Posts

Showing posts from 2017

Golfikook P sünnipäevaks

Image
Kuigi ma ei pea end eriti heaks kookide kaunistajaks (sest päris perfektsed Pinteresti-koogid ei tule nad kunangi välja), siis meeldib mulle oma pereliikmete sünnipäevadeks ise kooki teha küll. Nädal tagasi sai P aasta vanemaks, seega oli põhjust jälle küpsetada ja kaunistada (ta eelmise aasta kooki näete siit). Kuna ta aeg-ajalt käib pühapäeviti golfi mängimas isaga, siis tuligi mõte golfi-teemaline kook talle teha, mis üsna efektne välja tuli. 

Kook ise oli kohvikook, kaunistatud võikreemiga, järv oli tavaline tuhksuhkru glasuur ning liiva-auk on purustatud küpsised. Üks mitte nii kena pilt sisust ka, mille ma kiirelt klõpsasin, ennem, kui me selle kõik ära sõime.


Viisa käes, aga...

Viisaavalduse saatsin siinsele Immigratsioonile augustis. Pärast üsna pikka ootamist tuli neilt kiri, et neil oli vaja rohkem tõestust, et P kavatseb siia minuga koos jääda ning et me oleme tõelises suhtes (abielus me olema ei pea). P nimelt on Uus Meremaast 7 aastat eemal olnud, seega saatis kirja seletamaks, et ta kolis nüüd perega siia ning lisas igasugu lepinguid tõestamaks, et ta siia ka jääb (näiteks üürileping, auto liising jms).

Tõetamaks, et me oleme suhtes saatsin neile esmalt kirja seletamaks, kuidas me kohtusime ning kõik aadressid, kus me koos elanud oleme ning erinevaid ametlikke kirju neile aadressidele. Lisaks muidugi laste sünnitunnistused ning mõned pildid. See ei olnud piisav. Seega saatsin neile oma 10 e-maili lisainfoga - meievaheliste meilidega, sõnumitega, pangakonto väljavõtted näitamaks, et me oleme üksteisele raha saatnud, kuna ühist pangakontot meil ei ole, sõnumid, mida ma P tädiga üksteisele saatnud olen, ning meie terve Facebook'i ajaloo ühised postit…

Imenatukene käsitööst

Image
Kahe pisikesega kodus olles on aega veel ja veel vähem, et käsitööga tegeleda, aga vaikselt ikka nokitsen, kui ma just eriti varakult ise voodisse ei suundu. Ideid on iga päevaga aga aina rohkem, mida teha tahaks! Tuleb leida jälle töökoht, kus ma rahus nokitseda saaks, haha.
Üks lõpetatud töö on aga see õlasall, mis mulle ookeaniranda meenutab. Mõnus akrüüli ja mohääri segu, mis on mõnusalt pehme.


Kaks praegust poolikut projekti. Vasakul üks väike kampsun Amberile. Alumisel pildil vähe rohkem tehtult. Nüüdseks on vaja vaid varrukad kududa ja viimistleda. Paremal endiselt poolik ja natu-natukene edasi edenenud haapsalu sall. Oi, see on valulik projekt, kuigi süda nii tahaks selle ikka ühel päeval ära lõpetada. See nõuab aga üsna tõsist keskendumist ja õhtuti on silmad selle jaoks tihti liialt väsinud. Aga kunangi see tehtud saab, ma luban!



Täna õppisin Käsitöö Facebooki grupist inspireeritult makrameed ka. Ainus pulk oli lusikas ning paela asemel oli kodus vaid lõngajääke, aga sõlmed…

Maailmaga taas ühenduses

Image
Oleme elus! Oleme õnnelikult ära kolinud ning siin pea kuu aega juba elanud. Meil läks hirmus pikalt aega, et internet tööle saada, sest eelmine üürnik ei olnud oma lepingut lõpetanud. Ma olen üsna suur internetisõltlane, aga aeg ilma internetita oli mõnus. Üritan nüüd kõigest väest nüüd vähem telefon käes istuda ja rohkem elu elada. Mööblit meil veel palju ei ole, sest päris kõiki asju ma kasutatuid vastu võtta ei tahtnud, mida pakuti. Saame aga rõõmsalt hakkama ka õhkmadratsil, muud vajalikud nagu külmik ja teler sai ostetud.


