Posts

Showing posts from December, 2013

Üks s*tt päev

Kui üks päev algab halvasti, siis läheb kõik nässu. Tänane on siiamaani üks selliseid päevi olnud.

Õhtul panin äratuse kella esmalt 8:30ks, mille oma arust natukene enne magama minekut muutsin kella 8ks, et saaks juukseid pesta ja pikemalt end sättida. Kella 9:30ks oli vaja ämmaemandaga kohtuma minna. Mu äratuskella muutus miskipärast ei toiminud, mistõttu ärkasin kell 8:30. Great!

Kiiruga pessu, juuksed krunni, riidesse ja arsti juurde. Ootasin ja ootasin, kui kell 10 registratuuri-tädi ütles, et ämmaemand ei ole veel tulnud, ootame veel natukene ja siis nad helistavad. Saatsin tööle sõnumi, et jään veel rohkem hiljaks, kui esmalt planeeritud.

Kell 10:15 teatati, et miskipärast ei ole sellesse perearstikeskusesse täna ämmaemandat üldse saadetud. Kaks nädalat tagasi ämmaemandaga kohtudes ütles ta, et ta on puhkusel, aga asendaja on olemas. Mind sai aga vastu võtta üks teine ämmaemand umbes 7 km kaugusel. Mõtlesin, et mis siis ikka, kutsun P'i endale järgi ja sõidame sinna teise pe…

Aasta kokkuvõte

Image
Aasta lõpp on ikka kokkuvõtete tegemise aeg ning 2013. aasta oli minu jaoks üks ülimalt suur muutuste aasta. Aasta tagasi ei oleks ma absoluutselt osanud isegi mõelda, kuivõrd mu elu muutub, aga vahepeal on need ootamatud muutused just need parimad.

Blogimine on lahe eelkõige iseenda jaoks, sest kõik, mis toimunud on, on kirjas. Kolasin just oma varasemates postitustes ringi ning meenutasin kõike, mis olnud on. Nii paljud asjad lähevad meelest! Avalikult saab kirja pantud tihti küll vaid positiivsemad elusündmused, aga ridade vahelt lugedes tuleb endale ka kõik negatiivne meelde.

2013. aasta märkimisväärsemad juhtumised minu elus:

- The Break Up. Jätkuvalt on sellele mõtlemine miskipärast valulik. Ma ju alati lootsin, et see jääb kestma ja et kõik läheb aina paremaks. Eksiga oli meil alguses üsna mitmeid raskusi, sest ta oli pikalt tööta ning seetõttu kõik muu tavaelu oli raske ja pingeline. Kui ta aga lõpuks nelja aasta möödudes püsivale tööle sai, ei muutunud meie omavaheline suhe s…

Põnni avastus

Image
Põnn leidis täna mu ribid üles. Õnneks kõvasti ta ribidesse ei surunud, aga natukene neid varbaga katsus küll. Oli alles imelik tunne. Siis keerutas end nii hästi, et ta peps pressis mul otse kõhu ülaosasse, mis on juba nagu riiul, asju saab seal vabalt hoida. Seda kõike, kui ma tööl olin, ürita siis Excelile keskenduda :P
Koju tulles ootas mind mu suur lõngatellimus. Tuleks nüüd vardad ka kohale, saab kuduma hakata, sest tekk, mida heegeldan, saan kohe-kohe valmis.



Instagrami postitused

Image
Teeks väikese ülevaate igapäeva-tegemistest Instagrami piltide kaudu. Midagi suurt me teinud ei ole ning ilmselt enam ei tee ka, kuna meie väike autoloksu hakkab juba vist katki minema. Mingi mootori tuluke põleb ja kes teab, mis tal viga on. Me üllatunud ei ole, sest auto oli ikka üliodav - £650, ja me ei arvanudki, et ta pikalt kestab. Tore oleks olnud, kui ta oleks pikemalt kestnud ikka. Vaatame vaikselt liisingu peale uuem auto võtta, mis rohkem, kui kaks kuud vastu peaks, sest ilma autota enam elu hästi ei kujuta.

