Posts

Showing posts from January, 2015

Kümnekuune Cooper

Image
- Teda on aina raskem ühe koha peal hoida, et ilusat pilti teha.

- Tal on kaheksa hammast.

- Ta lööb oma pead meelega kuhugi vastu, teeb siis vähekene võltsi nutunägu ja vaatab sulle otsa, et kaisutusi saaks.

- Ta jonnib, kui ta midagi ei saa. Näiteks kui ma teda viiendat korda päevas akna peal ei hoia, et ta välja vaadata saaks.

- Ta ei oska veel omaette seista. Paar korda on ta sekundi-kaks suutnud ilma toeta tasakaalu hoida, aga on arg ja ei julge üksinda seista ning on liiga püsimatu ühe koha peal olemiseks.

- On endiselt toiduga väga pirts.

- Endiselt ärkab öö jooksul 1-2 korda üles, et piima juua. Mõned korrad pean luti ka suhu tagasi panema või teki peale tagasi panema.

- Pääseb vabalt kappidesse ja sahtlitesse ja tõstab neist meeleldi asju välja. Kõige toredam on muidugi kraanikausi alune kapp, kus koristusvahendid ja muud talle keelatud kemikaalid on.

- On viimase nädala meeletult karjunud enne ööunele minekut. Ise ei suuda silmigi lahti hoida, aga magama minna ei taha. Seet…

Kaheksas hammas

Päev enne kümnekuuseks saamist sai Cooper endale kaheksanda hamba. See asub tal ülaigemes vasakul pool. Väljas on küll vaid väike nurk, aga ootasime seda pikalt, sest mingi vahe oli ige sealt isegi natukene sinine.

See ehk seletas, miks viimased kolm õhtut on teda nii raske magama saada olnud. Cooper lihtsalt kisas ja karjus, ise ei suutnud silmigi lahti hoida. Üks õhtu läks meil lausa kaks tundi ennem, kui ta lõpuks ära kustus. Seda tegi ka siis, kui me alla andsime ning temaga elutuppa telekat vaatama läksime ja ta seal ära kustus. Ehk nüüd läheb kergemaks, kuni järgmise hambani.

Kohe läheb õppimiseks

Image
Täna jõudis kätte see kauaoodatud päev, kui ma saan lõpuks internetis oma õppematerjale näha. Hommikul juba natukene telefoni peal OpenUni äppist piilusin, aga ootasin, et Cooper lõunaunele läheks, et ma siis arvutis suuremalt ekraanilt asja uurida saaks. Muidugi poja võitles unega pikalt, aga ära ta lõpuks kustus (pooleks tunniks, selle postituse lõpuks ärkas ta üles).

Õppetöö on ilusti nädalate kaupa ära jagatud ning igaks nädalaks on kirjas, mis tehtud peab saama. Küll pean kasutama õppelehti internetis, mida ma saan ka arvutisse või isegi oma Kindle'sse alla laadida, kui ka saadetud õpikuid ning pean vaatama mõningaid videosid.

Hakkasin oma märkmikusse ümber kirjutama nädalate kaupa, mis kõik tehtud peavad saama, et siis oleks hea kõiki asju maha tõmmata, kui tehtud saab. Kõik on küll arvutis olemas ja Open University lehel on kalender, aga mulle meeldib käsitsi märkmikusse ka ümber kirjutada.


Need õpikud sain ma umbes nädal tagasi, mida ma kuni oktoobrini õpin. Alguses mõtle…

Paar kootud asja Cooperile

Image
Paar kuud kudusin usinalt mütse ja kindaid kaas-märtsiemadele, aga see viskas üle ja sellele tegin mõneks ajaks lõpu. Sain hoopis aga lõpuks paar asja ka oma lapsele teha, mis meeles mõlkunud on.

Esmalt, karupüksid:


Mulle endale nii meeldib, kuidas nad välja tulid ja ta näeb nendega nii armas välja. P küll natukene naerisi ja palus Cooperi käest vabandust, aga mul on savi. Enda lapsepõlvest mäletan ka ühtesid karupükse, mis mulle üldse ei meeldinud. Samas Cooperile ma neid jalga ei paneks, kui ta ise hakkab asjadest aru saama ja mäletama. Vähem kui aastasena näeb ta nendega aga lahe välja. Minu meelest vähemalt.
Lõpuks ometi müts, mille ma ta lõua alt kinni siduda saan ja kindad, mis umbes 5 minutit käes püsisid:

Jumal tänatud, et meil siin superkülm ei ole, muidu peaks ma talle kindad jope külge õmblema, sest need kisub ta ALATI käest ära. Kui ma ütlen, et ei tohi, siis vahib otsa ja naerab selle üle. Mütsi kippus ta ka mingi aeg ära tõmbama ning lisaks läks see tal alati silmadele, …

