Keha nädal pärast sünnitust

Tuleb tunnistada, et ma olen siiamaani väga hästi sünnitusest  taastunud ning ma tunnen end väga hästi. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Paneks siinkohal natukene isiklikumat infot oma sünnijärgse keha kohta. Kõiki ehk ei huvita, kuidas ma paranen, aga endal hiljem hea meenutada ja ehk mõningatele teistele tulevastele emadele on ka põnev minu kogemust lugeda.

Füüsilisest poolest oli suurimaks hirmus õmblused. Kartsin, et nad on hiljem väga valusad ja et vetsus käimine on piinarikas. Minu puhul nii pole olnud. Pissides ma küll teadlikult alati kallutan end igaks juhuks ettepoole ning mitte kordagi ei ole õmblused sellest kipitanud. Seda teist häda tegin ma esmakordselt küll alles 5 päeva pärast sünnitust, kuid ennem polnud vajadust minna. Sellega probleemi polnud ning pole siiamaani. Paar päeva olen teatud asendites istudes küll tundud, et õmblused nagu natukene kisuvad, mis oli ebamugav tunne, aga õnneks ei mingit valu.

Täna võtsin julguse kokku ( pigem sai uudishimu minust võitu) ja heidsin pilgu peegliga sinna allapoole ka, olles hullemaks valmistunud. Õmblusi ma ei näinud, seega ma eeldan, et need on kuhugi sissepoole tehtud ja neid otsima ma ei hakanud. Üldiselt peale ülikerge paistetuse ei ole see värk küll eriti teistsugusem sellest, mis ta varem oli. Eks loomulikult ole ta veel kusagilt veninud, aga ei midagi, mis silma oleks riivanud. Nädal hiljem veritsen ka veel, aga mitte liialt tugevalt, lihtsalt nagu päevad oleks.

Suurim muutus on muidugi figuur. Sünnitama minnes olin umbes 85kg raske (olen 173cm pikk). Kaks päeva pärast sünnitust olin 79kg ehk ei kadunud mul sugugi palju sünnituse tagajärjel. Täna hommikul näitas kaal 75kg.

5 päeva pärast sünnitust.
1 nädal pärast sünnitust korsetiga.
Dieeti veel otseselt ei pea, aga päris küpsiseid ma endale ka sisse ei aja. Söömisega on üldse sedasi, et see läheb vahepeal ikka veel meelest ära, sest päevad mööduvad nii kiirelt. Eile näiteks poodi minnes kella 15 ajal tundsin end ülimalt nõrgalt ja kühveldasin endale kiirelt pool topsi jäätist sisse, et ma poes päris ümber ei kukuks. Enne seda jäätist peale kohvi ei olnudki jõudnud midagi süüa. Samas tundub, et mulle ei mahu enam eriti palju korraga sisse ka. Hommikul tegin putru, panin peale ühe banaani ja kaks kiivit ning umbes pool jäi söömata, sest mulle lihtsalt ei mahtunud.

Ostsin eBayst mingi odava korseti ka, mis peaks aitama kõhulihastel taastuda ja kokku tõmmata. Hoian seda ikka päev otsa peal, lootes, et ehk teeb midagi. Kui ei teegi, siis vähemalt tõmbab kõhu sisse kandmise ajal, mitte ei vaju see mul istudes üle püksiääre.

Puusad on mul küll head kolmnurgad, aga minu meelest näeb mu istmik külje pealt küll päris hea välja. Isegi, kui ma seda ise ütlen :P Eks üritan kuidagi kolmnurkadest lahti saada ja pepsi ehk lihtsalt pringimaks muuta. Raseduseelset kaalu (58kg) taga ei aja, eesmärgiks on hetkel suveks 65kg olla ning lihtsalt pringim olla, mitte nii lodev. Võtan rahulikult, aega veel on :)

Praegu on küll ülitotter aeg riiete osas. Sünnituseelsed püksid mulle veel jalga ei lähe. Mõned suuremad teksad venitan küll üles, aga lukk veel kinni ei lähe. Samas raseduspüksid on liialt suured. Jätkuvalt kannan seetõttu väljas käies vaid leggingseid, sest need on ainsad, mis mahuvad ja päris maha ei kuku.