Cooper käib rõõmsalt uues lasteaias, Tikipunga Kindergarten, kus tundub talle rohkem meeldivat, kui eelmises. Hommikuti läheb rõõmsalt lasteaeda ning pärast ei saa ma teda sealt kuidagi koju. Mullegi meeldib see lasteaed natukene rohkem. Vahva on ka see, et ta seal tasuta süüa saab ja ma ei pea enam muretsema, mida talle pidevalt kaasa pakkuda.


Cooperile uues majas meeldib, kuna lõpuks ometi 3,5aastaselt sai ta oma toa! Imelik mõelda, et veel 5-6 kuud tagasi ma…

Meie uus kodu!

Image
Käisime eile allolevat maja vaatamas, homme läheme ettemaksu tegema ja üürilepingule alla kirjutama ning reedel saame juba sisse kolida. Juhuu! Lõpuks ometi meie oma neli seina pärast nelja kuud teiste inimeste juures elamist!

See on teine maja, mida me vaatamas käisime. Korterid tunduvad vähemalt meie linnas küll üsna harukordsed olevat. Nagu ka rendipinnad, müüakse ja ostetakse rohkem, aga osta me veel ei suuda.
Kolida tuleb, kuna suhted meie ja ämma-äia vahel on mõnel päeval üsna pingelised. Eks kõik ole oma ruumiga ja elamisega harjunud. Kahel vanainimesel nüüd neli inimest, kellest kaks on kisavad lapsed, juures, pole ka kõige kergem. Kahjuks kasu-ämm ei ole just kõige meeldivam inimene, kellega koos elada ka. P hoiatas selle eest juba enne siia tulekut, aga ma üritan alati ikka kõigile võimaluse anda. Kuid P ei valetanud. Pole just kõige vanaemalikum kasu-vanaema ning kuna me ju põhimõtteliselt päris tema pere ei ole ka, siis pole palju muud lootagi. Aga see selleks, kui oma el…

Whangarei Falls

Image
Käisime ühel nädalavahetusel kohaliku kosega tutvumas, mis on kohaliku linna üks peamisi vaatamisväärsusi. Asukohalt kohe suure tee kõrval ning tegime mõnusa jalutustiiru. Siinsed ürgsed metsad endiselt lummavad mind.




Figuur pea 5. kuud pärast teist sünnitust

Image
Kes pikemalt lugenud on, teab, et ma olen alati üsna palju oma figuuri üle muretsenud. Vahepeal isegi liiga palju. Olles kaks last ilmale toonud ja lähenemas 30ndale eluaastale (järgmisel aastal), muretsen selle üle aina rohkem, sest päris käest ei tahaks end ju ka lasta ning selles lapsi ja vanust süüdistada.
Uhkusega saan tunnistada, et laste-eelne kaal on mul jälle käes. Olin 62kg ennem Cooperit, sain sama kaalu peale ka pärast teda üsna stabiilselt ning olen nüüd peaaegu viis kuud pärast Amberi sündi samuti samas kaalus. Kui pärast Cooperit ma nii palju muutusi figuuris ei märganudki, siis nüüd on vähe märgata küll. Eelnevalt ladestus mul rohkem rasva pigem puusadesse ja kintsudesse, siis nüüd on nood tunduvalt saledamad, istmik on lausa kokku kuivanud, ning kõhu ümbrus on väga väga pehme.
Dieeti pidada ma keset talve ei suuda. Kui õues on jahe, siis ikka tahaks meelsamini sooja ühepajatoitu ja midagi magusat, kui vaid salatit ja mingit lihafileed. Lisaks imetamine teeb mind ülim…

Uus Meremaa "kiiksud"

Image
- Ülimalt sõbralikud inimesed - Olen seda eelnevalt maininud, aga see on endiselt üks mu lemmikuid siin. On täiesti tavaline, et täiesti võõrad inimesed ütlevad tänaval tere ja soovivad kena hommikut. Kindlasti need, keda ma olen Cooperit lasteaeda viies juba paar korda näinud, kui ka täiesti võõrad, keda näen esmakordselt. Poodides kassapidajad teevad tihti rohkem juttu, kui vaid tervitus ning asjade summa nagu Eestis tihti on (kui sa üldse tervitusegi saad). Kõige vahvam juhtum oli reedel, kui ma käisin oma viisa jaoks röntgenit tegemas. Sattusime natukene vihmasaju kätte ning ootasime ühe parkimisplatsi suurema puu all koos lastega, et P meid töölt koju tulles auto peale võtaks. Kokku seisime seal ausalt vaid 5 minutit. Selle aja jooksul aga peatas üks noor naine oma auto meie juures, muretses, et ega meil kaugele minna ei ole, sest ta saaks kasvõi vihmavarju laenata. Nii armas!


