Posts

Showing posts from January, 2011

Taldrikute keerutamise meister

Esimene päev juhatajana (juhataja asetäitjana pigem) möödus õnneks väga vaikselt ja ilma suuremate juhtumisteta. Avastasin vaid, et ma olen taldrikute keerutamises kibe käsi ja esmakordselt proovides sain taldriku kepi otsas vaid mõne sekundiga ilusti pöörlema. Selliseid huvitavaid asju me tööl teemegi. Lisaks oli väga hea kell 17 kontorist välja jalutada ja õues ei olnudki enam kott pime. Natukene hämar küll, aga pool taevast oli erk ja roosa. Homme töötan 8st 16ni, siis saab veel valgemas koju tulla.
Olin hea naine ning täpselt kui mees uksest sisse astus, sai toit valmis. Tegin tagliatelle pastat kanaga, mille maitsestasin sidrunimahlaga ja lisasin Philadelphia toorjuustu ka kastmeks. Natukene maitsetu sai, aga muidu päris hea. Teine kord peab vaid rohkem soola, pipart ja sidrunimahla panema. Mees oli rahul, sest parem kui see halvaks läinud kaste, mida ma eile pakkusin :D
Kõht täis ja hea rammestus on peal, lisaks on külmetus veel sees ja see teeb mind uimaseks. Eile saigi terve päe…

Rahaga majandamisest

Teismelisena mu taskuraha tuli ja läks sama kiirelt. Sain siis 1000 krooni kuus ning igasugused meigiasjad ja enamus riideid ostsin oma taskuraha eest. Eks kui väga vaja oli, siis tädi ostis ka paar asja, kuid enamasti just selle jaoks mu taskuraha oligi mõeldud.
Esimest korda oma raha tuli Cardiffis vabatahtlikutööga, kuid seal ei olnud ma ka eriti hea majandaja. Siis sain umbes £360 kuus, mis ma praegu mõtlen, on väga hea. Tasuta elamine, seega see raha oli vaid toidu ja oma tarbeks. Enamus rahast läks suitsudele, veinile, toidule ja paarile ilusale riidele. Tagasi Eestisse minnes ei olnud mul pennigi alles, napilt sain bussipileti osta, et lennujaama saada.
Londonisse kolides asusin esimest korda ise täis kohaga tööl käima. Kallil kaasal aga sai töö otsa ja paar aastat majandasimegi minu pisikese palgaga ära. Ja hakkama saime! Ma vist selle aja jooksul vaid kaks korda palusin tädil natukene raha saata, kui arved vähe üle piiri läksid. See aeg kindlasti õpetas hästi majandama mind ja …

Mõnus nädalavahetus

Oleme oma toiduostlemise harjumusi natukene muutunud hiljuti. Muidu ostsime umbes sama koguse toitu iga nädal ja Sainsburyst tulime bussiga koju. Nüüd oleme aga teinud korra kuus ühe suurema toiduostmise ja hoopis takso kutsunud koju sõiduks. Takso on Sainsburyst meie koju vaid 5 naela ja palju mugavam kui raskeid kotte vedada ja kahe erineva bussiga sõita. Eks muidugi jälle ruumipuudus seab omad piirid, kuid varusime piisavalt toitu ja vett-mahla. Köögi kapp on nüüd pastat ja riisi täis ning erinevaid purgikastmeid toidu tegemiseks. Seega järgmisel nädalal tuleb vaid värskeid toiduaineid (liha, juurviljad, puuviljad vms) juurde osta, väga tore. Vahepeal ikka annab tunda, et võiks ju auto olla, aga samas oleks me ju siis palju paksemad ning siin igasugused kindlustused jms on ikka kõrged summad.
Eile õhtul käisime sõprade pool ka, kus väike oleng oli. Ammu ei ole nii palju naernud! Inimesed olid pärit üle kogu kariibide ja ma sain kõikide aktsendist ilusti aru (küll ma olen uhke enda …

Kaalu-ajalugu

Image
Miks ma küll kaalu pärast nii tihti muretsen, kui ma täiesti keskmine ja parameetrite järgi tervislik olen? Ma ei oska sellele ise ka õiget psühholoogilist analüüsi teha. Kuid see on teema, mis mind alati on piinanud. Seekord pikem sissekanne minu kaaluprobleemidest (minu peas) ja illustreerivate piltidega ja panen täiesti ausalt kõik numbrid kirja.

