Posts

Showing posts from February, 2017

Viimased ämmaemanda külastused

Täna küsis ämmaemand mind nähes juba üsna asjalikke küsimusi, et kas on olemas koht, kus beebi magab ja kas auto turvatool on olemas. Õnneks neile sai nüüd juba jah'iga vastata. Vaikselt magamiskoha kohta mainisin, et beebi läheb esmalt kärru, mille sisse on korralik madrats sisse ostetud, lisades ruttu, et sama tegin ka Cooperiga. Õnneks talle täitsa see sobis ja ütles, et nad ei nõuagi mingit ülikallist voodit, mida vaid paar kuud kasutada, kasvõi karp või sahtel, peaasi, et vastsündinu omaette magaks.

Üldse kindlat ämmaemandat mul ei olegi, sest minu oma läks emaduspuhkusele. Mitte, et see mulle vastu on, sest päris sellist suhet mul temaga ei tekkinudki. Tänane ämmaemand oli lahedam, ilmselt seepärast, et ta ise viimase vindini rase ei olnud.

Jälle tuli teemaks ka lapse toitmine, millest ma pikalt jutustasin, kuidas Cooper kunangi rinnale ei jäänud ja kuidas ma südamest väga tahan, et see mul uue beebiga õnnestuks. Õnneks teatas, et peale esimese toidukorra haiglad enam RPAd e…

Järjekordselt haige hipiema

Image
Üks asi, mida ma ootan enam mitte-rase olles kõige rohkem on immuunsüsteemi taastumine. Mul on nii kõrini pidevalt haige olemisest, eriti, kui vaid paratsetamooli lubatakse võtta ja seegi ei tee muffigi. Ei mäleta, et ma Cooperit oodates nii haige oleks olnud, aga eks nüüd ole just tema see, kes lasteaiast igasugu pisikuid meile koju veab.

Täna hommikul tuli lausa nutt peale enesehaletsusest, sest raseduse aegsed hormoonid on just nii lahedad. Nimelt on mul juba kolm nädalat hirmsasti kinnine nina olnud, mis öösiti magada ei lase. Mitte, et seljavalu või tihedalt vetsus käigu vajadus mul magada laseks. Kuid eks see lisatüütus ole. Mõnel päeval veab ja on köha ka. Lisaks pidev jõuetus, seljavalu, vaagnaluuvalu ja iga muu valu, mis päris voodihaigeks ei tee, aga igapäevaelu kurnavaks teevad küll.

Kõigele sellele tuli mul eile kerge silmapõletik. Esmalt hakkas ühest silmas jama välja tilkuma ning see oli hirmus punane ja natukene paistes. Siis lisandus sellele teine silm, sest seltsis i…

37. nädalat rase

Image
37. nädalat täis, seega kui beebipreili nüüd välja tuleb on ta täitsa õigeaegne ja ei peaks mingit lisaabi vajama. Kõht on mul üsna meeletu suurusega.

Võrreldes kiirelt sama raseduseaegaCooperit oodates, siis kuigi piltide järgi on kõht suuremate mõõtmetega, siis kaalu on 80kilo asemel tänase seisuga 77 ehk et täpselt 15kg on raseduse algusega võrreldes juures.

Nädalavahetusel tellisime käru ära, mis täna mingi aeg peaks kohale tulema. Kui selle kokku saan ja pilti teen, siis jagan. Laupäeval käisime Mothercare'is välja valimas ja nüüd teisipäeval on juba meie poole teel, mis on üsna kiire.

Eelmise nädala ühel päeval oli kuidagi väga kehv olla ka ning pidevalt oli päevade valu sarnane valu kõhus, mistõttu ma igaks juhuks käisin ruttu kõige pisemaid mähkmeid ostmas ning muretsesin mõned vastsündinu suuruse riideid ka juurde. Järgmisel päeval pesin kõik isegi ilusti ära ja ootavad nüüd oma korda. Oli üsna roosa ja valge pesupäev, aga mõned kärtsumad riided on ka olemas, mis eraldi …

Eestisse naasmine?

Image
Peame tõsiseid arutelusi teemal Eestisse kolimisest pärast beebipreili sündi. P'le meeldis Eesti juba väga siis, kui me seal eelmisel aastal käisime ning pärast seda reisi on see teema meil korduvalt üleval olnud. Aeg on aga näidanud, et pikaajaliselt plaane teha me ei suuda, pigem oleme viimasel minutil otsustajad ja tegutsejad. Mistõttu, kui nüüd tahakski Eestisse tulla, siis ei räägi me sugugi mitmetest kuudest või aastatest, vaid lähitulevikust.

Kuupäevi ja täpsemaid detaile välja hõikama ei hakka, sest neid veel ei ole. Uurime ja puurime veel, mis oleks kõige asjalikumad elamisloa variandid P'le (Uus Meremaa kodanik) ning kuidas üldse elu Eestis alustada. Mina tulin Inglismaale kuu pärast keskkooli lõppu, millest juulis möödub 10. aastat. Ausalt, nii vanana ma end ei tunne. Eestis aga kordagi ma ei töötanud ja n-ö oma elu peal ei olnud, mistõttu pean tunnistama, et väike hirm on küll. Tuleb ära õppida, kuidas Eestis kõik paberimajandus ja bürokraatia toimub ning selle va…

36. nädalat rase ja käsitööd beebile

Image
Täiesti märkamatult tiksus täna täis 36. rasedusnädal ning olen ametlikult emaduspuhkusel. Pühapäeval oli viimane töö-öö. Tegelikult esimesed kaks nädalat on puhkust ja siis on dekreet, aga puhkus on puhkus.
Mingeid suuri muudatusi ei olegi olnud - olen endiselt super-ümmargune, selg-vaagen-tagumikuluud valutavad, energiat ei ole ja hormoonid möllavad. Ainus muutus on vast see, et ühe korra asemel käin ma nüüd umbes 3-4 korda öö jooksul vetsus. Kaal ka muidugi, mis täna hommikul 76,3kg oli, seega raseduse algusest saadik on 14,5kg juures, mis ei ole minu isu juures sugugi üllatav.


Täna käisin ämmaemandale ka end näitamas ning tema sõnul on ka kõik oki doki. Paar viimast külastust oli mu kõhumõõt 1-2 nädalat väiksem, aga täna täpselt joone peal. Nii armas oli see, et kui ämmaemand lõpetas mu mõõtmise ja beebi südamelöökide kuulamise, siis Cooper küsis 'Baby ok?'. Varem pole ta absoluutselt beebile tähelepanu pööranud, kuigi ma üritan talle ikka rääkida küll, et beebi tulemas on…