Läheb kudumiseks

Image
Hommikul vaatasin filmi ja heegeldasin põnnile tekikest ning mõtlesin, et küll tahaks kududa. Kuna kõik mu käsitöö asjad jäid maha eksi juurest välja kolides, siis sain ma nüüd endale kõik uued asjad osta. Suur pakk heegelnõelu sai muretsetud juba varem, kui ma tahtsin põnnile tekki heegeldama hakata. 
Nüüd sai Amazonist endale suur hulk erinevas suuruses sukavardaid ja tavalisi vardaid tellitud ning kolme erinevat värvi lõngu. Hiljem natukene asjade üle järgi mõeldes tuli pähe, et mul ei ole suure silmaga nõelu, et pärast mu meistriteostel otsad ära peita, seega sai need ka veel tellitud. Ja kui ma osavnäpp olen ja päris kampsunit tahan pojale kududa, siis on ju lihtsam, kui ta nööpidega on. Mida mul ei ole, on nööbid. Sai need ka tellitud kolmanda ostutuhinaga. Nööbid on armsad puidust tähekujulised ja erinevat värvi autode kujulised. Kui ma juba viie ja poole nädala pärast koduseks jään (I can't wait!), siis on mul vähemalt piisavalt tegemist, et igav ei peaks hakkama :)
Pinter…

29 nädalat

Aina raskemaks läheb, kuigi eile kaalule astudes avastasin, et ma olen viimase kuuga vaid ühe kilo kaalust juurde võtnud. Enne rasedust olin natukene üle 58kg, praegu olen 72,2kg ehk juurde võtnud olen lausa 14 kilo. Seda on küll rohkem, kui mitmed lugemisallikad soovitavad juurde võtta terve raseduse juures, aga 173cm pikkuse juures ma õnneks liialt ülekaaluline välja ei paista. Põnn läheb ka aina paksemaks ja kaalub hetkel umbes 1,3kg.

Olemine on aga väga raskeks läinud, eriti kõndimine. Selg valutab pidevalt ning kui natukene pikemalt kõndida, siis väsin ikka päris hästi ära. Seljavalu on juba kerge pardikõnnaku põhjustanud ja kiirustan ma sama hästi kui tigu.

Kõige halvemaks on läinud tuju, mis on viimasel ajal pea pidevalt üsna masendunud. Mitte, et rase olemine mind nukraks teeks. Põnni põksimine pigem tõstab tuju ning tema ootamine on ülimalt meeliülendav. Kõik muu on aga väga tujutu või lihtsalt nukker. Midagi mind eriti ei huvita, raske on keskenduda ning isegi filme lõpuni v…

Kolime varsti jälle

Eelmisel nädalavahetusel käisime ühte korterit vaatamas, mille üürilepingule me eile alla kirjutasime ja kuhu me jaanuari lõpus sisse kolime. Korter asub küll majas, mis väljast paistab nagu tavaline elumaja ning meil on oma sissepääs, seega ma täpselt ei oska öelda, kas seda peaks nimetama korteriks või veerand-majaks, sest kortereid on ühes majas vaid neli.

Korter on kolmetoaline ja üsna väike, kuid meile tubade plaan meeldib ja liikumis-ruumi on. Pigem on hubaselt väike. Tegemist on ka üsna vana elamisega, mistõttu ta just kõige uhkem ei ole, kuid omanik teeb enne meie sissekolimist mõned hädavajalikud parandused ning meil on lubatud ise ka hiljem näiteks seinu värvida jms, muidugi kui omanikule enne ette teatame.

Korter on küll üpris räpane ja vajab kindlasti korduvat suurpuhastust, et see meile sobivalt puhas oleks. Kolime kas samal ajal, kui ma emaduspuhkusele lähen, või natukene ennem (täpne kuupäev on paika panemata, oleneb, kuna eelmine elanik välja kolib), seega on mul aega …

Emaduspuhkusest

Täna sai ametlikult töökohale teada antud, kuna ma emaduspuhkusele lähen ja kuna tagasi paanin tulla. Kirjalikult sai seda tehtud umbes kuu tagasi, kui oli 15 nädalat tähtaja nädalani, mis on siin riigis reegliks.

UKs oleneb minu teada väga tööandjast, kas töötaja saab riigi poolt ette nähtud miinimumi, või annab firma lisaraha emaduspuhkuseks. Minu tööandja ei anna midagi rohkemat, kui riigi poolt määratud on.

