Posts

Showing posts from March, 2014

Esimene emadepäev

Image
Eile oli UKs emadepäev ning saingi mina esmakordselt seda tähistada. Midagi suurt me ei teinud, sest päris välja sööma ei julge veel Cooperiga minna. Sain hommikul kingituse ning hiljem ostsime poest kooki. P lahkelt vahetas terve päeva mähkmeid ka :-)

Keha nädal pärast sünnitust

Image
Tuleb tunnistada, et ma olen siiamaani väga hästi sünnitusest  taastunud ning ma tunnen end väga hästi. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Paneks siinkohal natukene isiklikumat infot oma sünnijärgse keha kohta. Kõiki ehk ei huvita, kuidas ma paranen, aga endal hiljem hea meenutada ja ehk mõningatele teistele tulevastele emadele on ka põnev minu kogemust lugeda.

Füüsilisest poolest oli suurimaks hirmus õmblused. Kartsin, et nad on hiljem väga valusad ja et vetsus käimine on piinarikas. Minu puhul nii pole olnud. Pissides ma küll teadlikult alati kallutan end igaks juhuks ettepoole ning mitte kordagi ei ole õmblused sellest kipitanud. Seda teist häda tegin ma esmakordselt küll alles 5 päeva pärast sünnitust, kuid ennem polnud vajadust minna. Sellega probleemi polnud ning pole siiamaani. Paar päeva olen teatud asendites istudes küll tundud, et õmblused nagu natukene kisuvad, mis oli ebamugav tunne, aga õnneks ei mingit valu.

Täna võtsin julguse kokku ( pigem sai uudishimu minust võitu) ja …

Cooper on ühenädalane

Image
Cooper ongi juba ühe nädala vanune!

Mis nädalaga toimunud on?:
- Kaalust võtab ta usinalt juurde (sellest kirjutan pikemalt allpool).
- Ta tunnetab ära inimeste nägusid ja jälgib neid üksisilmi. Vahepeal vahib niisama lakke ka, aga pöörab juba tähelepanu, kui keegi tuppa tuleb jne. Kui ta ärkvel on sel hetkel, mida on vähe...
- Cooperil on väga tugevad kael ja jalad. Päris sirgelt istudes ta oma pead ei hoia, aga kui ma poolenisti lamades istun ja teda kõhuli oma rinnal hoian, siis hoiab oma pead päris hästi juba üleval. Jalgadega suudab ta end edasi lükata, kui ta voodile panna ning kätt ta jalalabade all hoida.
- Ta magab väga hästi ning on vaid paar viimast õhtut natukene viril olnud enne magama minekut. Mina ja P unepuuduse üle veel ei kurda. Magab ta ilusti rahulikult kärus, mis meie voodi kõrval on (võrevoodit me veel ostnud pole ja moosese korv tundus mõtetu, kui meil kärul on täpselt samasugune korv olemas).
- Ta silmad olid alguses tumehallid, aga hakkavad nüüd juba heledamak…

Ämmaemanda koduvisiit ja esimene naeratus

Image
Eile käis meid ämmaemand kodus vaatamas ja kontrollimas. Cooper oli just põõnama asunud ja tal polnud aimugi, mis temaga kohe juhtuma hakkab. Nimelt võeti ta kannast verd, mis ei olnudki minu jaoks nii traumeeriv. Nõelatorke peale ta vaid ägises natukene esmalt, olles ise veel unine. Kisa hakkas pihta siis, kui ämmakas kannast verd välja tõmbama hakkas. Kahju oli tast küll, aga päris pisarat ei tulnudki silma.

Seejärel teda kaaluti ning viiepäevasena kaalus ta 3520g. Sündides oli ta 3860g, seega oli 20g puudu sellest, et ta kaalukaotus oleks 10%, mille puhul oleks ta pidanud lausa haiglasse minema. Ei taha siinkohal end ka süüdistada, sest rinnaga toitmist ma ju ikka igapäevaselt olen proovinud, kuid sealt ta piisavalt oma nihverdamisega kätte ikka ei saanud. Pudelist oleme andnud 30ml, mis oli küll paras kogus, aga kui ta paaril söögikorral päevas saab vaid tilgakese, siis pole ime, et ta kaal nii kõvasti kukkunud on. Arst soovitas edasi pudelist toita ning anda nii rinnapiima kui ka…

Esimesed päevad emana

Image
Cooper on tänaseks juba 5 päeva vana ja aeg on natukene (see on vale, postitus on tegelikult üsna pikk) kirjutada, kuidas meil läheb. Lühidalt ette kokku võttes on ta praeguseks küll väga rahulik laps olnud ning nii mina kui ka P naudime emme ja issi olemist väga väga. Ma olen väga üllatunud, kuivõrd kiiresti me Cooperiga harjusime ja kuivõrd loomulik meile kõik nüüdseks on. On küll vahepeal hetki, kui poja natukene jonnine on ja siis ma tunnen end natukene kasutult, et ma ei oska ta silmist lugeda, mis viga, kuid õnneks on selliseid hetki vaid paar olnud.