Comments

  1. Ära kuula siin järgnevaid kommentaare, vaid kui mingit verelaadset alt tuleb PEAD helistama ja teatama. Sealt ei tohiks midagi tulla!
    Seetöttu ka nörkus ja vere valem vaja teha. Ise olen kukkunud pölvili lapsevankri ette, aga mulle tilgutati 400g vöörast verd sisse, ega ta nii kiiresti ei möju.
    Nyyd helistama! Palun....ja teata.....
    Jöudu!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii palju, kui ma tean, on pärast sünnitust ikka väga normaalne veritseda :-) Kogus on ka normaalne, mitte ei lahma must suurt kogust välja. Pole vaja muretseda :-)

      Delete
  2. Verd vòib veel 2 kuud tulla! Kuule, Ing, mis terrorit sa siin teed? Jàlle keegi tàdi aastal '78 rààkis?
    Isegi tuleb vàhe, et vaid nagu pàevade ajal. Tavaliselt vòib esimene nàdal lahmata ikka rohkem. Mul pàrast 3 nàdalat nùùd vaid natuke mààrib aga esimesed 2 nàdalat ikka tuli korralikult, noh nagu pàevade ajal.
    Riiete osas on tòesti òudne aeg, eelmine kord sùndis laps suvel siis làksid kleidid kòik selga aga nùùd on vaid 2 paari pùkse kuhu ma àra mahun ja pluss mul on keisri haav aga enamus pùkse on madala vàrvliga, mis hòòrub tàpselt haava peale... ootan juba suve :)

    Figuur làheb nagunii korda, sa oled noor inimene ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on küll nõuka aegseid juhiseid põnev lugeda :-)

      Õnneks keisrihaava pole, see võiks küll jube olla. Teksaseid tahaks küll kanda juba. Ja teisi vanu riideid, mis nüüd nagu uued on, sest neid pole mitu kuud selga pannud :-)

      Delete
  3. Ei mingit nöukaaegset "terrorit", vaid sel ajal oli tervis rohkem korras kui nyyd. Iga inimene on individuaalne, seetöttu yhele on vähe palju, teisele palju on vähe.
    Ilmselt teie ei ole juhtunud kuulmagi, et 30a naine, kes synnitas ka poja, ma ei tea kui palju tal midagi sealt tuli, kuid minulegi ei mahtunud pähe selline vöimalus, et sel naisel tuvastati Vähk. Öudus, kui sa tunned seda perekonda! See juhtus paar aastat tagasi. Veel praegugi ma ei suuda möelda, et laps syndis tervena ju, aga emale selline pönts.
    Lugu läks veelgi hullemaks, kui teatati et siire on kopsu ja ennustatakse elu kaheks nädalaks. Söbranna söbranna elaski ainult seal. Jubedust, mida tema ja pere läbi elas ei taha kellelegi. Jah ta jäi elama, eriline paastutoit, vähiravi jne. Vöib ju arvata, et diagnoosiga oli yle paisutatud....kuid kunagi ju ei tea.
    Sellepärast ei saa kelleltki ära vötta vöimalust oma tervist kontrollida. Kui öeldakse, et see veritsus on normaalne, siis on ok.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Püha jumal. Ilmselt siis kõik sünnitanud naised on vähihaiged, sest peale sünnitust alati tuleb veel mõnda aega verd, kellel vähem-kellel rohkem. Mine õpi anatoomiat veidi ja ära külva siin paanikat.

      Delete
  4. oh, kui tubli, et julged keha peale sünnitust näidata! :)

    ReplyDelete

Post a Comment