Töölt saan ma emaduspuhkusel olla 52 nädalat ehk aasta. Terve aasta ei pea töölt eemal olema, aga seaduse järgi peab vähemalt kaks nädalat peale lapse sündi kodus olema. Füüsilise töö puhul 4 nädalat. Kohustuslikku emadus- ja sünnihüvitist saab kuni 39 nädalat (9 kuud), aga seda saab vaid siis kui naine on tööandjale järjest vähemalt 26 nädalat töötanud. Mina küll hiljuti vahetasin töökohta, kuid tööandja on mul sama, seetõttu peaks ma ikka raha saama (vähemalt ämmaemanda sõnul). Esimesed 6 nädalat saan ma 90% palgast ning seejärel saan ma vaid £136.78 nädalas (või 90% kui see …

Sain süsti

Eile käisin arsti juures ja sain süsti. Lausa kaks tükki. Üks oli läkaköha vaktsiin ja teine oli gripi vaktsiin. Mina vaktsiinide vastane ei ole ja ausalt tunnistan, et ma pikalt seda teemat üldse uurinud ei ole. Samas usun, et tänu arstiabile on inimeste eluiga pikem ning väikelaste suremus ei ole kõrge nagu see oli näiteks keskajal ning ma usun, et vaktsineerimisel on oma roll sellel. See on täiesti minu arvamus.

Paar tundi pärast vaktsiine hakkasid mu käemusklid valutama. Sain ju ühe süsti ühte kätte, teise süsti teise kätte. Töölt koju jõudes (arsti juures käisin hommikul enne tööd) oli külili valus olla ja kapi otsast küpsetuspaberi kätte saamine oli vaevaline. Öö veetsin ka kümme korda üles ärgates, sest külge ei saanud ma ärkamata keerata. Liialt valus oli end lihtsalt teisele pool-küljele veeretada, tuli end kätele püsti lükata ja siis pool kõhuli pool külili maha potsatada ja edasi magada. Selili ma ka eriti magada ei saa, sest siis on tavalisest veelgi raskem hingata ja päri…

Eesti, siit ma tulen!

Image
Kuu aja pärast sõidan pikaks nädalavahetuseks Eestisse perele oma ilusat figuuri näitama ja ma NII ootan seda! Esialgu oli plaan detsembrikuus minna, aga piletihinnad on jõulude ajal ikka hirmkallid. Jaanuari esimene nädalavahetus oli veel kallis, aga kolmas nädalavahetus oli juba enam-vähem.

Pileteid vaatasin väljasõiduga Birminghamist, kuhu lennujaama on meil vaid umbes 20 minutiline autosõit. Ühtegi odavlennufirmat sealt vist Eesti poole ei lähe. Odavaima pileti sain Lufthansaga ning sõit on ümberistumisega Frankfurtis. Vähemalt saan mugavas lennukis istuda, lennu peal süüa ja kohvri eest ei pea ka midagi lisaks maksma.

Muidugi väike hirm on rasedana lennata, kuid Lufthansa lubab kuni 36rasedusnädala lõpuni arstitõendita lennata, kui on olnud komplikatsioonidevaba rasedus. Küll aga soovitatakse pärast 28nädalat lennates arstilt igaks juhuks tõend võtta. Minu väljalend on 32nädala lõpus, seetõttu igaks juhuks küsin arstilt ikka tõendi kaasa. Lisaks on vaja leida mingi hea reisikind…

Minu riided raseduse ajal

Image
Esialgne plaan oli mitte liialt raha kulutada raseduseaegsetele riietele, sest kannan ma neid ju siiski vaid piiratud aja. Hea plaan oli. Mida suuremaks ma paisun, seda ebamugavamalt ma end tunnen ja seda parajamaid riideid ma vajan. Õnneks armastasin ma eelnevalt kanda üsna lohvakaid pluuse nagunii, mistõttu ma liialt uusi pluuse ostnud ei ole. Veel. 
Seetõttu kui ma esmalt paksemaks minema hakkasin, siis esialgu hakkasid mu tollased üsna kitsad püksid kõik väikseks jääma. Mõningaid sai natukene pikemalt kantud juuksekummi abil, mis nööpi kinni hoidis. Noil kordadel olid pikad ja lohvakad pluusid ka väga kasuks. Esimeseks raseda-ostuks osutusidki raseda-püksid:

Kuna mu üliõpilase-ale ASOS lehel kestis novembri lõpuni, siis suundusingi sinna oma esimesi raseda-pükse ostma. Üleval pildil olevad tumesinised püksid, mis on üleval vasakul pildil olid küll alguses natukene suured, kuid suur ja lai kumm pükste ääres oli mõnusalt mugav ning püksid näevad ka väga viisakad välja. Hea on neid …

