Wednesday 18 April 2012

Tuunikala-pasta ja suhkrust võõrdumine

Olen korduvalt siin maininud, et väga tahaks enda suhkru-söömist vähendada. Minu küpsetamise armastamise juures on see väga raske ja hale on mehest, kes niutsub õhtul, et nii hea oleks muffineid näksida. Aga ma ei tee neid! Kuigi on alles teine päev, kus ma olen tõsiselt tubli olnud ja mitte ühtegi kooki ega magusat asja söönud, on see tõsine edusamm. Näiteks täna peale lõunasööki sõin magustoiduks apelsini ja peale õhtusööki sõin õuna.
Tuleb tunnistada, et mida vähem suhkrut tarbin, seda vähem tahan.


Täna avastasin imeilusa koogiblogi ja ma isegi suudan seda vaadata ilma ila tilkumata. Okei, natukene tilgub, aga ei ole tunnet, et ma kohe suren maha, kui ma kooki küpsetada ja süüa ei saa. Plaanis on oodata nädalavahetuseni ja siis natukene maiustada.
 Õnneks on meil kodus imevähe suhkrut, seega ei saagi küpsetada. Oh, kui kahju.

Üleüldse on kapid tühad ja külmik on üsna õnnetu, aga ma olen võtnu sihiks, et reedeni me toidupoes käi. Meil on mõned natukene patused asjad (üks pitsa, friikad ja paneeritud kanafileed) sügavkülmas, mis oma toidukorda ootavad, lisaks aedvilju, meil on mune, riisi, pastat, hakk-sojat, seega nälga me ei jää.
Täna oli aeg teha pastat. Lapsena ma makarone ei söönud, aga nüüd söön neid vähemalt nädalas korra. Ehk mulle lihtsalt ei meeldinud need kuivad makaronid, mida eestipäraselt vaid vorsti või hakklihaga tehti. Praegu aga nosiks neid hea meelega. Makarone/pastat hakkasin ma hea meelega sööma Cardiffis, kus sai elamist itaallastega jagatud ja nemad tegid pastat hoopis teistmoodi, kui minu ema ja tädi on seda teinud, koos kastmega ja palju maitsvamalt.

Tänase pastaroa jaoks kasutasin ühe purgi tuunikala, pool sibulat, kolm tomatit, soola, pipart, maitseainesegu, piprakastet. Esmalt panin makaronid keema. Teises kastrulis praadisin sibula, lisasin tuunikala ning seejärel väikesteks tükkides lõigatud eelnevalt kooritud tomatid. Seejärel lisasin vürtsikastme ja maitseained ning lasksin sellel segul umbes 10 minutit haududa, kuni makaronid keesid. Kui kõik oli valmis, siis segasin nad omavahel segamini ning serveerisin kõva riivjuustuga.

Kiire ja maitsev, mis üks tööpäeva pärastine õhtusöök peabki olema.

2 comments:

  1. Sul on väga vahva blogi, olen ajaviiteks lugenud siin. Kaotasin selle lingi vahepeal ka ära ja olin juba kurb, aga leidsin õnneks üles. Kirjuta ikka rohkem, tõesti huvitav lugemine on (ja retseptide koha pealt kavatsen kindlasti ka ise midagi kokata; lükkan dieedi taaskord edasi).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ilusad kommentaarid teevad alati meele heaks, aitäh :)

      Delete

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...