Posts

Showing posts from October, 2014

Helgem tulevik

24 päeva pärast saab mu emaduspuhkus otsa. Mainisin juba eelnevalt, et tööle ma ei naase ja P otsib usinalt omale uut töökohta, mis meid kõiki ära elataks.

Tegi tähtajalist tööd ning käis usinalt intervjuudel. Sai endale koha Barclays panka, mille palk oleks maksnud arved ja toidu ning hästi natukene oleks kulurahagi olnud. See protsess võttis aga palju aega, küll venitasid nad soovitustega ja muu paberitööga ning pikalt ei olnud kindel, kas ta ikka saab selle koha. Lõpuks nad ikka andsid alustamise kuupäeva novembris.

Vahepeal pakkus ta praegune töökoht, et nad hea meelega võtaks ta alaliseks töötajaks, kui ta teised variandid õnneks ei lähe. Väike varuvariant jälle.

Suurimad lootused olid aga Front House Manager rollile Morrisoni peakontoris (Morrison on üks neljast suurest toidukaubanduskettidest siin UKs). See oli küll juhataja tase, mida ta varem teinud ei olnud, aga erinevates eelnevates rollides on ta osi sellest tööst edukalt teinud. Saatis ankeedi, tegi internetis testi ja kä…

Oleme haiged

Image
Ei, ma siinkohal ei räägi millestki, mis Cooperiga juhtub meie-vormis, sest me tõesti oleme kõik haiged. Mina tundsin end nädal tagasi natukene sandilt, pühapäeval ja esmaspäeval surin. Muidugi lahke emana andsin pojale ka esimese külmetuse.

Panin ta teisipäeval hommikust und tegema ja sellest ärkas ta sellisena:


Vaesekene ei saanud aru vist, mis temaga toimub ja seetõttu oli ta üsna õnnetu. Tatti voolas ninast parajalt välja ning aevastas ka kordades rohkem, kui tavaliselt. Esimene haiguse päev möödus enamasti tal minu kaisus ja regulaarselt Calpoli manustades.

Cooperist on kahju küll, aga päris endast väljas ma õnneks selle pärast ei ole. Pärast esmast ehmatust, et mis toimub, on ta väga tubli olnud ja ei lase end mingist külmetusest heidutada. Tatti ära pühkida ta küll ei lase, parema meelega pühib ise oma nina mu pluusi sisse. Emaks olemise rõõmud. Calpoli varem võttis ilusti sisse, aga nüüd keeldub. Ninatilkade panek on kõige hullem, see ei meeldi talle üldse, aga nina on tal üsn…

Mida seitsmekuune Cooper sööb

Image
Piim on jätkuvalt ikka peatoit ja ei ütleks, et ta seda viimasel ajal vähem sööma hakanud on. Hommikuti esmaselt ärgates küll suurt piimaisu ei ole, aga see-eest enne magama minekut läheb hästi sisse. Öö jooksul sööb ka enamasti 3 korda 4-5oz.
Lisatoitu saab ta nüüd üsna regulaarselt 2-3 korda päevas. Viimase nädala jooksul olen ise usinamaks läinud ja ta ise näitab ka toidu vastu aina rohkem huvi. Liialt ei öögi ka enam ning pärast avokaado-episoodi ei ole päris oksele hakanud.
Lisatoitu saab ta segu poe püreedest, minu tehtud püreedest, jogurtist ja igasugustest näputoitudest, mis ma talle annan. Kõige vähem neist meeldib talle muidugi see, mis võtab kõige rohkem aega - minu tehtud püreed. Ise olen hakanud aina rohkem talle näputoitu andma, sest ma olen lihtsalt laisk. Koristama pärast küll peab nii lauda, põrandat kui ka teda, aga ta tihti ei suuda püreed süües keskenduda piisavalt pikalt. Ise süües saab ta vähemalt mängida ka samal ajal. 
Lisatoidu kogused on küll üsna väikesed n…

Paar lühivideot Cooperist

Image
Cooper plaksutamas:

Kuidas Cooper ukse-hüpitajat kiiguna kasutab:

Seitsmekuune Cooper

Image
Seitsmekuune Cooper hoiab mind jätkuvalt nii tegevuses, et ei ole aega tihti blogida. Seitsmekuuseks sai ta küll eile, aga eile olime terve päeva Leedsis kolme teise märtsibeebiga kohtumas ja siis ei olnud aega. Jälle.