Laisk hommik

Teisipäeva hommik ja ma olen voodis ja blogin. Imeline! Tegelikult varsti peab pesus käima ja end valmis sättima, aga vähemalt saan natukene uimerdada. Nimelt on pool 11 ämmaemandaga kohtumine, mistõttu ma alles lõuna paiku tööle lähen. Ma vaesekene pean siis bussiga sõitma, täitsa hull, kui ruttu ma auto omamisega ära harjunud olen :P

Enne arstiaega on vaja kesklinnas kusagil vereproove tegemas käia. Selle pidin ma küll viimase kahe  nädala jooksul korda saama, aga enamus apteeke, kus vereproove tehakse, teevad neid vaid nädala sees enne lõunat ja päris iga nädal ei taha ka tööle hiljaks jääda, sest kesklinnas tööle minek võtab oma tund aega aega.

Ma küll ühe korra andsin kõik oma vereproovid juba esmalt Londoni haiglas, aga siin uue ämmakaga registreerides pean neid uuesti tegema. Londonis asus ämmaemand suures haiglas, kus tehti kõik vereproovid ka ära, seekord asub ühes väikeses perearstikliinikus, kus vereproove ei teha. Seetõttu peangi kuhugi apteeki minema, kus neid tehakse. Õn…

Mrs Scrooge

Kuna mind on suur emme-tuhin tabanud, siis olen hakanud otsima fotograafe, kes teevad vastsündinutest pilte. Idee oli hea, sest poisist tahaks ikka armsaid pilte teha, kui ta veel päris uus on, aga kooner minus enam väga seda ideed ei poolda. 
Olen vaadanud mitmeid fotograafide kodulehti ja meelde on jäänud hinnad umbes £50 sessiooni eest ja kui kõiki fotosid tahame CDle, siis maksab see lisaks oma £250-£300. Selle raha eest saaks ma endale korraliku fotoka ja pildi-töötluse programmi osta! Küll mul kodus oleks aega põnni siis pildistada, sest Pinterest on täis ideid koduseks fotosessiooniks lapsega, isegi õpetused piltide töötlemiseks.
Vaja nüüd soodne, aga hea kaamera leida :)

Rahvusvahelise pere probleemid

Image
Tuleb hakata vaikselt mõtlema selle üle, millise riigi kodanikuks me oma lapse registreerime. Valikuid on meil lausa kolm:



- Eesti kodakondsus, sest mina olen Eesti kodanik



- Uus Meremaa kodakondsus, sest P on Uus Meremaa kodanik



- Suurbritannia kodakondsus, sest minu alaline elukoht on UKs. P'l on siin olemiseks viisa, mille ta sai selle kaudu, et ta vanaisa oli siin sündinud, mida ta saab põhimõtteliselt igavesti pikendada, aga mida siiski vaid 5 aasta kaupa antakse.

Ma arvan, et kui lapsest saaks Suurbritannia kodanik, siis oleks lihtsalt üsna kummaline, et meil kõigil erinev kodakondsus on. Pikema aja paan on meil siiski Uus Meremaale kolida, kui Suurbritannia end ammendanud on, seetõttu vist oleks kõige mõtekam poeg uusmeremaallaseks registreerida. Kuna ta on Suurbritannias sündinud, siis ta saaks ka selle kodakondsuse endale sünniõiguse järgi, kui tal kunangi selle järgi soovi peaks olema.

Eestisse plaani minna ei ole, seega seda kodakondsuse varianti ei ole ma väga isegi mõ…

Kenilworth Castle

Image
Meiele üsna ligidal asub Kenilworth Castle, mida me lõpuks külastada otsustasime. Loss on talvisel ajal vaid nädalavahetustel lahti, mis meile väga sobis. Käisime hommikul ennem ultrahelis Rugbys ja vurasime sealt otse Kenilworthi. 
Pileteid ostma minnas pakuti meile hoopis English Heritage liikmelisust, mille me otsustasime võtta. Liikmemaks meil kahepeale tuli 84 naela järgneva 15 kuu eest. Liikmeks olemine annab meile tasuta sissepääsu enamustesse English Heritage vaatamisväärsustesse, mõndadesse saame soodsamalt, näiteks kaks ühe hinnaga. Seega saame edaspidi sissepääsutasuta külastada näiteks isegi Stonehenge'i, Whitby Abbey't ja mitmeid rohkem ja vähem tuntud losse ja vaatamisväärsusi. Mina ja P oleme mõlemad üsna suured ajaloohuvilised ning väga naudime selliseid väikeseid päevareise, seega tuleb see liikmelisus meile kohe kindlasti kasuks.

