Ühekuune Amber


Kuidagi kibekiirelt on möödunud kuu sellest päevast, kui Amber ilmale tuli. Aeg on justkui ruttu läinud, samas on tunne nagu oleks ta alati meie elus olnud.


 Teist korda väikese beebiga tegeleda on raudselt lihtsam. Kolmene Cooper võtab palju rohkem energiat ja sööb rohkem närve :P Kuigi eks beebi ole omaette väsitav, sest pidevalt on vaja teda sööta ja mähkmeid vahetada ning on tunne, et ma üritan teda pidevalt magama saada.

Käisin kolmapäeval Amberit kaalumas ning väike pontsik on nüüd 4,4kg raske, pea kilo juures sünnikaaluga võrreldes. Pikkust siin üldse ei mõõdeta, seega pole aimugi.

Tüüpilise beebina ta pikalt ei maga, eriti öösiti. Päevasel ajal on ta paar korda 4-5 tundi järjest maganud, kuid pikim uni öösel on paar korda 3 tundi olnud, enamasti on iga paari tunni tagant ärkvel. Tihti läheb ta uuesti magama saamine ka oma hea tund aega, pool tundi, kui mul väga veab. Päeval on ta korra-kaks paar-kolm tundi ka ärkvel ning muutub aina asjalikumaks.

Ega ta päris lugeda ja kõndida veel ei oska, aga peahoid läheb aina kindlamaks ning ilusasti järgib silmadega, kui temast mööda minna. Üks, mida ta väga hästi oskab, on vali olemine. Kui gaasid on, mida on palju, siis vigiseb kõvasti ja kui nutt peale tuleb, siis kuulevad naabrid ka, et talle midagi ei meeldi. Cooper oli raudselt palju vaiksem beebi, ei tea, kas poiste ja tüdrukute erinevus...

Vannis meeldib talle ka käia, mida teeme hetkel vaid kord nädalas, sest ta nahk on veel üsna kuiv. Päris ei kilka veel, sest naeratusi oleme me üldse vähe saanud, kuid silmad lähevad alati peas suureks ning ilusti vaikselt naudib hulpimist.

Suure rõõmuga jagan, et me jätkuvalt väga edukalt imetame. Kui kilo juures, siis toimib ju hästi. Nüüd saab plika ise tissile ilma abita ning süüa talle meeldib. Väike probleem on küll olnud hoopis sellega, et mul vist natukene palju piima, sest aeg-ajalt läheb see talle kurku ja ajab köhima ning tihti sülitab ta terve suutäie piima välja (raiskamine!). Sain internetis  nõuandeid teda ise selili olles imetada, et gravitatsiooni abiga piima päris ei pursku ja tundub, et aitab.

Ühel päeval proovisin talle pumbatud piima pudelist ka, sest tekkis hirm, et mis siis saab, kui vaja pudelist juua anda ja ta siis pudelit ei taha. Kasutasin MAM pudelit ja ilusti võttis ja jõi. Rohkem küll proovinud pole, sest pole vajadust olnud.

Üks asi, mis meil aga natukene varem tuli, kui ma soovisin, on lutt. Tahtsin 6nädalani ära oodata, aga tekkis vajadus, sest preili tihti näksis lihtsalt seepärast, et meeldis, mitte et tal kõht tühi oli. Oleme aina rohkem Cooperit mänguväljakutele viinud ning ma seal päris terve aja tiss paljas istuda ei taha. Lutti ta küll päev otsa ei ime, aga enne magama jäämist, kui ta vahepeal viril on, siis lutt rahustab. Mitte küll alati, kuid just loodan, et me seda ka meie reisimise/kolimise ajal kasutada saame.

Üldiselt on üks väga tore esimene kuu Amberiga olnud ja ma tõeliselt naudin seda, et mul on väike tütar pojale lisaks :)

Lõpetuseks mõned viimase aja pildid täiesti suvalises järjekorras:



Väike pühadetibu. Silm on punane, sest seda puhastasin ma targalt enne pildi tegu rähmast.


Pisi-pisikene naeratus.
Ta on endiselt nii kummaline lutiga, kuid õnneks see on tal harva.


Comments

Popular posts from this blog

Keha kümme päeva pärast sünnitust

Road trip! 3000km Inglismaalt Eestisse

Meie uus kodu!