Selline pontsu olin ma pooleteiseaastaselt. Üles kasvades olin ma üpris sale ja mingit beebirasva mul küll küljes ei olnud. Siiski oli see ehk esmalt 9. aastaselt, kui ma hakkasin esimest korda end peeglist vaatama teistsuguse pilguga, mõõtma ja Nõukogude Naisest leitud võimlemisharjutusi üksinda oma toas õhtuti tegema. Ma absoluutselt ei tea, kust need mõtted ja arvamused tulid. Koolis mind keegi kaalu pärast ei norinud, sest tegelikult olin ma ju täiesti keskmine. Lisaks ei mäleta ma emaltki, et ta eriline dieeditaja oleks olnud. Tervislikult sõime me nagunii ja enamus toiduaineid tuli meie enda aiast.
Teismeeaga tulid aga kurvid... Ennast…

Peoloomad!

Me oleme ikka väga rajud peoloomad. Kella 9 ajal jõudsime koju ja pea kohe tulime voodisse ära. Enamasti on ka põhjuseks see, et me (ehk Roger, ma küsisin luba, kas ma oma mehe eesnime võin kasutada, luba antud) unustasime puhuri sisse lülitatult jätta ning tuba oli koju tulles hirmus külm. Voodis on meil aga elektriline soojendus, mis tuleb sellistes külmades oludes väga kasuks. Nüüd me, kaks vanurit, istume voodis, mõlemad arvutis ja teler käib ka.
Homseks õhtuks kutsuti meid sõprade poole peole. Me peame ilmselt päeval uinaku tegema, et me õhtul pikemalt üleval jõuaks olla. Möödas on need ajad, kui kella 6 ajal hommikul alles magama sai...
Kuradima külmetus ka kimbutab veel. Ma tõsiselt imestan, kuidas küll nii palju tatti minu nina sisse ära mahub.

Põhiliselt põnevatest asjadest tööl

Reeded mulle meeldivad, sest peale seda tuleb laupäev, mis on mu lemmik nädalapäev. Peale tööd käisime mehega Westfieldi kaubanduskeskuses taas. Sõime kerge õhtusöögi, milleks seekord ei olnudki burger, vaid hoopis grillsai Pretis ja kohv. Ostsin uue jumestuskreemi ja näokreemi ka, sest vaja oli. Ja rohkem ei ostnudki, eriti tublid olime. Üks pluus jäi küll ühes poes näppu, aga ma siiski ei ostnud seda, sest mul ei ole ju tegelikult järjekordset pluusi vaja.
Tööst ka natukene. Nimelt meie siinne juhataja ei ole üldsegi kontoris järgmisel nädalal. Ja kes määrati selleks ajaks klienditeenindust juhatama? Mina! Ma pean tunnistama, et hirm on küll. Üks teine tsikk, kes meie protseduure kirjutab, isegi ilmekalt küsis, kas ma üldse oskan. Ei oska, aga küll ma kuidagi hakkama saan! Ma ise arvasin, et juhatajaks pannakse selleks ajaks Lucy, sest ta on siin osakonnas olnud pikemalt kui mina. Samas mina olen firmas pikemalt töötanud. Eks saab huvitav olema ja ma pean kedagi või midagi hirmsasti…

Musikaalne?!

Image
Minu hullused tulevad ja lähevad nagu ilm. Kuid siiski mõned neist tulevad aja möödudes aina tagasi ja tagasi ja ilmselt päris täiesti ei lahku minu hingest kunagi.
Kes mind natukenegi teavad, ilmselt ei arva, et ma eriti musikaalne olen. Ma ei väida, et ma olengi. Algklassides mul lauluhäält veel oli ning viis aastat sai kooris lauldud ja paar korda isegi individuaalselt kohalikel lauluvõistlustel. Lauluhääl aga kadus mul umbes teismeea saabumisega, millest on küll väga kahju, sest see laulda meeldis mulle väga. Aga laulmine ei ole see, millega ma kallist kaasat viimased paar päeva piinanud olen.
See oli vist umbes neljandas klassis kui me saime koolis klaveriõppesse kandideerida. Tahtjaid oli meie väikese maakooli kohta palju, seega tehti katsed. Siiamaani mäletan, kuidas me muusikaklassi ukse taga rivis ootasime. Mäletan, et laulma pidi ning lisaks vajutas õpetaja mõningaid klaveri klahve ja pidi arvama, mitut ta korraga alla vajutab. Ma ei tea küll milline osa sellest eksamist huka…

Helge tulevik.

