Tuesday 26 July 2016

2a ja 4k vanune Cooper

Aeg on viimasest Cooperi teemalisest postitusest möödunud ja paneks kirja, et ta meil ikka natukene areneb ka. Päris lapsgeenius ta ei ole, aga täitsa tubli kahene.


Söömine

Cooperi toitumine on meil küll alati probleemiks olnud. Kui mingi aeg ta isegi hakkas päris toitu sööma, siis viimased kaks kuud olen ahastuses olnud, et laps jälle midagi ei söö. Küll paari viimase päeva jooksul on olukord paranenud. Ta on kõige üle lihtsalt ülimalt pirtsakas. Ainsad, mida ta praegu hea meelega sööb on röstsai, kananaginad (või mis iganes nende nimi eesti keeles on), kurk, indiatoidud riisiga (korma tundub lemmik olevat), mõned muud toidud aeg-ajalt. Hea meelega ajaks vaid krõpsu ja pontsikuid näost sisse, kui vaid saaks, aga neid ta nii tihti ei saa, kui tahaks. Puuviljadest sööb vaid banaani, kuid sedagi üks nädal sööb mitu päevas, teine nädal ei kõlba keelegagi katsuda.

Joob enamasti vett. Üle päeva saab mahla, aga ise tundub ta vett eelistavat. Kuigi tal just maailma parim dieet ei ole, siis vähemalt ükski limonaad ega koola tema huuli veel puutunud ei ole.

Kana-kormat ja riisi nosimas.
Magamine

Magab ta tunduvamalt paremini, kui näiteks aasta tagasi. See, et ta öö otsa magab, on aina tihedam nähtus. Lõuna-uinakuid teeb ta umbes pooltel päevadel. Enamasti siis, kui on mul öö-vahetuste vaheline aeg ja mina päeval magan. Päevauned on tihti üsna hilja, 15 ajal ja võivad vabalt 3-4h pikad olla. Neil päevadel läheb ta ka üsna hilja ööunne, tihti 22 ajal, mis sobib, sest P peab mind kella 21ks nagunii tööle sõidutama. Päevadel, kui ta lõunaund ei tee, on ta tihti 18:30 voodis norskamas.


Magama jäämine on tal küll omaette ooper viimasel ajal. Magama jääb vaid eelnevalt piima juues ning peab kas minu või P peal pikutama. Kui piim otsa saab, siis keerab end ringi meie peale risti (nagu alumisel pildil) ja kui hästi läheb, siis paari minutiga norskab. Teinekord üritab veel mängida ning P peab paar korda tõsiselt Cooperile ütlema, et ta magama läheks (minu sõna ei kuulata, issi oma küll). Magama jääb ta meie voodil ja enamustel öödel tõstan ma ta mingi aeg oma voodisse, mis on veel meie oma kõrval. Aeg-ajalt jääb ka meie keskele magama. Mõningatel öödel ta ka ärkab oma voodis ning kolib siis meie juurde edasi magama. Ärkab ta olenevalt päevast 6-7 ajal. Täna oli küll suur erand, magas üldse halvasti öösel ning siis kell 4 otsustas, et ta enam magada ei tahagi. Õnneks tänased ööd on harvad.

Sedasi magame me koos, kui ma oma öötöö vahepeal üritan natukene und saada.
Lutt

Nagu ülemistel piltidel näha, siis poiss magab veel lutiga. Seda saab ta ainult magades, ärkvel olles on tal lutt keelatud. Õnneks ta selle üle väga torsis ei ole ja ilusti sülitab alati luti välja, kui üles ärkab. Me ei näe selles mingit probleemi, et tal see veel öisel ajal on. Mitte ühtegi kaisulooma ta endale võtnud ei ole (peale meie), seega väike lohutus öiseks ajaks. Minu meelest pea-asi, et tal see päeval suust väljas on.

Mähkmed

Siinkohal vist paljud eestlased küll ahastavad, et mu laps veel mähetes on, kuna Eestis tundub olevat väga popp laste varajane potitreenimine. Seal mähete hindu nähes ma tegelt ei imesta...

AGA meie järgme juhtnööre, mis meile siin riigis antakse, mis enamus soovitavad järgida oma last ja potitreeningut teha siis, kui nad ise selleks valmidust näitavad. Mis tähendab, et mingil ajal hakkavad nad täitsa ise potti küsima või mähkmeid vihkama. Poste puhul peetakse tavaliseks, et nad umbes kolmeseni mähetes on ja kõigil on täitsa poogen, kelle laps on veel mähetes ja kellel ei ole. Eestlased, võtke õppust.