Rutiin
Kellaajalist rutiini meil muidugi veel ei ole, aga enamasti näeb see välja selline, et Cooper sööb, kontrollime ja vajaduse korral vahetame ta mähet, siis ta natukene vahib ringi ja siis magab 2-3 tundi. Ta magaks küll hea meelega rohkem, aga me ikka üritame teda iga 2-3 tunni tagant söömiseks üles äratada, et tal vedelikupuudust ei tekiks. Öösiti on ta ka natukene pikemalt maganud, isegi 5 tundi. Ta päris esimesel ööl haigla…

Sünnitus

Image
Esmalt, ülisuur aitäh kõikidele õnnesoovidele! :)

Alustame algusest ja siinkohal panen detailselt kirja oma sünnitusloo ja sellele järgnenud haiglas olemise aja. Hoiatan ette, et tegemist tuleb detailse kirjeldusega, seega kes julgeb, see loeb.

Laupäeva hommikul oli varajane äratus ja kell 8 olime haiglas, et mu sünnitust esile kutsuda. Sain endale jagatavas palatis voodi ja muudkui ootasin. Käisime P'ga vahepeal haigla poeski ajakirju ja näksimist ostmas ning umbes kella 10 ajal tuldi mind ka lõpuks vaatama. Mõõdeti vererõhku (seda tehti kogu haiglas oldud aja jooksul vähemalt 100 korda!), pulssi, temperatuuri ja seejärel lapse südamelööke poole tunni jooksul. Räägiti, et kontrollivad mu üle ja kas pannakse prostaglandiin, mis võib võtta päevi, enne kui töötab, või on mul võimalik kohe veed avada. Õnneks esmaspäeval oli mu emakakael juba 3cm avanenud ämmaemandaga kohtudes, seega keskpäeva paiku teatatigi, et ma saan sünnieelsest osakonnast kohe sünnitustuppa.

Sünnitustoas mõõdeti…

Kahest sai kolm

Image
Cooper sündis 22. märtsil 2014 kell 17:58 UK aja järgi. Poiss oli sündides 51cm pikk ja kaalus 3860 grammi. Ta on perfektne!Postitus sünnitusest, mis oli üsna hirmus, ja esimestest imelistest päevadest emana varsti, kui suudan oma silmad pojalt eemale võtta. Rohkem pilte jagan ka hiljem, praegu on teda pildil näinud vaid paar valitud inimest, kadedad oleme :)

41 nädalat ja 5 päeva - viimane päev kõhubeebiga

Image
Eile ei jäänud postitamata seetõttu, et ma läksin sünnitama, pigem olin lihtsalt laisk. 
Tuleb kirja panna, et eile õhtul tuli küll tunne peale, et nüüd hakkab pihta. Pärast seda, kui kutt kõhus keerupööraseks läks pärast issi koju tulekut, hakkasin alakõhus üsna palju survet tundma. Peagi hakkasin üsna regulaarselt valusid ja samal ajal kõhu toonuseid tundma. Ei midagi väga valusat, lihtsalt ebamugav valu. Sättisin end suures lootuses magama, sest miskipärast on mul kinnisidee, et kui, siis hakkab mu sünnitegevus just öösel. Öö jooksul sain veel umbes 3 korda valude pärast üles ärgata, aga kui hommik kätte jõudis, olid valud ka läinud.
Seega siis homme hommikul haiglasse minek (kell 8 peab juba kohal olema), kui põnn meid täna õhtul või öösel välja tulemise sooviga ei üllata. Südamest loodan, et ma päevade viisi ei pea seal ootama, et prostaglandiin tööle hakkaks ja et nad lihtsalt mu lootekoti avaksid ja me lapse kiiremini kätte saaks. Täna läheme ostame igatahes hunniku ajakirju j…

Instagrami pildid

Image
Vahelduseks pidevale rasedajutule teeks postituse viimase aja Instagrami piltidest, sest mu elu on kodus olles nii põnev ja pildistamist väärt. Siinsed pildid on nopped viimasest kuust. 