Eile jooksin ma oma paarsada meetrit, et bussile jõuda. Jõudsin ka, kuigi kõvasti hingeldades ja põletavate kopsudega. Oma vabanduseks ütleks, et ma olin kontsadel. Kui aga aus olla, siis olen ma kuradima vormist väljas. Viimased paar päeva on külmetus ka mind tülitanud ja seetõttu olen endale natukene šokolaadi lubada, et natukenegi paremini end tunda ja tuju parandada. Ega varsti ei saa enam paksu jope alla end peita :) Räägin ma, kui lõunaks ja õhtusöögiks sõin pitsajäänuseid. Selle nädalavahetuse toidušoppamise ajal varun kindlasti endale veel näkileiba tööl näksimiseks, rohkelt salatit jms. Hakkasin vaikselt juba päris tubliks ja siis tuli see totakas nõrgaks tegev külmetus ja toit lohutab mind hästi. Ja just sellepärast peangi oma suhet toiduga muutma. Ja sellest rääkimise ja mõtlemise jätma ning lõpuks ometi midagi tegema! Raske on nii nõrk naine olla :P
Veebruari puhkusest rääkides, oleme väga kindlad, et reisi ei toimu. Kuid tänud teie soovituste eest! Euroopaga on plaanis roh…

Tööinimese argipäev

Eilne päev oli hirmus, mulle kohe sugugi ei meeldinud. Ninast jooksis tatti, palaviku tunne oli päev läbi ja tööl olin pidevalt rakkes (isegi oma lõunat sõin e-maile kirjutades ja kaebustele rahuldavaid tulemusi saades). Ja siis saatis mees ka sõnumi, mis tuju natukene mustaks tegi, aga see sai õnneks kodus lahendatud. Töölt koju tulles käisin ruttu poest läbi, ostsin kartulikroketeid (eriti laisk!), piima ja koolat. Kodus panin kroketid ahju ja tegin kanaliha-ahjukastme, mida ma ei ole varem mehele teinudki. Õnneks talle väga maitses ja tänase päeva lõunaks ei jäänud midagi alles.

Täna ärkasin juba suurema külmetusega, lisaks oli kurk valus, nohu oli veel suuremaks läinud ja uimasus/nõrkustunne olid ka olemas. Kuigi mees ütles, et mu nahk tundub väga kuum ja uuris, et ega mul palavikku ei ole, meie odav kraadiklaas seda ei näidanud. 36,8C oli kõrgeim, mis sellelt välja tuli. Ma ei ole üldse kindel, kas see meil õigesti töötab... Või ei oska ma endal suust temperatuuri võtta, kui terve…

Reisipisik

25. veebruar (reede) on töölt vabaks võetud ja tahaks kuhugi Euroopasse nädalavahetuseks minna hilist valentiinipäeva tähistama. Üle 500 naela ei tahaks lennu ja hotelli eest kahe peale kulutada. Barcelona oli esialgne valik, aga selle hinnad on liialt kalliks läinud. Hetkel uurin Lissaboni pakkumisi... Igasugused head soovitused on vaid oodatud!
Täiendus: Või hoopiski mida vahvat Londonis ette võtta? Mõtlesime juba meeleheites, et me võiks end väikese järjekordse ostlemisega turgutada ja ehk kusagil vinges kohas õhtustamas käia (nt Thamesi jõel oleval kruiisil).

Reedest pühapäevani

Oh kuidas mulle pühapäeva õhtud ei meeldi. Laupäev on kindlasti mu lemmikpäev, sest peale seda on veel üks vaba päev. Hetkel kuivatan lakki varbaküüntel, varsti lakin sõrmeküüned ära. Blondid triibud tegin ka juustesse, aga juuksed veel kuivavad. Tulemus aga ei tundu olevat just super, sest juuste otstes on suht oranžikas, aga eks ma vaatan, kuidas see pesudega läheb. Ehk suveks olen üleni blond, eks näis. Natukene hirmus muutus, aga ma olen sellest aastaid mõelnud. Esmalt juba vähemalt 5 aastat tagasi, aga juuksur keeldus mu tollal erkpunaseid juukseid blondiks värvida, sest ütles, et väga kahjustab. Kuid kahjustust saab alati ravida hoolikalt ja võimalust mul nüüd on rohkem kui tollal oma pisikese taskurahaga.
Reedel olin tööl kella 8st 16ni ning peale tööd kohtusin mehega Westfieldi kaubanduskeskuses. Mulle Westfield väga meeldib ja hea meelega käiks iga nädalavahetus seal :) Käisime Gurme Burger Kitchenis söömas, mis oli täiesti super! Westfieldi kodulehelt leidsin neile vautšeri, …

Books, my love!

