Posts

Showing posts from 2016

Beebipreili 4D ultraheli

Image
Mõtlesin pikalt ja laialt, kas selle beebiga 4D-ultrahelisse minna. Lõpuks otsustasime, et ei lähe, sest üsna kallis lõbu ja P meelest ei näe lapsed selles kunagi armsad välja.

Facebookis jäi aga silma ühe 4D ultraheli firma võistlus, mille raames nad iga nädal ühele naisele tasuta ultraheli loosivad. Mõtlesin, et proovin, kuigi taolistes asjades ma iial ei võida. Nagu üleval oleval pildil näha, siis seekord võitsin küll!

Ultraheli ise pidi pühapäeval olema, kuigi see on mul kahe öö-vahetuse vaheline päev. Enne ka pärast ultrahelis käiku sain 4tundi und kokku ja järgmine öö surin, aga korra ikka võib.

Polnud kõige õnnestunum ultraheli ja mul on hea meel, et me selle eest ei maksnud. Beebi hoidis esmalt mõlemat kätt risti näo ees ning hiljem jäi nabanöör kõvasti ette. Paar pilti saime kätte, kust nägu ka näha - ilusad pontsakad põsed ja musisuu missugune. Väga väga tahtsin sugu ka kontrollida, aga muidugi olid tal jalad ka ristis. Ei tea, kas annab juba teada, millise iseloomuga ta on…

Kui haiged, siis ikka kogu perega

Image
Kõik sai alguse sellest, kui Cooper kerge külmetuse sai. Palavik üle 38.5C ei tõusnud, aga oli tatine, köhis ja mõned korrad oksendas. Selle viimase kohta öeldi viimati Kiirabis käies, et selles vanuses lapsed tihti ei suuda oma röga ise välja köhida (jah, just nii toredalt!) ning seega ajab see neid hoopis oksele. Õnneks on laps ära õppinud selle, et oksendama peab kaussi. Kui tal just keset und paha ei hakka...

Paar päeva pärast Cooperit tuli mul üsna tugev külmetus peale. Nohune, meeletu köha ja üldse kehv enesetunne. Võtsin mõned parstsetamoolid,  kuna muud ju võtta ei saa rase olles ja lootsin, et asi läheb paremaks. Esimese nädala ei läinud isegi tööle, sest nii kehv oli olla. Nüüd kaks nädalat hiljem ei ole olemine sugugi parem ja ma ise kahtlustan sinusiiti. Üritan homme perearstile saada, ehk annavad mingeid antibiootikume, mida võtta saan ja mis inimese moodi tundma paneks.

No ja meie kolmas pereliige, isa P, ei saanud ka kehvem olla. Eelmisel laupäeval toidupoodi minnes lõ…

Peaaegu 25. nädalat rase

Image
Teist korda rase olles on ilmselt tavaline rasedust esimesega võrrelda. Mõistan, kui lahe esimene kord oli, mistõttu ilmselt virisengi see kord rohkem. Ärge saage valesti aru, rase olla on endiselt imeline, aga väikese lapse kõrvalt on see raske.

Sel korral on seljavalu palju hullem, kui esimesel korral. Vasaku tuhara all on pidev närvivalu, mille tõttu ma kõndides vaid lonkan. Plaanis sel nädalal ämmaemandale helistada, ehk saan füsiosse ja mingit abi, sest mõte, et ma pean veel neli kuud selle valuga elama ajab nutma küll.

Nutmisest rääkides, siis emotsioonid on ka meeletud tänu hormoonidele. Sain vahepeal aasta vanemaks kolmapäeval ja see oli küll hirmus. Kaasa ei aidanud see, et P oli tõeline mees ja päeva eriliseks ei teinud, mistõttu ma õhtul nuttu lahistasin. Vähemalt nüüd teab, et kui ma isegi ütlen, et midagi ei taha, siis ei tähenda see alati seda, et ta mind üllatama ei peaks. Ärge muretsege, kingi, mida tahtsin, sain paar nädalat tagasi kätte, aga väike lootus ikka oli ka…

Mõned tehtud asjad beebipreilile

Image
Nii mõnedki kootud-heegeldatud esemed on pisibeebile valmis. Mõned piisavalt väikesed, mida saab kohe sündides kanda, mõned 0-3 kuu suurused. Ideid ja mustreid, mida veel kõik enne ta sündi valmis saada tahaks on niiii palju. Muidugi mitu kampsunit, mis oleks pidanud küll poisile kui ka tüdrukule sobima, said ammu valmis. Nii, kui saime teada, et beebi on tüdruk, pidin kohe kleite ka tegema. Valge beebitekk on ka valmis, millest postituse lõpus vaid poolik foto, sest päris valmis olles pole jõudnud pilti teha. Lisaks plaanis veel mitmed kampsunid, kleidid, püksid ning mütse on ka vaja. Las näitan pilte parem ja lähen koon vahelduseks endale ka uued kindad :) Ja loodan Cooperile ka ühe kampsuni varsti ruttu valmis teha... Kudumist, kui palju :)







