Aasta kokkuvõte

Aasta lõpp on ikka kokkuvõtete tegemise aeg ning 2013. aasta oli minu jaoks üks ülimalt suur muutuste aasta. Aasta tagasi ei oleks ma absoluutselt osanud isegi mõelda, kuivõrd mu elu muutub, aga vahepeal on need ootamatud muutused just need parimad.

Blogimine on lahe eelkõige iseenda jaoks, sest kõik, mis toimunud on, on kirjas. Kolasin just oma varasemates postitustes ringi ning meenutasin kõike, mis olnud on. Nii paljud asjad lähevad meelest! Avalikult saab kirja pantud tihti küll vaid positiivsemad elusündmused, aga ridade vahelt lugedes tuleb endale ka kõik negatiivne meelde.

2013. aasta märkimisväärsemad juhtumised minu elus:

- The Break Up. Jätkuvalt on sellele mõtlemine miskipärast valulik. Ma ju alati lootsin, et see jääb kestma ja et kõik läheb aina paremaks. Eksiga oli meil alguses üsna mitmeid raskusi, sest ta oli pikalt tööta ning seetõttu kõik muu tavaelu oli raske ja pingeline. Kui ta aga lõpuks nelja aasta möödudes püsivale tööle sai, ei muutunud meie omavaheline suhe sugugi paremaks, hoopis vastupidi. Mõtlesime küll paari-teraapiast ja seda tahtis tema kuni mu väljakolimiseni, aga mina seda elu enam elada ei suutnud ja see peatükk minu elus sai läbi. Aeg oli leida iseennast, hakata endale elama ja teha, mis mind õnnelikuks tegi, mitte kedagi teist.

- P on minu elu päike. Ta oli mulle suureks toeks sõbrana aasta alguses ja mul on ülihea meel, et me muutusime lähedasemaks kui lihtsalt sõbrad. Ta on alati ülimalt positiivne ja rõõmus, samas võtab tähtsaid asju väga tõsiselt. Me hindame samu asju ja meil on paljudes asjades sama maitse, olles samas üsna erinevad inimesed. Ma tunnen end temaga olles alati hästi ning ta ütleb, et ma olen ilus ka siis, kui ma olen äsja ärganud ja tusane. Ta isegi talub vapralt, kui ma hormoonide abil hangry (hungry + angry, e. keel näljane + kuri) olen ja sõidutab mind lähimasse poodi jäätist ostma, kui ma tahan. Imeline mees ja ma olen väga õnnelik, et ta mul olemas on.

- Coventry'sse kolimine ja töökoha vahetus. Kui London võib tunduda suur ja glamuurne, siis seal elada polnud sugugi nii lahe. Coventry on küll üks Inglismaa koledamaid linnu, aga mulle meeldib väiksemas kohas palju rohkem elada kui suurlinnas. Siin on kõik olemas, samas on ümberringi palju loodust ja imeilusaid väikeseid külakesi. Siinne elu ja õhkkond on tunduvamalt rahulikumad ning inimesed on palju sõbralikumad. Uus töökohtki on tore vaheldus, positiivselt hoopis teistmoodi ja enam ei pea klientidega suhtlema, vaid teen lihtsalt omaette oma tööd.

- Rasedus. Kindlasti selle aasta tippsündmus, mille üle ma ülimalt õnnelik olen. Kui varem kujutasin ette, et enne 30ndat eluaastat ma last ei taha ja mul peab olema palju parem töökoht ja oma korter/maja jne jne jne. Eks see kõik rahaline oleks aidanud küll, aga me saame ka nüüd hakkama ilma närutamiseta. Plaan proovida laps saada tundus küll natukene hull ja uskumatu, aga samas väga põnev ja see lihtsalt tundus õige. Kuigi mul ei ole seda kõike majanduslikult, mida ma arvasin, et mul vaja oleks, tunnen ma, et ma olen väga valmis emaks saamiseks.

- Kooli pooleli jätmine. Kuigi ma nautisin koolis käimist väga, oli see kolimise ja rasedaks jäämisega natukene paratamatu. Vaatan aga usinalt juba The Open University poolt pakutavat ja loodan kas järgmise aasta lõpus või 2015 aasta alguses jälle üliõpilaseks hakata. Seekord tahaks end psühholoogiale pühendada, mitte sotsiaalteadusele, sest psüholoogia semestrit nautisin ma väga ning see pakub mulle ülimalt huvi.

Asun vapralt vastu järgmisele aastale, mis saab omamoodi ülisuur muutus olema. Esimese kuu aastas töötan, siis loodan kuu aega puhata ja märtsi alguses saab meist kahest kolm. Ootan seda uut seiklust juba väga :)


Comments