41 nädalat ja 3 päeva

Image
Ma olen end väga meelestanud sellele, et ma ei hakka igat väikest valu või tavapärasest teistsugust tunnet võtma kui märki lähenevast sünnitustest. Nalja teevad kõik need postitused mu märtsi beebide grupis, kus 37. nädalat rasedad arvavad, et nende kõhulahtisus ja suur koristamise isu on märk sellest, et nad hakkavad kohevarsti sünnitama. Mitte ei saa aru, miks on vaja end pidevalt üles kruttida ja lootust hellitada, et EHK nüüd varsti.

Muidugi ootan mina ka, et midagi toimuma hakkab, aga kuni ma päris karme krampe ei saa või veed katke, siis arvan jätkuvalt, et sünnitegevus on minust veel kaugel. (Liigse info hoiatus!) Limakork on mul eraldunud juba poolteist nädalat ning esimesed paar päeva arvasin ma tõsiselt, et lihtsalt voolus on, kuigi see nägi ikka hoopis teistmoodi välja. Teades, et see võibki päris pikalt enne sünnitust eralduma hakata, ei teinudki ma sellest suurt numbrit.

Eile õhtul tekkis mul vist esimest korda see väike mõte, et ehk nüüd midagi juhtub. Kella 10 ajal hakk…

41 nädalat ja 2 päeva - sünnitusplaanist

Ma juba ütlen ette ära, et mu teine sweep-protseduur küll ei töötanud. Pärast esimest sain tunduvamalt rohkem toonuseid ja kergeid valusid, aga seekord pole peale kerge veritsuse mitte midagi. Veeren siis rõõmsalt edasi nädalavahetuse poole.

Täna öösel nägin unes nii selgelt, et mul hakkasid tuhud. Ma isegi tundsin neid valusid nii selgelt. Ärkasin kerge hirmu ja lootusega ja midagi valutaski. Mu vasak käsi! Oleks tahtnud natukene vanduda küll. Armastan nimelt oma käte peal magada ja kui pea ringluse kinni surub, siis tihti ärkan tundetute või valusate käte peale. Täna oli väga valus, aga kahjuks mitte see õige kehaosa.

Paneks kirja, mida ma oma sünnitusplaani mõelnud olen. Midagi ma haiglasse kaasa võtuks päriselt paberile kirjutanud ei ole ning plaanin suuremas osas vaadata, kuidas läheb. Ei ole mul mingeid illussioone, et ma kõike saan, mis tahan, seega ei ole valinud välja laulu, mida ma tahaks just täpselt sel hetkel kuulata, kui poja sünnib jms.

Esimese asjana ämmaemandaga valuv…

41 nädalat ja 1 päev - viimane ämmaemandaga kohtumine

Kui mul füüsiliselt nii palju rase olla ei olegi väga raske, siis vaimselt muutub väga kurnavaks küll. Sellest nädalavahetusest on kerge masendus seljas, sest lihtsalt nii kopp on ees üksinda kodus olemisest ja teleka vahtimisest. Tunnen end meeletult kasutult siin ja iga päev pommitatakse küsimustega, kas on juba midagi toimumas. Väike nutt aitab ja siis üritan jälle positiivne olla :)

Täna käisin ämmaemandaga kohtumas jälle ning ta oli üllatunud, et ma ikka veel teda vaatama tulin. Eelmine nädalavahetus oli ta ju puhkusel ja nägin tema asendust. Ta tegi mulle teise sweep-protseduuri, et ehk ikka meelitab see last ise välja tulema. Ka tema oli üllatunud, et poja pea on nii madalal vaagnaluus juba ning emakakael olevat mul seekord juba 3cm avatud. Eelmine nädal oli 2cm, seega midagi ikka on toimunud.

Kui ma ei peaks enne nädalavahetust sünnitama hakkama, siis laupäeval kell 8 hommikul lähen haiglasse sünnitust esile kutsuma. Selle nädala lõpuks on meil laps! Juhuu!

Nüüd on põnev, kas …

41 nädalat

Olen ikka veel ühes tükis, eile polnud lihtsalt millestki kirjutada. Olin terve päeva üksinda kodune, igavlesin teleri ees, vaatasin 4 filmi ära ja hiljem olin unetu.