- Väga külmad majad - Majad on siin raudselt vaid suve jaoks ehitatud. Ühekordsed aknad, peaaegu olemat…

Neljakuune Amber

Image
Vahepeal on raske uskuda, et meie pere pesamuna on juba kolmandik aasta vana. Teise lapse needus, et iga väike peer ja silmapilgutus kaob kuidagi päevakaosesse ära, aga tähtsad on nad kõik ikka küll.

Amber on meil nii nii rõõmsameelne beebi. Hommikuti ärkab, suur naeratus näol. Tal on küll kaks ekstreemsust, ta on kas väga tõsine, või super rõõmus. Õnneks seda teist on rohkem.


Kaalu ja pikkust ma tal ei tea, sest ma ei ole temaga veel arsti juurde jõudnud. Kodukaaluga tuli nädal tagasi umbes 7,5 kilo. Pikkust ei tea, aga 3-6 kuu riided hakkavad väikeseks jääma ning olen talle 6-9 kuu riideid ostma hakanud, millel küll on veel kerge kasvuruum. Vaktsiine ta ka veel saanud ei ole, aga selle organiseerin ma üsna varsti ära. Neid ei hakanud kolides tegema, sest iga riigi vaktsiinikavad olid erinevad. Nüüd kahjuks mina ise ei saa perearsti juures registreerida ilma viisata veel ja P on tõeline mees, ma olen vaid 7x palunud, et ta ankeedi ära täidaks. Aga varsti teeme kõik ära, ausalt. Õnne…

Väike ülevaade viimase aja tegemistest

Image
Olen siin üsna vaikne olnud, sest pole olnud palju, millest kirjutada. Kuhugi kaugele me seigelnud ei ole, pigem oleme tihti vihma tõttu kodused. Oleme üritanud asju ajada, et normaalse elu varsti saada ning asjad sujuvad.
Üks suur asi on see, et P alustab homme uuel töökohal. Käis kahel intervjuul, sai mõlemad töökohad ja viimasel minutil valis ühe neist. Palk ei oleks küll veel päris see, mida äraelamiseks vaja oleks, aga vähemalt hakkab raha sisse tulema, kuni ta edasi parematele kohtadele kandideerib. Vähemalt mingigi rutiin meie ellu tulemas. Lisaks sellele on P-l uus hobi - golf. Käib seda isaga iga pühapäeva hommikul mängimas ja läheb üsna hästi. Tore, et ta ka kodust lõpuks välja saab ja meeste seltsi.
Cooper on meil kaks nädalat lastaiast kodune olnud ja ma ausalt rõõmuga saadan ta homme jälle lastaeda. Kolmesed lapsed ei ole mu lemmikud oma ekstreemsete tujudega, raudselt hullem, kui ta kaheselt oli. Õnneks lasteaed talle siin meeldib, kuigi hommikuti sinna jõudes natukene …

Esimesed kaks nädalat maakera lõunapoolel

Image
Endiselt on muljed Uus Meremaast ülimalt positiivsed. Ilm on meil üllatavalt hea olnud ning 15 soojakraadi keset talve päeval on täiesti talutavad. Öösiti küll läheb ka alla 10ne ning kuna siinsetes majades küte puudub, siis võib selle tõttu küll üsna jahe olla. Aga nagu eesti ütlus, et ei ole halba ilma vaid halb riietus, siis magama minnes saab ju soojalt riidesse panna ning mitu tekki peale võtta.

Üks, mis mind siin endiselt üllatab, on see, kuivõrd troopiline siin on. Nüüd natukene guugeldades tean, et põhjasaar on tõesti lähistroopika vööndis. Endiselt imetlen palmipuid igal pool, igasuguseid õisi põõsastel, bambusetaimi, ülisuuri liblikaid ning üks päev lendas päris papakoi õues ühelt puult teisele. Siinsed rannad on ka ikka hoopis teine tase - vesi on ülisinine ka pilvistel päevadel, lained on nii kõrged, liiv on nii valge ning merekarbid on üsna suured. Nii ootan suve, kui me perega sinna terveks päevaks minna saame.

Kui üldiselt on meie igapäevad üsna segasummased olnud, siis…