ehk need teavad, kes mu teist blogi loevad.

- Vähem virisema. Ei vaja kommentaare.

- Mitte nii paranoiline olema. Mis siis, et see kallis mul siin tihti MSNis teiste inimestega juttu ajab. See, et ma iga kahe minuti tagant togin, et kellega ta räägib, muidugi talle ei meeldi. Samas väljas käime alati koos ja isegi kui ta tööl on, saan ma "Find my iPhone" äppiga uurida, kus ta täpselt asub. Ma ju tegelikult usaldan teda täiesti. Kuid olgem ausad, tema ei ole sellest paranoia patust puhas.

- End mitte käest laskma. Pühapäeval sai eriti suvad riided toidupoodi minnes selga pantud ja sain pahandada, et ma lasen end käest. Värvisin siis hiljem varbaküüned ära, sest tegelikult mulle meeldib alati kena välja näha, vaid see päev olin laisk. Abielunaisena peaks ikka pingutama veel. Ehk saan end paariks päevaks käest lasta, kui lapse saan vms.

- Uue töökohta otsima. Seda ma ütlen endale korduvalt, aga tegudeni ei ole jõudnud. Töökohta iseenesest armastan, aga töömaht on ikka nii vägev, et see rahanuts, mis iga kuu arvele tuleb ja väga kiirelt kaob, ei ole seda eriti väärt. Samas olen samas firmas 3 aastat olnud ja ühe firma siseselt edasi pürgida oleks ka hea...

- Rohkem raamatuid lugema ja vähem nimekirju koostama. 84% on "Uhkusest ja eelarvamusest" loetud ja ma olen seda poolteist nädalat lugenud. Selle nädala lõpuks saan kindlalt läbi ja järgmise raamatu loen kiiresti kiiresti.

Ootame ja loodame

2011-05-04T20:50:00.001+01:00

Täna lõpuks ometi jõudis raha kinnisvarabüroo kontole ja soovitused läksid teele. Minu ülemus juba vastas sellele, mehe oma teeb seda ilmselt homme. Praegusele majaomanikule saatsin ka sõnumi, et me otsime vaikselt uut kohta ja temaga võetakse ühendust. Reedeks ehk on vastus käes. Ma kohe mitte ei taha pettunud olla... Siin on juba lihtsalt vastik elada, noh. Kahekesi vaid ühes toas, ustega paugutav kõrval toas elajas, vetsu istmele pissija, haisva toidu tegijad... Me ei ole ilma asjata pirtsakad.

Ajaloo huvides paneks selle korteri pildid kinnisvarabüroo kodulehelt ka siia.

Me sobiks sinna korterisse nii hästi!