Arengurohke kuu Cooperil

Image
Kui mingi aeg oli hirm, et Cooper kuidagi edasi ei arene ja arvasin, et mõningate asjade suhtes ei lähe meil elu sugugi lihtsamaks, siis viimase kuuga on ta järsku edasisamme teinud küll ja veel. Mu väikesteks mureallikateks on alati olnud ta söömine, magamine, lutt ja mähkmed. Lootsin, et ta kõigest enne teismeliseks saades ikka välja kasvab, aga tundub, et ta teeb seda isegi varem. (Vabandust ette, kui mingid trükivead sisse tulevad, meil on arvuti monitor katki ja trükin telefonil.)
Esmalt, söömine. Kartsin, et ta jääbki elu lõpuni piima jooma, aga poisil on isu tekkinud. Sellega on ta endiselt pirtsakas, aga pigem küsib toitu, kui piima, kui kõht tühi. viimase paari nädala vaieldamatu lemmik on pesto pasta, mida ta paar korda lausa hommikusöögiks nõudnud on. Et veelgi kummalisem olla, siis meeldib talle seda külmalt süüa. Väga vastu ei vaidle, vähemalt on see päris toit, mitte piim või šokolaad. 
Ilma kaaneta topsist joomine on ka lõpuks täiesti selge. Üks päev ise küsis oma tops…

20 nädalat - Poiss või tüdruk?

Image
Eile sai täis 20. rasedusnädal ning oli ka aeg järgmiseks ultraheliks. Esialgu P ei pidavat saanud tulla, sest praegusel tööl vaba päeva võttes raha ei saa, aga õnneks hommikul saatis ta juhataja ta kurjustades koju, et ta meiega kaasa tuleks ja lubas puhkusetasu poole päeva eest anda.

Uskumatu, et pool sellest teekonnast on juba läbi! Kõht aina paisub ja aina rohkem tunnen end rasedana. Olemine on kõik väga hea, vaid alaselg kipub aeg-ajalt valutama.

Ultrahelis mõõdeti tita igati pidi üle ja kõik tundus nende mõõtude järgi täiesti normaalne, mida oli imehea kuulda. Pilt oli ultrahelil endal palju selgem, kui meil Cooperi ajal oli ja nii lahe oli väikeseid luid nii teravalt näha.

Muidugi tahtsime teada ka, kas Cooper saab endale õe või venna. P on algusest saadik öelnud, et ta tahab poissi, enamasti seetõttu, et nende pärast pole hiljem nii palju muret. Tütre puhul peaks ta relva muretsema, et poisse minema ajada. Ma ise olin pikalt kahe vahel. Mõtlesin, et lahe oleks, kui Cooperil v…

Raseduseriided

Image
Paun aina kosub, mistõttu kõikide teksade nööpe hoidsid koos patsikummid ja enamus pluuse tegid alakõhu paljaks, seega oli aeg endale mõned rasedatele mõeldud riided soetada. Palju nende peale kulutada ei tahtnud, aga paari eset oli vaja, mis kõigega kokku läheks. Tellimuse tegin H&Mist, kuna nad andsid nädala õpilastele 20% alet. Tellisin paar t-särki, paar kolmveerandvarrukatega pluusi, teksad ja leggingsid.
Kõige heam meel on teksade üle, mis on vist ühed kõige mugavamad teksad, mis mul eales olnud on! Lisaks on nad head stretšikad ja tõmbavad mu kintsud natukene koomale, mistõttu ma enda meelest vähemalt natukene saledam välja paistan. Või noh, kui sale üks neli ja pool kuud rase olla saab.

Üks kook

Image
P'l oli vahepeal sünnipäev, milleks ma talle koogi valmis tegin. Peas oli küll perfektne Pinteresti-stiilis kook, aga tuli välja selline. Võikreemi tegemine ei ole mul just kõige tugevaim külg, nagu pole ka selle ilusti koogile saamine. Üldine effekt tuli aga minu meelest päris hea välja ja mis kõige tähtsam - maitses hästi. Sünnipäevalaps sõi paari päevaga 3/4 koogist ära, seega läks asja ette :)


15+5 nädalat

Image
Paisun jõudsalt.

Energiat on endiselt absoluutselt null ning ma suudaks vabalt päevad ja ööd magada, kui vaid lastaks. Lisaks on enamustel päevadel kerge survetunne peas nagu hakkaks pea kohe valutama, mis küll väga valus pole, aga hirmus tüütu. Tusane olen ka rohkem, kui peaks, aga väsimuse korral on see minu puhul tavaline.

