Thursday 1 December 2011

Kes ei tööta, see ei söö

Vahepeal üllatan ma iseenastki sellega, kuivõrd palju ma tehtud saan, kui ma vaid end kokku võtan. Lisaks sellele, et mul täispikk tööpäev oli, olen täna kodus jube tubli olnud. Kes see teine ikka mind kiidab, kui ise ei kiida...

Tuleb tunnistada, et parimad õhtusöögid tulevad ikka siis, kui külmikus ja kappides ei ole just eriti rohkelt toitu. Täna läks kasutusse risotto riis, mida tegin hautasin porgandi ja hernestega. Sekka muidugi puljongit, creole vürtsi ja ka killukene Philadelphiat kreemjamaks koostise loomiseks. Lihaliseks sai kõrvale soojendatud viimane šnitsel ja õhtusöök missugune. Magustoiduks paar viimast piparkooki. Soojendamisest nii palju, et eile otsustas meie mikrolaineahi otsad anda. Tuled töötasid, toit keerles taldrikul ringi, aga ainult soojaks ei läinud grammivõrdki. Mikrokas on meil olnud vaid kuus kuud, aga õnneks täna sai Roger selle Argosesse tagasi viidud ja sai saime uhiuue asemele. Ehk uus kestab vähe pikemalt.

Peale õhtusööki pesi Roger nõud ja mina kuivatasin, peale mida otsustasin vannitoa ära koristada. Uskumatu kui palju tolmu kaks inimest suudavad tekitada ja et ma ei ole juba kiilakas, vaadates, kui palju juukseid mu peast langeb. Olin tubli ja seekord isegi küürisin duši juures oleva seina üle, mida ma tavaliselt lihtsalt loputan.

Peale kraamimist triikisin paar pluusi tööle minekuks ja nüüd puhkan ja blogin. Nii raske on nii usin olla :)

Vähemalt soojendus selle nädalavahetuse jaoks, kus meil on plaanis kaks õhtut järjest väljas peol käia. Võrreldes sellega, et me tavaliselt ei käi üldse väljas, siis tundub see on see minu jaoks ikka tõeline ettevõtmine. Eriti kui uni on viimasel ajal mu suurim sõber.

1 comment:

  1. päris pandav retsept jäägikokkadele. proovin järele!

    ReplyDelete

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...