Tööpäeva lõpuks oli must masendus mind täielikult hallanud. Üle pika aja võtsin isegi terve 1h lõunapausiks ja oma lauast eemal. Sellest 10 minutit sõin ja ülejäänud 50 minutit lugesin raamatut ja jõin teed. Hea oli, peaks kordama, mitte vaid 10 minutit sööma ja ongi terve lõunapaus. Igatahes, mind tõsiselt rõhub tunne, et ma hoolin vahepeal lihtsalt liiga palju ja teen liiga palju. Vähemalt kui seda võrrelda teiste töömahuga ning palganumbriga. Oskaks ma vaid ükskõiksem olla ja lihtsalt päeva mööda lasta ja endast minimaalset anda. Aga ma ei oska! 

Kodune kanapirukas, Twix, vein ning kalli kaasa juuresolek on vähemal tuju tunduvamalt paremaks teinud. Ma tõsiselt vajan puhkust! Ei suuda kuu lõpu riigipühi ära oodata ning Eesti reisi juulikuus pooleteiseks nädalaks. Eesti reisiks on kindel kava Excelis valmimas, et kõik vajalik tehtud saaks. Augustis tulen uuesti loodetavasti, seekord üksinda ja lihtsalt puhkaks ja jooks šampust. Ma ei suuda ära oodata noh!!!

Comments

  1. tuttav tunne. näed igal pool tegemist vajavaid asju ja rabad nii, et higi väljas... samas kui kolleegid (kelle palk on sama või isegi suurem) on palju lebomad ja ei lase ennast ümbritsevast häirida.

    kusjuures mina ei tea, mida selle vastu teha :D ma ei suuda kah lihtsalt külmalt vahtida, kui midagi tegemist vajaks. tuleks leida selline töö, kus kolleegid on sama usinad kui sina või koormus pole lihtsalt nii suur...

    kui sa suvel kaks korda eestisse tuled, siis ometi ju peaks pärnu jaoks ka aega jätkuma :P mul täitsa ükskõik, kas juulis või augustis :D

    ReplyDelete

Post a Comment