Loll peast, kole kah.

Olgem ausad, mitte keegi ei ole ju tegelikult üllatunud, et mu juukse-eksperiment perse läks. Ma ei ole küll õnneks enam nii oranž nagu ma hommikul olin, kuid juuste seisukord on üsna kohutav (ja kirju). Õnneks sai toitev mask ostetud ja netist uurin salongitooteid ka, et juuksed jälle elavate sekka tuua. Just tellisin Amazonist endale Redken Extreme Cat Protein Treatment, millel erinevalt lehekülgedelt väga häid kommentaare leidsin. Ma arvan, et ma nüüd oma kuu aega ravin (ja hoian patsis) ja turgutan oma kiharaid ja lähen lõpuks ometi juuksurisse, sest Roger keelas mul nüüdsest kodus juustega eksperimenteerimise. Seda ma oleks pidanud koheselt tegema, sest lõpuks tuleb topelt kulutatud raha - kodune jamamine + juuksur. Eks elu õpetab! Vähemalt ei ole olukord nii hull, et ma veel nutaks :)

Vähemalt õhtusöök tuli hästi välja. Hakkisin köögis kaks tundi ja pärast oli selg seismisest lausa väsinud. Tegin suuure karbitäie kartulisalatit ja magustoiduks tavalist valijekooki. Lisaks kanapirukat uuel kujul - liivataignaga eraldi korvikesed muffini vormis, mille täidiseks kana-paprika-Philadelphia segu. Üsna hea sai, ainult natukene kuiv.

Homme aga lähen tööle, et ma kodus rohkem lollusi ei teeks :D

Comments

Popular posts from this blog

Keha kümme päeva pärast sünnitust

Road trip! 3000km Inglismaalt Eestisse

Meie uus kodu!