Tunnen väikese beebi liigutamist aina tihendamini ning olen isegi ta südamelöögid paar korda üles leidnud.

Üldiselt aga suur beebimull mind veel haaranud ei ole. Pole plaanis midagi enne soo teada saamist osta ja kui ta poiss on, siis mõned asjad on mul Cooperist alles. Ja teistega ootan viimasele minutile, et saaks korraga vähe rohkem asju kokku osta.

Kõnearengust

Image
Ma pole sellest saladust teinud, et Cooper suur jutumees ei ole, aga tuleb tunnistada, et vaikselt hakkab tulema. Endiselt küll vaid inglise keeles, aga siiski omaette olles üritan ma talle asjad eesti keeles selgeks teha.

Üks uusim oskus on tal minast ja minu omast aru saamine. Kui midagi tahab, siis ütleb selgelt 'mine!' (eesti k. 'minu!'). Kui näidata talle pilti endast siis ütleb 'me' (eesti k. mina). Vahepeal suvaliselt loeb pereliikmeid ka üles: mummy (emme), daddy (issi), Cooper, cat (kass) :)

Teine asi, mida oleme talle pikalt üritanud selgeks teha on värvid. Pingsalt oleme juba kuid igatsuste asjade kohta küsinud, et mis värvi see on. Vahepeal kogemata vastas õigesti, aga enamasti mitte. P hakkas juba muretsema, et ehk laps on värvipime. Nüüd mõned päevad on Cooper olnud aga YouTube'i videote sõltuvuses ning lemmikud tavaliste mänguautode rallide kõrval on autovideod, kus värve õpetatakse. Täna hommikul märkasin, et ta täitsa õigesti isegi ütles v…

Kassipoeg Lola, meie uusim pereliige

Image
Pikalt pole meile kunagi meeldinud asju ette planeerida, oleme pigem spontaansed. Seega, käisime üks päev loomapoes kalu vaatamas ja järgmisel päeval võtsime endale kassi. Minu esimene koduloom n-ö täiskasvanuna. Olen suutnud lapse elusa ja terve hoida kaks ja pool aastat, ehk saan kassiga ka hakkama.

Esialgu oli meie kiisu Gumtree lehel üleval kui poiss, seega nimeks sai Dave (hääldus: deiv). Paar päeva hiljem mõtlesime, kas on ikka poiss. Võtsin siis ette pildid Google'st võrdluseks ja tuli välja, et meie Dave on tüdruk! Seega on meie kassi nimi nüüd Lola :)

Kiisupreili ise on imearmas ja nii mänguhuviline. Käib ilusti oma liivakastis hädal, mida mina kahjuks rase olles koristada ei saa. Alati poeb sülle nurruma ja jookseb vastu, kui me koju naaseme, ning öösel kaissu.

Cooperi esimene reaktsioon kassile oli küll pelglik. Ütles muudki 'yuck' ja 'no, no' ning jooksis teise tuppa peitu. Õnneks päeva lõpus olid suured sõbrad. Cooper natukene kõva käega on vahepeal, …

Meie väike pere kasvab!

Image
Cooper saab endale märtsikuus väikese venna või õe!

Tähtajaks viimase ultraheli järgi 7. märts, mis on kaks päeva varem, kui Cooperi tähtaeg oli, seega ehk nad sünnipäeva ei jaga. Täna olen täpselt 12 nädalat ja 5 päeva rase.

Tahtsime alati teist last veel ning mõtlesime, et kolmest aastat väga pikemat vanusevahet ei tahaks. Proovima hakkamisest täpselt kaks nädalat hiljem sain positiivse rasedustesti, mis tähendab, et me ilmselt esimesel nädalal saime oma eesmärgi saavutatud. Oleme väga õnnelikud, et jälle nii ruttu rasestusin. Cooperiga läks meil kuu ja ma kartsin, et teisega läheb raudselt pikemalt, kannatamatu nagu ma olen.

Rasedus päris nii ludinal ei ole läinud nagu esimest last oodates läks. Väsimus niidab jalust maha, eriti öösiti tööd tehes. Vabadel päevadel on tavaline magamaminekuaeg mul 9. Eks ühe energilise kahese järgi vaatamine väsitab ka rohkem ära. Uus kogemus on olnud ka iiveldus, mis mind mõned nädalad kimbutas. Päris öökima ei ajanud, aga päev otsa keeras kõht kül…

2a ja 4k vanune Cooper

Image
Aeg on viimasest Cooperi teemalisest postitusest möödunud ja paneks kirja, et ta meil ikka natukene areneb ka. Päris lapsgeenius ta ei ole, aga täitsa tubli kahene.