Image
Oleks mul vaid üks selline tuba, kus saaks kõikidest arvutitest, teleritest, telefonidest jms eemale saada ja raamatutele pühenduda... Praegu on parim koht, kus ma saan oma raamatusse süveneda, bussis. Eriti masendav. Ja tihti ei ole lihtne end muust maailmast välja lülitada, kui muu maailm uurib, kas ma mõnda filmi või seriaali või saadet vaadata soovin. Ja siis teeb jälle telefon häält ja sada muud asja... Ma ei tea, miks mu ümbrus ei soosi mul lugeda, aga ma tõesti üritan ja jõuga võtan endale lugemiseks aega teiste kiuste. Ma nüüd lähen ja loen ka mõned leheküljed, aga üldiselt peab täna varakult magama minema, sest homme pean kell 8 juba tööl olema.
http://www.flickr.com/photos/santos/1704875109/sizes/m/ http://www.flickr.com/photos/g_travels/4872105225/in/pool-bookshelf http://www.flickr.com/photos/jujucalhau/5015524417/in/pool-bookshelf

Inimeses peab kõik ilus olema

Uurisin lihtsalt huvist rindade suurendamise operatsioonide hinde ja küsisin mehelt, kas ta teab kedagi, kes on selle opi läbinud. Tema ei teadnud kedagi ja ma ka ei tea. Eks tänaval on ikka vastu tulnud inimesi, kellel ilmselgelt looduse poolt need dekolteest välja punnitavad rinnad antud ei ole, aga isiklikult ei tea mitte kedagi. Väga kahju, mul oleks selle protseduuri kohta kohe mitmeid küsimusi küsida. Huvist lihtsalt. Ma olen veel lootust täis, et ehk mu büst suureneb ühel heal päeval rasedusega tunduvalt, aga vähemalt muudeks variantideks on eeltöö tehtud.
Rääkidest keha muutmisest, avastasin ma täna, et mu hambad on liiga kollased. Teistele ehk ei tundu, sest isegi mu tädi küsis New Yorkis, et kuidas mul nii valged hambad on. Õnneks suitsu enam ei tee, kuid kohvi ja teed armastan küll. Kuigi mu hambaravi on pooleli, olen jälle laisaks läinud hambapesuga ja häbiga pean tunnistama, et tihti õhtuti seda teha ei jõua, hommikuti aga ei saaks ilma selleta sugugi. Tüütu on küll kõike …

Muutuste hakul

Image
Milline vaikne ja armas nädalavahetus! Me suutsime kõik oma musta pesu ära pesta, milleks läks vaid viis masinatäit. Koristanud ei ole, aga seda jõuame nädala seeski. Eile käisime Uxbridges, sest mees pidi ühed oma teksad GAPi tagasi viima, sest need olid natukene lühikesed ikka saabastega kandmiseks. Lisaks ostsin mina juuksevärvi eemaldit ja siis käisime Burger Kingis lõunatamas. Nii palju siis burksi mitte söömisest... Ja see ei olnud kusjuures üldse mina, kes burgerit sööma kibeles! Aga vastu ei vaielnud ka...
Värvieemaldust tegin kaks korda ja tänaseks on tulemus selline:

Arvestades seda, et see on kodus ise tehtud, mingit värvi ei ole peale pantud, vaid eemaldasin juuksevärvi, on tulemus päris hea. Kopp ees süsimustast ja see paistis alati väga matt ja kuiv välja. Ja väga tahaks juustega midagi teistmoodi, kuid maha lõigata ma neid kindlasti ei taha. Ja meeletuid summasid juuksurisse juuste heledamaks saamiseks maksta ka ei taha, seega sai ise tehtud. Mina ise olen tulemusega väg…