Keha 9 kuud pärast sünnitust

Image
Kui aastaid oli mul probleemiks see, et ma enda meelest piisavalt sale ei olnud, siis nüüd esmakordselt elus on mul hoopis teine probleem - ma olen enda meelest liialt kõhn. 
Rasedusega võtsin juurde 25kg ja tänaseks päevaks on nad kõik kadunud. Ise sai mingi aeg natukene kaloreid loetud, kuni sain kaalu oma eesmärgini, milleks oli 65kg. Aja möödudes aga toitumisele tähelepanu ei pööranud ning masendusega kadus isu mõneks ajaks üldse ära. Nüüd on mõned nädalad kaal jonnakalt 60kg olnud. Üritan küll igasugu jama süüa, aga kaalu juurde ei tule.
Jagan ehk liiga julgelt all olevat aluspükstes pilti täna hommikust. Võrdluseks kõrval pilt mu kaunitest kurvidest 7 päeva pärast sünnitust, kui ma tänasega võrreldes 15kg raskem olin. Parempoolsel pildil seisin jalad täitsa koos, kuigi seda näha ei ole, meil puudub suur peegel.

Hea meelega tahaks küll ka natukene tervislikumalt toituda, et end natukene paremini tunda, aga see tähendaks ilmselt seda, et ma sööks vähem kaloreid ja sedasi ka kaalu…

Koolijüts

Image
Tänane hommik algas sellega, et ma avastasin, et Open University oli mulle saatnud meili, et veebruarist saab minust nende õpilane. Eile kandideerisin õppelaenule ka, mille vastus võtab kuni kuus nädalat, aga ma olen jätkuvalt üsna kindel, et ma selle saan.
Et õigele lainele saada, tulid täna postiga kohale ka uus kalendermärkmik selleks aastaks ja uued pastakad.

See on mu imearmas märkmik, pastakatest pilti ei teinud, aga nad on ilusad ja värvilised :)

Nüüd mõtlen ja uurin huviga, milliseid õppevahendeid mul veel vaja on, näiteks markerid jms. Ohhhh, ma ei suuda ära oodata õppetöö algust!

Cooperi uus sõna

Cooperi "sõnavaras" on uus sõna - aitäh. Vähemalt jätkab eesti keele rada. Midagi ta veel päris kontekstis ei ütle, aga oma "sõnu" ta korrutab ise lambist või meie järgi, kui tal tuju on.

Aitäh tuli alles eile. Mingi hetk P küsis, et kas see, mida Cooper ütleb, tähendab ehk eesti keeles midagi, sest kõlas nagu sõna, aga P sellest aru ei saanud. Lõpetasin asjatamise ja kuulatasin ning laps tõesti korrutas aitäh, aitäh.

Ma muidugi olen seda eilsest saadik talle korrutanud ja nii armas, kui ta järgi ütleb. Üritasin täna seda video peale ka saada, aga muidugi siis ei tule sõna suust välja, nii kui kaamera kinni panen, tuleb ilus ja selge aitäh. Eks ma proovin edasi, et seda teistega ka jagada ning saada kinnitust, et ma seda ometi ette ei kujuta :)

Uuel aastal uue hooga

Image
HEAD UUT AASTAT!
Oi, kuidas ma eile õhtul pingutasin, et üleval püsida. Kell 23 enam ei jõudnud ja läksin voodisse ära, lugesin 10 minutit raamatut ning järgmisena ärkasin ilutulestiku peale. Hoidsin hinge kinni, et need Cooperit üles ei ärataks, õnneks ei äratanud, ja magasin edasi. Esimene uus aasta, mille ma mõnuga maha magasin.

Uue aasta algusega olen ma aga ülivalt motivatsiooni täis. Kirjutasin eelnevalt, et uuel aastal tahan palju asjalikum ja organiseeritum olla. Praeguseni olen olnud ka.

Keskpäevaks oli tehtud nimekiri asjadest, mida ma täna korda tahan saata, pesus käidud, hommikusöök tehtud (beekon ja praemuna, nämma), Cooper söödetud (purustatud banaan) ja lõunaunele saadud, nõud pestud, paar arvet makstud ja... ülikooli kandideeritud! Tegin lõpuks ära!

Kandideerisin poole kohaga Open University'sse, mis on kaugõpe ning erialaks valisin psühholoogia. Olen seda juba sellest ajast saadik tahtnud õppida, kui ma Londonis koolis olles psüholoogia moodulit õppisin. Ei ütleks…