Söömine
Cooperi toitumine on meil küll alati probleemiks olnud. Kui mingi aeg ta isegi hakkas päris toitu sööma, siis viimased kaks kuud olen ahastuses olnud, et laps jälle midagi ei söö. Küll paari viimase päeva jooksul on olukord paranenud. Ta on kõige üle lihtsalt ülimalt pirtsakas. Ainsad, mida ta praegu hea meelega sööb on röstsai, kananaginad (või mis iganes nende nimi eesti keeles on), kurk, indiatoidud riisiga (korma tundub lemmik olevat), mõned muud toidud aeg-ajalt. Hea meelega ajaks vaid krõpsu ja pontsikuid näost sisse, kui vaid saaks, aga neid ta nii tihti ei saa, kui tahaks. Puuviljadest sööb vaid banaani, kuid sedagi üks nädal sööb mitu päevas, teine nädal ei kõlba keelegagi katsuda.
Joob enamasti vett. Üle päeva saab mahla, aga ise tundub ta vett eelistavat. Kuigi tal just maailma parim dieet ei ole, siis v…

Aprillis-juunis tehtud kudumid

Image
Blogivaikuse ajal ei ole ma varrastel absoluutselt puhata lasknud. Tunnetan ise, et olen kudumises natukene osavamaks läinud ning suur osa selles on inglisekeelsete juhendite lugemise ära õppimine.
Eelmise kudumispostituse lõpus lisasin pildi poolikust sallist, mis nüüd on täitsa valmis. Paremal pool on väike täke, kus silmus mitu rida maha ununes, aga kaela pantult pole see üldse näha. Mõnus soe sall, mida on hea tööl õlgadele visata, kui seal väga külmaks läheb.


Lisaks olen ära õppinud õmblusteta ühes tükis kampsuni kudumise. Kui varem tundus see hirmraskena, siis pole absoluutselt. Kõige esimene harjutus oli lihtne kampsun Cooperile, mis kootud ringis alt üles.

Lisaks paksudele kampsunitele tahtsin endale väga suvisemat pluusi ka. See oli üsna lihtne, kuid aegavõttev projekt tööl igavledes. Aega võttis, kuna üsna peen lõng, aga valmis sai ja ma olen sellega rahul. 

Kui eelmine kolmnurkne õlasall mulle meeldis, siis hirmsasti tahtsin teha ka ühte pitskoes õlasalli. Mul oli ilus roh…

Brexit

Elu on vahepeal vaikselt edasi kulgenud töö ja rahuliku koduse elu saatel. Nagu ilmselt ka Eesti meedias juttu olnud on, siis meil eelmine nädal toimus Brexit ehk referendum Euroopa Liitu jäämise või lahkumise poolt. Enamus neist, kes valimas käisid, otsustasid, et UK peaks EList väljas olema. Mis tulevik toob, väga ei tea, eks näis.

Mina, kui Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, valida ei saanud. Kui oleks, oleks ma muidugi jäämise poolt hääletanud. Paanikat ma tulemuse üle küll ei tunne, sest ühtegi sisserännanut nad asjata välja viskama ei hakka, kui siin juba pikalt oldud. Tulevaste muullaste sisse saamine ehk on natukene raskem, aga kes seda ka teab, päris Põhja-Koreaks UK vast ei muutu.

Kõige rohkem on kogu referendumi juures muret tekitanud inimeste reaktsioon. Reede hommikul, kui kõik valimistulemused teada said, oli mu Facebook täis palju ahastust ning mitmed täitsa Britidki olid mures, kas nad peavad ära kolima, et oma lastele parem tulevik tagada. Absoluutselt mitte ükski mu…

Maailma parim reis Eestis!

Image
Hirmus on mõelda, et Eestis käigust on juba kaks nädalat möödas! Esimene kord, kui Cooper ja Phil Eestit nägid, seega oli ka mulle väga teistsugune Eestis käik koos oma väikese perega. Siiamaani kindlasti kõige parem Eesti reis või puhkus üldse, sest me kõik nii nautisime seda. Oleks kohe raha võtta, millega seal mõne aja ära elaks, koliks hea meelega Eestisse mõneks ajaks tagasi. See on midagi, mida ma ei ole iial öelnud ega mõelnud...
Cooperi esimesed lennukisõidud on ka tehtud. Valmistusime kõige hullemaks, aga läks üsna normaalselt. Või kui normaalselt üks kaheaastasega lennukisõit olla võib. Kõige hullem oli see hetk, kui ta pidi lendu tõusmise ja maandumise ajal oma toolis turvavöös istuma. 
Lendasime Lufthansaga Manchesteri lennujaamast läbi Frankfurti. Lapsega reisimiseks üsna hea lennufirma, sinna sõites anti Cooperile värviraamat ja pliiatsid, tagasi sõites sai ta pusle ning lisasnäkke.

Lend Frankfurti oli 1h 40min, mis oli talutav, kuid Frankfurtist Tallinnasse läks 2h 15m…