P läks keskpäeva ajal ragbiklubisse paari mängu vaatama ja õlut libistama. Küsis mitu korda, kas ta ikka võib, rahustasin, et ma ei hakka veel sünnitama. Mingi aeg helistas, et teised tiimikaaslased kutsusid ta välja edasi pidutsema, sest tal on ilmselt viimane nädalavahetus mitte veel isa olla. Enesetunne oli mul jätkuvalt hea, seega ei hakanud ma teda keelama, ega ma tal ema ei ole. Käis siis kodus riideid vahetamas ning ütles, et ma olevat ta ragbiklubis nüüd legendaarne elukaaslane, et ma talle linnaloa andsin. Vaesed teised mehed, kellel nii kurjad naised on, kes välja ei lase. Peale paari õlle ja mängu vaatamise ragbiklubis pole P kordagi mu raseduse ajal väljas käinud, seega on ta juba ülitubli olnud nagunii.

Omaette ma natukene tusatsesin küll, et talle ei ole kordagi pähe tulnud, et me võiks midagi koos teha, ka…

40 nädalat ja 5 päeva - tere venitusarmid

Image
Eile väsitasin end vist ära, kuna tänane öö oli imeline, ärkasin vaid kaks korda. Eile sai vaatamata eelneval ööl piinanud seljavalule terve elamine ära koristatud. Koristamise ajal hakkas muidugi tuikama ja pärast sain napilt kõndida, aga vähemalt on meil puhas elamine nüüd. Mitte, et ma seda siin üksinda kodus olles väga sassi ajan.
Lisaks üritasin teha ühe pisikese kringli ja õunastruudlit. Meie ahjus on hetkel superlahe küpsetada, sest see on ju poolenisti katki ja ainult grillimise funktsioon töötab. Pärmitaignast küpsetisi teen siis sedasi, et alguses küpsetan õigetpidi. Siis, enne kui pealmine pool ära kõrbeb, keeran küpsetise ringi, et alumine pool ka ära küpseks. Siis keeran saia õigetpidi ja katan fooliumiga, et keskelt ka ära küpseks. See võtab aga aega, kringel oli pisikene ja õhukene ja võttis umbes tund aega, struudel võttis poolteist tundi ning ausalt öeldes oleks nad ilmselt natukene veel tahtnud küpseda, aga ma ei jõudnud enam oodata. Kirusin ahju ja nosisin rõõmsalt…

40 nädalat ja 4 päeva - nimevalikust

Image
Täna varahommikul sain natukene põnev olla. Ärkasin umbes kella 4 või 4:30 ajal seljavalu peale. Tavaliselt aitab selle vastu lihtsalt asendi muutus. Proovisin niimoodi, proovisin naamoodi, aga seljavalu oli igas asendis täpselt samasugune. Käisin paar korda vetsus, nii igaks juhuks, kui ma juba üleval olin. Mingi aeg võtsin paratsetamooli ka, et ehk uuesti magama jääda, kahjuks see ei tundunud mõjuvat. Mõne aja pärast vaatasin kella, 5 oli, ning otsustasin, et magada ma enam ei saa ja lähen elutuppa raamatut lugema. P oli muidugi mu vähkremise ja sehkendamise peale üles ärganud ning uuris, kas kõik on korras. Pärast elutoas raamatut lugedes küll mõtlesin, et loodan, et ta ikka magada saab, mitte ei mõtle end lolliks, et kas ma varsti sünnitama hakkan. Tunnikese lugesin, siis tuli uni peal ja põõnasin diivanil 9ni, kuni P üles ärkas. Õnneks oli ta ilusti magada saanud, sest arvas, et kui ma rahus raamatut lugema läksin, siis ei ole midagi veel toimumas. Tööle minnes ütles, et täna või…

40 nädalat ja 3 päeva - tätoveeringu idee

Image
Hea näide sellest, et great minds think alike. Umbes täpselt kolm päeva tagasi tuli pähe mõte, et mingi aeg poja sünnikuupäev lasta endale kuhugi tätoveerida. Kui ta kunangi lõpuks otsustab sündida muidugi. Eelnevalt mul ühtegi tätoveeringut ei ole, samuti pole P'l. Eile täitsa lambist P mainis, et ta tahaks ilmselt lapse initsiaalidega tätoveeringut. Ma sain kilgata, et mul oli täpselt samateemaline mõte just paar päeva tagasi ja juba kujutasin ette, kuidas me laps kärus koos end tätoveerima läheme :P

Tätoveeringut olen endale aastaid tahtnud, aga kuhu ja mida on alati küsimuseks jäänud, sest ma olen alati midagi väga tähenduslikku tahtnud. Ainus enam-vähem normaalne mõte on olnud vist liblikad jalalabale ema mälestuseks, aga ideeks see vaid jäänud ongi.

