Olümpiast, tööst ja abielust. Ausalt.

Olüpia on tulemas ja piletid on müügil. Alguses mõtlesin sinna vabatahtlikuks end pakkuda, aga ei teinud seda. 2 nädalat oma töölt puhkus võtta, et tasuta töötada, ei aitäh. Ja ma väga loodan, et ehk selleks ajaks oleme majanduslikult järje peal ja meiest kahest on kolm saamas. Kuigi seda asja ei saa ju nii sajaprotsendiliselt ette planeerida, aga mina sooviks. Sajaprotsendiliselt oleme me seda vältida suutnud, loodetavasti see mitte-vältimine ka kunagi hästi välja tuleb. Hetkel veel väldime.

Olümpial tahab Roger Bolti jooksmist vaatamas käia. Kõige odavamad piletid on £20, meie mõtleme £40ste peale, et ikka rohkem näeks. Samas tean ühte Eesti sõudjat, kellega onupoja tutvuste kaudu paaril peol sai koos oldud ja mõnda aega ta mulle väga meeldis, seega tahaks sõudmist ka näha. Kes teab, kuna mul veel võimalust Olümpia mängudel käia on, seega tuleb võimalust kasutada ja vähemalt ühel võistlusel käia. Või avamisel, see võib ka vinge olla.

Tööl on hetkel üsna kiirelt läinud. Mõningased sisse logimised töötavad ja lisatööd on juurde tulnud. Mis tähendab, et ma saan vähemalt muid asju omaette teha ja vabandada, et ma ei saa klienditeenindusega nii palju tegeleda. Nt eile olin ma 70 minutit konverentsi-kõnel. Mis siis, et online presentatsioon minu arvutis ei töötanud, üsna põnev oli siiski. Sai vähemalt mitte midagi teha kui lõpuks ometi teised minu ümber tegid ka rohkem tööd.

Täna oli üle aja parim kiri meie Inboxis. Klient kirjutas, et ta märkas meie valuutavahetuse poodi avatud Tokyos. Pahandas, et sellistel katastroofilistel ajadel on meie äri ikka veel avatud, kui kõik teised ärid sulgevad, et elektrit säästa. Näiteks tõi ta Toyota ja Nissani tehased, mis on sulgenud sellel eesmärgil. Nagu see paar lambipirni ja arvuti meie firma poes võtavad sama palju elektrit kui autotehas?? Naljakas oli siiski. See inimene peaks siis pigem kusagil Jaapanis surnukehi välja kaevama, mitte meile kirjutama ja kiruma, et meie poekene võtab natukene elektrit.

Mehest. Pangaautomaat neelas alla tema kaardi eelmine nädal. Hommikul oli diil, et üks võtab lõunaks kaks päeva vana pasta ja teine ostab lõunat. Mina muidugi sain vana pasta (mis maitses väga hästi jätkuvalt!) ja Roger pidi ostma. Vaid minu pangakaart kasutuses ja see ununes minu kätte ja siis oli Roger kuri. Tulin mina siis lahendusele, et ma tellin talle internetist Domino pitsa ja lasen selle ta töökohta lõuna ajaks viia, et ta lõunat saaks. Ta siis haaras endale terve eine küüslauguleiva ja kanafileega, kui ma vana pastat näksisin. Lubas mulle hiljem veini osta, mida ma ka tegin ja nüüd naudin :) Vähemalt taolistel situatsioonidel, kus on "väga" minu süü, on mul kiired lahendused ja koju jõudes on mul rõõmsameelne mees ootamas :) Ja ma ei ütle veinile ära, olgem ausad.

Comments