Kenilworth'i loss valmis esmalt 1120ndatel aastatel ning aja jooksul ehitasid selle erinevad omanikud seda aina uhkemaks. Loss…

3D/4D ultraheli kogemus ja pildid põnnist

Image
Ma juba mõnda aega mõtlesin, et mingil hetkel tahaks 4D ultrahelisse minna, et piiluda, milline meie poeg ka välja näeb. Neljapäeva õhtul saigi lõpuks vaadata, mis ligidamal on ja palju maksavad jne. Leidsin Window to the Womb ultrahelistuudio, mis asus Rugbys ning panin kiiresti laupäeva hommikuks kella poole 11ks aja. Valisin 4D Picture Box ultraheli, mis maksis £85 ja millega saime 10 minutit ultraheli, CD piltidega, 4 fotot ning kaks võtmehoidjat, mille jaoks prinditi vastavas suuruses pildid. Juhendid saadeti ka, mille järgi oleks ma pidanud nädal aega ennem ultraheli rohkem vett tarbima, aga eks ma siis reedel üritasin natukene rohkem vett juua. Veel soovitati 10-20min enne ultraheli šokolaadi ja midagi magusat gaasilist juua, et laps kõhus aktiivsem oleks. Seda ei pidanud mulle kaks korda ütlema :D
Meil oli esimene aeg, mistõttu me kahjuks 15minutit ootama pidime, sest ultraheli tehnik (või misiganes see ametinimetus eesti keeles on) jäi natukene hiljaks. Selle eest anti meile…

Veel muutusi

Tunnen, et käesolev nädal on olnud eriti muutusterohke raseduse suhtes. Mine tea, kas tõesti nii järsult algas kolmas trimester (või on algamas) või ma ise panen asju rohkem tähele.

1. Põnn on lausa maruhulluks läinud kõhus. Põtkib mind päev läbi ja NII tugevalt. Ma küll aiman, et see põtkimine läheb tunduvalt tugevamaks aja jooksul, sest mul on veel kolm kuud aega teda oma kõhus hoida, seega tunnen endale ette kaasa. Täna öösel oli vahva, kui ma ärkasin millegi peale ehmatades üles sedasi, et terve keha võpatas. Ajasin vist väikemehe ka üles, sest sekund peale mu üles-võpatamist sain talt paraja hoobi.

2. Kui ma eelnevalt olin juba väga tujukas ja kergelt masendunud, siis nüüd meeldib mulle nutta. Loen blogisid sünnitusest ja väikelapse esimestest päevadest, pisarad silmis. Eile jõudsin kohani "Downton Abbey's", kus üks peretütardes suri sünnitusel ning see pani mind oma 15 minutit nuttu lahistama. Paaril õhtul on magama minnes lihtsalt kurvad mõtted pähe tulnud ja olen…

26 nädalat

Image
... 14 veel. Aeg on nii kiiresti läinud! Samas tundub, et peame veel igaviku ootama, kuni oma esiklapsega kohtume. 
Olemine on üldiselt hea, vaid väsimus on viimasel ajal rohkem peale tulnud, mis võib ka talve ja pimedama aastaaja saabumisega seotud olla. Ei tea, kas väsimus, või lihtsalt ülim laiskus, mis mind hallanud on. Lihtsalt mitte midagi ei viitsi enam teha, vaataks vaid päevad läbi "Downton Abbey't", mis on mu viimase aja suur vaimustus ja mille kaks hooaega on Netflixi kaudu viimase nädalaga juba läbi vaadatud.
Liikumine on ka natukene raskemaks läinud, mistõttu on kergem lihtsalt oleskleda. Seda küll juhul, kui ma mugava poosi leian, millega on ka vahepeal raskusi. Kopsudel on endiselt vähe ruumi ja lõõtsutada on lahe. Magu on ka vist natukene rohkem kokku pressitud, sest vahepeal pärast suuremat õgimist tunnen, et toit ulatub pea kurguni. Sõna otseses mõttes.
Osades kohtades kirjutab, et tänasest algab kolmas trimester, teistes kohtades kirjutab, et see alga…