- Selle kuu suursündmus oli kindlasti see, et ta roomama hakkas. Päris pikki vahemaid ta veel ei rooma, alles täna tuli esmakordselt elutoast mulle vannituppa jorisedes järgi, kui sülle tahtis.

- Oskab neljakäpuli olla ja end edasi-tagasi õõtsutada, aga käpuli edasi liikuda ei oska.

- Nüüdseks juba ütleks, et ta oskab istuda ka ilma oma kätele toetamata. Mitte küll pikalt ning ümber istumine teeb talle palju nalja, kui just oma pead ära ei löö. Üksinda ma teda veel istuma jätta ei julge, ikka olen ise igaks juhuks kõrval ja panen padja seljataha, sest kukub ta veel vahepeal suure kolksuga ümber.

- Oskab ilusti plaksutada ning suure harjutamise peale tuleb nüüd tihti ka plaksu hääl ilusti välja.

- On suur memmekas. Ärkvel olles meeldib talle tihti lihtsalt minu süles ist…

Halloweeniks valmis

Image
Teemamuusika mängima:

. . . . . . . .



Cooper roomab. Natukene.

7. oktoober läheb kirja päevana, kui Cooper esmakordselt sai aru, kuidas edasi roomata. Kuna oskus on üsna uus, siis pikalt ta ei rooma, aga mõnikümmend sentimeetrit tõmbab end edasi ära, kui midagi väga tahab.

Lisaks sellele oskab ta end nüüd käpuli hoida ja käpuli olles edasi tagasi õõtsuda. Käpuli liikuda veel ei oska. Paar korda on ta proovinud, aga vaid jalad liikusid, käed mitte.

Kui ta muudkui tublisti harjutab, siis varsti ei saa me midagi enam põrandale jätta.

Koos magamise võlud

Image
Mu märtsiemade grupis on viimasel ajal üsna mitu naist küsinud, et kuna teiste emade lapsed oma tuppa magama läksid. Küll on neid, kelle pisikesed on juba kolmekuusena oma toas ning siis on inimesed nagu meie, kes ei kavatse iial neid teise tuppa panna. Nali, tegelikult oli meil alati plaan teda aastaseni omas toas hoida. Kui ta aastaseks saab, siis vaatame edasi.
Kui Cooperil on oma voodi täiesti olemas, siis oleme ta väga isekalt nüüd iga öö oma kaissu võtnud. Esmalt on see mugav, sest ma tunnetan tihti ära ta ringisahmimise enne kui ta päris ärkab ning saan pudeli ennem valmis teha. Lisaks on talle sedasi kergem lutti tagasi panna. Ning kõige tätsamalt on temaga koos lihtsalt nii armas magada! 

Ise tehtud mänguasi Cooperile

Image
Jelena kommentaari soovituse järgi tegin Cooperile hiljuti ülimenuka mänguasja pudeli ja riisiga. Pudel on Heinzi beebimahl, mida ma lihtsalt proovimiseks ostsin, aga millest Cooper üldse lugu ei pidanud. Vähemalt pudel on hea väike ja käepärane talle. Sisse panin üsna suure teraga risottoriisi ja Cooperile läheb see väga hästi peale.

Hiigelpostitus meie viimase aja tegemistest

Image
Elu on tõesti rohkem käima hakanud ja olen meid rohkelt kodust välja ajanud, mistõttu ei ole taaskord arvutiaega. Harjutan koduse ema rolli, sest tööle sai teada antud, et pärast oma emapuhkust ma tagasi ei lähe. Eks me oleme nüüd ka teises linnas, aga ei ole plaanis Bradfordis endale veel tööd otsida ja olekski täiskohaga kodune ema mõnda aega. Seetõttu otsib P hetkel meeleheitlikult endale uut ja tasuvat tööd, mis maksaks kõik maksud ära ja millega saaks mähkmeid ja süüa osta, kui minu emapalka enam ei tule (novembris ongi viimane palk ja siis ka vaid pool kuud). Aga ma olen kindel, et ta selle õige töö endale saab ja oma väikest põnni me veel lasteaeda ei pea panema. Ideaalis ei tahaks teda sinna ennem teist eluaastat panna.
Enivei, mis me siis vahepeal kõik teinud oleme?
Mängugrupp
Olen meid kolm korda kohalikku mängugruppi viinud. See toimub kaks korda nädalas, esmaspäeval ja reedel, ning on täitsa tasuta. See võtab aset kohalikus Community Centre's, mis asub mugavalt täpselt…