Reedene kokkuvõte

Ja töönädal ongi läbi! Uskumati kui kiirelt see läks... Istun siin ja joon Barbaadose rummi kokaga ja ootan hiinaka tellimust.
Rummi saime New Yorkist mehe noorema õe isalt kaasa (erinevad isad, kuid ei ole mingit pool-õde ja pool-vend, õde on õde ja vend on vend) kaks pudelit. Nii palju kui ma proovinud olen, siis see päris õige Kariibidelt pärit rumm on ikka superhea võrreldes enamustega, mis meie poodides saadaval on. Lisaks rummile saime pudeli Lapponia murakalikööri tädilt ja lennujaamas ostsime pudeli Malibut ja Absoluti mangoviina ja praegune baarikapp (ehk külmikupealne, sest baarikappi meil ei ole) näeb üsna hea välja :)
Hiinakat tellime alati ühest ja samast kohast ja see on lihtsalt supper. Kiirtoit ei ole see kindlalt, sest oma tund tuleb oodata, kuigi restoran on ise üsna ligidal. Tavaliselt keedame ise riisi ja tellime siis liha juurde. Minu viimase aja lemmik on kindlasti kana karri, kuid järgmine kord peaks ikka proovimise mõttes midagi uut ka proovima. Ja ühest einest s…

Coffe Cakes, I love you!

Image
Oleks me veel teadnud kui head need on, oleks rohkem kaasa ostnud... Sest sellisel kellaajal on täiesti normaalne neid koogikesi näost sisse ajada. Aga lõunaks ja õhtusöögiks oli täna toorsalat, seega kaloritega ehk normi sees (ma neid ei viitsi küll lugema hakata) :D
Ps! Te nüüd kujutate ette kui palju mu mees tavatses arvutis olla, et ma nüüd nii usinalt postitusi kirjutan. Kuigi targem oleks küll raamatuid lugeda... Paar lehekülge luban täna lugeda kah, sest raamat on ju iseenesest huvitav, vaid minu keskendumisvõime on hääbumas.

NYC vol 7 - Mis ei meeldinud.

Image
Kristiina küsis, mis mulle USAs ei meeldinud ja ma arvan, et kui ma enne minekut sellest nii ülimalt mõtlesin ja enam mitte, siis on sellele ikka vastust vaja.
1. Isekad ja raha-ahned inimesed - Seda oli tunda tänavatel, võõraste juttu pealt kuulates jms. Lisaks seda tõdes ka meie esimesel päeval seal elav peretuttav, kes on küll Trinidaadil üles kasvanud, kuid juurtelt Kreekast pärit ja üldse super vahva neiu.
2. Mehe pere (vt 1. punkti) - Ärge saage minust valesti aru, mina saan kõigiga ülihästi läbi ja kõik suhtuvad minusse ülimalt armsalt. Kuid tundus, et vaikselt üritati mehe kaudu meid ära kasutada. Ämm oli meie tulekuks puhkust võtnud töölt, kuid kordagi ei käinud meile ringi näitamas. Lisaks oli tema poolt pidevalt kerge virin, kui palju makse tal maksta on ja kui raske tal on (erivajadusega noorema mehe-õe eest hoolitsemine muidugi kerge ei ole). Seda ta ei teinud küll minu ees, kuid kõrvalt tema ja oma mehe juttu ikka väikeses korteris kuulsin. Lisaks sellele, et me küllusliku…

Alguses ei saa vedama, siis ei saa pidama...

Image
Üks üsna hea pilt, mis enne kaamera unustamist arvutisse sai pantud... See oli enne seda nädalat, kus me iga päev burksi sõime ja ma veel kena ja sale välja paistsin.
Väikesed uitmõtted ka kirja kuniks mees veel iPadist vaimustuses on ja ma arvuti üle valitseda saan. Olid ajad, kui ma ei oleks iial kellegi teise vana asja tahtnud, aga eks kõik ju muutu :)
:-: Täna suutsin üsna tervislikult isegi toituda ja ma olen enda üle väga uhke. Hommikusöögiks Kellogs Special K helbeid. Vahepala ei olnud. Lõunaks üks viil rukkileiba juustu ja singiga + lehtsalatit kurgiga ja kastmega + puuviljasalat (seda ei lõpetanud, ei mahtunud kõik sisse). Õhtusöögiks küll ebatervislikult pool pitsat. Kui ma nüüd suudaks õhtu ilma maiustusteta vastu pidada, olen ma tubli küll oma kohta.
:-: Kui asjad ikka jätkuvalt ilusasti lähevad, siis oleme mehega plaani teinud, et järgmisel aastal ehk meie suhte järgmisele tasemele viia ja see kauaoodatud laps saada. Oh, seda oli nii hirmus välja kirjutada! Me ei ole veel m…

Järjekordne võit!