Meil on kodus kõik vajalik potitreeninguks olemas ning aeg-ajalt, kui Cooper sabarakuna minuga koos vetsus on, istub ilusti ka enda potile. Seda teeb ta küll vaid mähetes või pükstes. Aeg-ajalt üritan ma teda ikka sinna mähkmeta ka üritada panna, aga sellest keeldub ta absoluutselt. Ja ma ei hakka oma last poti peale sundima, et ta hakkaksi arvama, et pott on hirmus. Mähkmevaba aega me ka väga lubada ei saa, sest meie korter on vastikult tervenisit vaibaga kaetud. Ei tundu, et Cooper väga tunnetab, kui ta häda teeb, seega vaip oleks meil ilmselt mähkmevaba aja lõpuks kõik pissist läbi vettinud. Küll kuti oma tempos mähkmest vabaks saame.

Väike kunstnik.


 Kõne

Kõne on kindlasti üks, mis on viimase paari kuuga kõige rohkem arenenud. Kahjuks küll inglise keel. Omaette olles räägin Cooperiga küll usinalt eesti keelt, aga kuna P on mõnda aega kodune olnud, siis inglise keelt on meie kodus hetkel rohkem. Kuid harjutan edasi ning loodan, et kui inglise keel tal rohkem selge, siis õpib eesti keele ka kõrvale. Eesti keelest saab ta aru küll sama hästi kui inglise keelest, seega ma veel lootust ei kaota, et ta meil päris rääkima hakates kakskeelne on.

Üksikuid sõnu ütleb ta juba palju-palju ning väga meeleldi kordab uusi sõnu meie järgi. Kahte sõna paneb ta veel harva kokku. Enamasti on selleks 'mummy catch' või 'daddy catch' (emme püüa, issi püüa), kui ta meile palli viskab. 'Wake up' karjub ka meeleldi, kui me magamist mängime. 'Thank you' oskab ka ilusti öelda, kuid aeg-ajalt vahetub see minu rõõmuks eestikeelse 'aitäh'iga. 

Numbreid meie noormees aga armastab. Loeb kõik 10ni, kuigi seitset (seven) on natukene raske öelda. Tunneb kõik ilusti isegi kirjapildis ära, mis küll hetkel tähendab, et ta igasuguste suvaliste asjade pealt numbreid muudkui loeb. 

Laulma on ta ka viimasel ajal natukene hakanud, kuigi selle sõnu ta veel ei ütle, aga viisi oma pudikeeles peab küll. Lemmik on Twinkle Twinkle, mille juurde ta alati usinalt liigutusi ka teeb.

Cheese! paar nädalat tagasi muuseumis käies.

Lasteaed

Lasteaias käib meil nagu hoopis teine laps. Kui esimesed kolm kuud jätsmine ta sinna iga kord nuttes, siis nüüd ilusti jalutab ise lasteaeda sisse, lehvitab ja hõikab 'bye!' ning suundub mängima. Juba kodus lasteaeda minekuks valmis sättimine on alati lihtne ja läheb meeleldi meie suureks rõõmuks.

Mida Cooperile teha meeldib?

Üks suur-suur lemmik viimasel ajal on küpsetamine. Talle nii meeldib kõik ained kaussi panna ja kokku segada (minu abiga muidugi). Kui midagi pärmitaignast teen, siis meeleldi sõtkub enda väikest tükikest. Päris iga kord ta küll küpsetisi ei söö, aga valmistama on kõva. Väga tihti võtab ise kapist jahu (see on meil ühes alumises kapis) ja vispli välja ja nõuab, et me nüüd midagi teeks.

Tegime üks päev juustu-küüslaugu saiu ning kaneelikukleid.
Mängimine ja autod on ta teine suur kirg. Ta suudaks oma autosid tundide viisi ritta panna. Cars on meil hetkel kõige rohkem vaadatud multikas ka. 


Tegelikult ta päris PlayStationiga veel ei mängi, aga kui issi korraks mängimast ära kaob, siis on alati usinalt tema kohal. Tehnikahuvilisena tahvelarvutil mängib meeleldi omi mänge, enamasti numbritega või autopuslesid.


Cooper on ka hirmus kõva peituse mängija. Tavaliselt suvalisel hetkel paneb käed silmade ette ja hakkab numbreid lugema, siis peame meie peitu minema. Lõpus hõikab 'ready, come!' ja siis läheb otsimine pihta. Ise ta veel peita ei oska, tavaliselt seisab lihtsalt keset tuba ja üritab vaikselt olla, aga eks harjutamine teeb meistriks.


Muud

Kaalu on tal hetkel 16kg, pikkust ei tea, sest ta ei püsi piisavalt paigal, et teda uksepiida vastas ära mõõta.

Hambaid on tal 19 ning viimane 20s on ka otsa välja ajanud. Kõige tagumised on alles viimase paari kuu jooksul välja tulnud, seega loodan, et ehk ta toidust keeldumine on hammaste tuleku süü.

Üldiselt on ta väga-väga armas ja kaisulembeline poiss. Tihti tuleb ja kaisutab ja annab küll ühe küll teise põse peale mopsuga musi.

Tüüpilise kahesena on ta emotsioonid laest lakke ning kisa on igasuguste pisiasjade üle kõva tulema. Aga eks see käib asja juurde.

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...