Nüüdseks meeliskohaks on tekkinud vasaku kehapoole ribid, südame lähedal. Ma ei taha enda nahale midagi, mis pidevalt näha oleks, sest kui ma oma "karjääri" kontoritöölisena jätkan, siis oleks liialt nähtav tätoveering …

Meil on ju aed ka

Image
Internet ja arvuti söövad mu aja ära! Ma olen siin juba mitu tundi istunud ja pole ikka veel midagi väga asjalikku teinud. Isegi sünnitanud ei ole.

Toidutellimuse võtsin vastu ja panin kõik asjad ilusti kappidesse ära, see võttis oma 10. minutit. Lisaks teine masinatäis pesu on ka pesemas. Mis meenutab, et üks uus poja tekk ununes pessu panemata... See-eest käisin teist korda meie nirus aias ja panin voodilinad päikese kätte kuivama. See ajaloolune sündmus vajas kajastamist pildi näol:


Selline meie majatagune aed ongi. Majaesine aed kuulub ka meie korterile, aga see on sama niru. Plaanis on mõlemad murulapid küll natukene rohkem korda teha, et endal ilusam vaadata oleks ja et maja taga oleks võimalust ilusate ilmadega natukene päikese käes tsillida. Nüüd väljas olles lõikusin köögikääridega mõned pikemad puhmad maha, et linad ära mahuks (ennem oli aia eespool rohkem sarnane selle taganurgaga, kuhu ma veel ei läinud). Natukene kuivanud heina kiskusin ka paljaste kätega välja ja sain il…

40 nädalat ja 2 päeva

Image
Et kellelgi ei tuleks pähe mõte sellest, et ehk olen ma juba pooldunud, tuleb kirja panna, et ei ole :D

P eelmise nädala lõpus vahetas oma töötamise kellaaegu ja lollitas mõningaid meie ühiseid kolleege sellega. Nüüd alustab ta kella 8:30 asemel kell 10:30 ning esmaspäeval mõned kolleegid hakkasid juba lootma, et ta on nüüd isaduspuhkusel. Üldse tunnen ma talle kaasa, sest kõik teavad, et ma üle tähtaja olen ja küsivad P käest iga päev, mis toimub. Mõned naissoost kolleegid jagavad rõõmsalt temaga oma sünnituskogemusi ka, mis P'le küll eriti meelepärane ei ole :P

Eile õhtul natukene krambitas alakõhus ja toonuses oli kõht ka tavalisest rohkem, aga ei midagi, mida ma veel päris sünnitegevuseks nimetaks. (Liigse info hoiatus!) Ämmaemand ütles, et veritsus pärast eilset protseduuri on normaalne. See küll eile õhtuks lõpes, aga täna ärgates on jälle natukene. Internetist loetu põhjal on põhjust muretsemiseks ainult siis, kui verd on palju ja on puhas veri, mida mul pole, seega ma veel…

40 nädalat 1 päev - ämmaemandaga kohtumine

Image
Ämmaemanda juurde minnes oli mul vaim valmis, et mulle öeldakse, et midagi veel ei toimu ja et ma nii pea sünnitama ei hakka. Seekord sain umbes 45. minutit oma arstiajast üle oodata ning seekord nägi mind teine ämmaemand, sest minu tavaline ämmakas on see nädal puhkusel.

Õnneks oli tegemist sama toreda naisterahvaga, kes kiirelt luges mu märkmed üle, kontrollis pissiproovi ja mõõtis vererõhku. Mõõtma ta mind ei hakanud, sest mõõdeti mind juba eelmine nädal, aga mudis kõhtu ja kuulas poja südamelööke küll. Kuna ma olin otsustanud stretch and sweep'i kasuks, siis sain püksid ka seekord jalast võtta. Stretch and sweep tundub UKs üsna tavapärane olevat, kahjuks Eesti raseduselehtedelt ma midagi selle kohta ei leidnud, kui ma nüüd kiirelt guugeldasin, seega ma ei tea, kas sellel on mingi eestikeelne nimetus ja kas seda üldse Eestis tehakse. Mina tõlgiks selle protseduuri ehk emakakaela stimuleerimiseks vms. Protseduur on aga selline, et arst teeb sõrmedega ringi peale emakakaelale, m…