Mari Aastapäeva kõne

Esmalt, head Eesti Vabariigi aastapäeva kõigile!

Vaatan ühe silmaga Presidendi vastuvõttu, lürpan Saaremaa viina mahlaga ja loen blogisid. Täpsemalt, toidublogisid.

Dieet sai mul otsa paar päeva tagasi. Kaks kilo jäi eesmärgist puudu, aga selle asemel, et nelja kaotatud kilo üle õnnelik olla, olin ma ülimalt kriitiline, et ma ei ole eesmärgini jõudnud. Lugesin iga kalorit igas söödud kurgitükis ja olin üldse natukene kinnisideest haaratud. Otsustasin, et toitun mõnda aega nüüd nagu normaalsed inimesed ja võtan need kaks viimast kilo käsile suvele ligidamal. Lootes, et ma rohkem juurde ei võta. Algus küll ei ole tõotav, sest see kuu olen ma eriti naine ja hormoonid nõuavad igas olekus šokolaadi. Maru lihtne oli üks õhtu terve väike Geisha šokolaad umbes 5 minutiga ära süüa, täna sõin peale "eestipärast" õhtusööki fish and chips kaks Nutella saia ja hea meelega sööks veel, kui vaid kõhus ruumi oleks.

Toidutegemine on mulle alati meeldinud, aga viimasel ajal on see eriti süvenenud nagu ehk mitmed siinsest blogist märganud on. Ma võtan aega ja uurin ja puurin ja mulle meeldib, et kui ma pikalt midagi valmistan, siis see ka imehea maitseb. Näiteks eelmine nädalavahetus tegin maailma parimaid lihapalle, mille retsept ka siia varsti tuleb. Mis siis, et lihapallide tegu võttis üle tunni aja, aga see oli seda niivõrt väärt.

Tööl põhiliselt veedan aega toidublogide ja Nami-Nami lugemisega ja planeerimisega. Nimekirju meeldib mulle ka teha. Näiteks ühes nimekirjas on loetletud toidud (enamasti koogid), mida ma kindlasti tegema pean. Enamasti on nendeks väga klassikalised eesti küpsetised, mida siin ei saa, näiteks kräsupea, kohupiimakorbid, meetort ja Napoleoni kook, millest viimane on plaanis homme teha. Meie eestipärane sööma toimub homme-ülehomme.

Igatahes, toidutegemine võlub mind. Ma ei ole küll veel üks neid, kes maksab hingehindu parimate toiduainete jaoks, toidupoest ostan ma enamasti ikka odaimat hakkliha, aga ka sellest saab väga maitsvaid toite valmistada., kui teada, mida teha. Seetõttu hoiatan ette ära, et toidupostitusi tuleb siin blogis kindlasti veel ja veel. Ma ei hakka selle jaoks eraldi blogi tegema, sest see on osa minu elukäigust ja kuulub siia.

Comments

  1. Kirjutasin ka kunagi, et sain Sinult innustust. Olen tõusudega ja mõõnadega endiselt teel. Tänaseks olen kaotanud juba 6,1 kg (2 kuud). Tavaliselt komistan nädalavahetustel kui mõtlen, et luban endale mõne pokaali veini. Alkohol tekitab näksimise isu. Olen sedasi umbes 3 korda eksinud ja tegin järelduse, et kindel ei alkoholile, muidu ma oma eesmärgini ei jõua. Samuti on raske õhtuti. Mees ja laps on mul sellised suure söömaga, et mina oma miniportsudega pean tihti kõrval näppu imema. Kuna külma tõttu, ei saanud õues enam trenni ka teha, tõmbasin kalorid täiesti miinimumi peale. Alguses oli raske, sest võin süüa päevas ainult 1300 kalorit. Aga nüüd olen harjunud ja õhtuti nälga ei tunne.

    Ja tunne on nii imeline, pole enam kõhuvalusid. Keeruline oli see, et mulle meeldib kokata. Oleme oma lapse ka täiesti imelikke asju sööma pannud. Vot see on keeruline, et ma võin näiteks quiche`i ainult mini tüki endale lubada või koorest pastat väga vähe süüa (kui vanasti sõin raudselt kaks taldriku täit). Magustoitudest ma parem ei räägi, Pavlovat miniports.

    Mul on veel umbes 4 kg jäänud. Loodan, et siis olen rahul ja suudan seda hoida. Me oleme umbes ühe pikkused, aga Sinu eesmärk oli isegi suurem :) Usun, et neid väheseid kilosid on palju raskem maha saada.

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Keha kümme päeva pärast sünnitust

Road trip! 3000km Inglismaalt Eestisse

Meie uus kodu!