23 nädalat ja 5 päeva


Kuigi ma ise arvan, et mul on maailma suurim kõht, siis vähe laiemaid riideid kandes ei saa teised inimesed sellest arugi. Seda näitas hästi uus töökoht ja uued inimesed (millest/kellest teen eraldi postituse). Teisipäeval-kolmapäeval olin ma Warringtonis tööreisil, kus hotellis õhtul koos kolleegidega õhtusöögil käisin. Tellisin endale joogiks apelsinimahla, kui teised kaks naist jõid veini ja siidrit. Üks naine mingi hetk küsis, et kas ma üldse ei joo. Patsutasin kõhtu ja ütlesin, et hetkel küll mitte jah. Tuleb nentida, et natukene lohvakam pluus oli seljas küll, aga mitte ka telgi moodi ning enda meelest paistis mu kõht välja küll.

Seljavalu on õnneks uue ja parema voodiga vähekene leebemaks läinud. Olen küll märganud, et kui pikalt kõnnin, siis väsib selg kiiremini ära kui varem. Uueks toredaks kõrvalnähuks on tulnud hingeldamine. Iga väiksemgi liigutamine ajab puhisema ning pidevalt nohune nina lisab vaid effekti juurde.

Lisaks põksib põnn mind üsna kõvasti pea terve päeva. Vahepeal puhkab tunnikese ja siis hakkab jälle mürgel pihta. Olen üritanud ta aktiivsusel silma peal hoida, et aru saada, mis ajal ta rohkem aktiivne on ning tundub pigem õhtune poiss olevat. Saab lahe olema märtsi saabudes.

Sain umbes nädal aega tagasi esimest korda pisikese põksu videole ka. P'l läks paar korda ennem kui ta aru sai kus, aga ära ta nägi. Seega ei garanteeri, et see kõigile nähtav võib olla, kui päris ei keskendu :P


Üldiselt isu on jätkuvalt hea ning millegi üle väga nuriseda ei saagi. Tujukus on küll tagasi tulnud ning vahepeal on hetked, kus terve maailm tundub nii kuri ja kole, aga õnneks on P väga toetav ning suudab mu üsna ruttu rõõmsameelseks uuesti muuta.

Põnn peaks praegu umbes 30cm pikk olema, mis tundub üsna ulmeliselt pikk. Kaalub ta umbes 600g, mis on ka päris suur juba. Kasvab nagu mühin!

Üldiselt on rasedus tõesti imeline aeg. Ma ilmselt ütleks midagi täiesti teistmoodi, kui ma oleks hullude iiveldushoogude käes piinelnud vms. Arutasime P'ga hiljuti, et imelik on mõelda, kui kohutavalt palju me seda väikest poissi mu kõhus juba armastame. See on kindlasti üks tugev tunne, mida kumbki ei ole iial varem tundnud ning mis meile väga meeldib. Meie väikse armas pere :)

Comments

Popular posts from this blog

Keha kümme päeva pärast sünnitust

Road trip! 3000km Inglismaalt Eestisse

Meie uus kodu!