Monday 11 November 2013

Coventry'sse kolitud

Kui elamine sai leitud, siis järgmisena oli vaja leida, kuidas kolitud saame. Viimasel minutil. Paar päeva otsisime internetist man with a van teenuseid ja enamus hinnapakkumisi olid natukene liialt kallid - £250-£350. Hakkasin vaikselt juba muretsema hakkama, et me ei saagi kolitud. Kuni ma neljapäeval (laupäeval oli vaja kolida) ühe firma lehel hinnapakkumise sain, mis sobis - £145.06. Täitsin pool-kiiruga (salaja töö arvutis) mingi ankeedi ka ära, arvates, et sellega saan täpsema hinna, kui sain kinnituse, et auto ja mees on tellitud. Olin aga vale kuupäeva pannud kolimiseks, mistõttu 2 minuti jooksul mulle ilusti helistati. Mees telefonil kinnitas, et meil läheks kolimine tõesti vaid nii vähe maksma ning kaks täiskasvanut saavad ka kaasa sõita. Seega kogemata tellisingi meile kolimisteenuse ära, mille üle mul NII hea meel sai.

Kuna meile meeldib asju viimasel minutil teha, siis ka pakkisime kogu oma nodi viimasel minutil - reede õhtul. Peale tööd käisime pappkaste ostmas ning poole 11ks õhtul olid enamus asjad kohvris-kastides-kottides. Täitsa hull, kui palju riideid mul on. Ja 80% neist ei lähe mulle hetkel selgagi, mis oli eriti masendav. Täitsin terve kohvri ning ühe suure kasti ainult riietega. Eraldi väike kast sai sokke ja pesu täis. Ausalt ei saa aru, kuidas mul ei ole kunangi midagi selga panna...

Auto pidi meil kell 9 hommikul kohale tulema. Enne seda andsime ilusti võtmed üle ning saime tagatise raha tagasi. Ma ei tea millest, aga mul on viimasel ajal jube paranoia tulnud inimeste usaldamisega. Küll käis mul peast läbi mõte, et uue elukoha inimesed tahavad petta, pärast ettemaksu raha saamist ning küll mõtlesin, et endises elukohas petetakse ja ei taheta miskipärast tagatist tagasi anda. Õnneks olid mu imelikud hirmud küll asjata. Igatahes 20minutilise hilinemisega oli kolimisauto kohal. Pakkisime oma asjad autole ja asusime Coventry poole sõitma. Autojuht oli lahe ja peeretas haisvalt kolm korda, mis oli eriti lahe, sest auto oli jube soe ning väljas sadas vihma, mistõttu akent ka ei tahtnud lahti teha. Õnneks natukene peale kella 11t olime oma uues kodus kohal ning üsna kiirelt saime asjad teisele korrusele veetud. Mina kandsin paari kergemat asja, mille üle sain ka pragada, ning P vedas ülejäänud asjad.

Kohale jõudes hakkasin kohe asju natukene lahti pakkima, mis oli veel aeganõudvam, kui pakkimine oli. Poole lahtipakkimise peale läks kõht tühjaks, mistõttu käisime natukene jalutamas ja toidupoodi otsimas.


Üleval pilt jalutuskäigust, siin on üsna kenad majad. Meie elame küll kortermajas, mis nii kena ei ole, aga üleüldiselt on piirkond küll väga kena.

Meile ligidal me ühtegi toidupoodi ei leidnud, mistõttu suundusime kesklinna poole. Seal ei saanud me ka ühegi normaalse toiduasja ostmisega hakkama. Käisime 99p poes, mis on pood, kus kõik asjad maksavad vaid 99 penni, mõned on isegi alega ja maksavad 69 penni. Läksime maiustuste osakonnas natukene hulluks. Seejärel käisime ühest putkast müüdavat bratwursti söömas, mida me eelmine kordki proovisime, ja mis väga maitsev on. Seekord sõime lausa poolemeetrised vortsid ära, mis olid juuuube pikad, aga mis tühja kõhu hästi täitis. Meie pererahvas on nimelt moslemid, seetõttu on sea- ja loomaliha ning alkohol majas keelatud. Kuna see meil lühiajaline koht on, siis saame hakkama. Aga just seetõttu läkski pool meetrit vorsti hästi sisse :)

Koju jõudes olid vanapaar just oma tütre juurde minemas. See tähendab, et terve nädalavahetuse on terve korter meie. Juhuu! Selle tähistamiseks jõime kohvi ja sõime end maiustustest kooma ning esimene päev uues kodus saigi otsa.

No comments:

Post a Comment

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...