Image
Oh kuidas ma vihkan siin lepingute lõpetamist, sest iga firma tahab kahekümne küünega igast pennist ja klendist kinni hoida. Juba Three telefonifirmaga oli jama, kuid kui ma nendega kolmandat lepingut lõpetasin, siis juba teadsin valetada, et ma kolin Põhja-Koreasse ja imekombel ei olnud neil mulle seal riigis oma teenust pakkuda.
Seekord Vodafone, millega me oleme muidu ülimalt rahul olnud. Alguses paar korda leviga oli eelmises elukohas probleemi, mis võis ka väga sealsete seinte süü olla, aga krediiti anti nii hästi, et paar kuud ei pidanud midagi maksma.
Vodafonega oli meil kaks lepingut - üks kaheaastane ja üks pooleteise aastane. Minu oma, lühem, lõppes augustis eelmine aasta ning ma pikendasin lepingut ja sain iPhone 4. Mehe leping oli detsembris lõppemas, seega võtsime kolmanda lepingu augustis, et meie lepingud ühel ajal alustaks ja lõpeks kahe aasta pärast (lepingu pikkus). Poes anti teada, et kolmanda lepingu lõpetamisest peab 30 päeva ette teatama.
24. novembril helistasin, e…

Uue aasta lubadused

Image
Eelmise aasta alguses tegin ma mõningad lubadused ja teeks nüüd kerge kokkuvõtte, kas ja kui paljud neist täidetud said:
Ps! Lubadused on jah inglise keeles kirjutatud, sest mulle lihtsalt meeldib. Oma märkmikesse, päevikusse jms kirjutangi enamasti inglise keeles. Mees ei arva, et ma saladusi kirjutan ja lühemad sõnad on ka :)
1. Learn something new. (eesti k: Õpi midagi uut.) - Selle võtsin käsile detsembris, kui ma üritasin lipsusõlme ära õppida. Põhimõtteliselt sain selgeks, ainult natukene vildakas tuleb.
2. Clean body with detox. (eesti k: Puhasta organismi.) - Mõtlesin, et suudan veepäeva teha vms, aga tegemata see jäi. Isegi kohvijoomisest ei ole ma suutnud loobuda. Ei suitseta niigi enam juba pea kaks aastat ja ei joo nagu kunagi jõin, seega üks "pahe" võiks ju veel olla, et päris ingliks ei muutuks.
3. Loose 5kg (goal 55kg). (eesti k: Alla võtta 5kg, siht 55kg.) - NAER. Kõige vähem näitas kall 59kg aasta alguses, kui meil majutusega probleemid olid. Hetkel olen rõõmsak…

NYC vol 6 - Kokkuvõte.

Image
Ma ei hakka New Yorki postitusi tegema nii nagu lootsin: ilusti ajalises järjekorras ja paljude piltidega. Esiteks ei kujutanud ma ette kuivõrd väsinud ma tagasitulles olen. Reedel, kui Londonisse saabusime, me lennukil ei maganud ja kodus tegime 4h pikkuse uinaku. Öösel sai siis kella 1 ajal magama mindud ja ärkasime alles kell 3 pärastlõunal vaid sellepärast, et kell oli palju. Muidu oleks poole päevani põõnanud. Tänane oli juba parem, kell pool 11 ajasime end voodist välja. Lisaks on mul külmetus, mis olemise veel uimasemaks ja vastikumaks teeb. Aga see-selleks. Ahjaa, see piltide koha pealt ka.. Ma unustasin kaamera New Yorki ämma poole. Siinsed pildid võtsin mehe Facebookist ja need on telefoniga tehtud. Ehk kui ämm kaamera saadab, siis näitan sealt ka paremaid pilte.
Igatahes, kiire ülevaade sellest, mis me tegime ja nägime. Raha raiskasime vaatamisväärsuste peale küll väga vähe, läksime soodukate ja tasuta asjade peale välja, kuid ostlesime palju.
- Rockefeller Centre Christmas …

NYC vol 5 - Koduteel.

Viimased ostlemised tehtud ja internetis oleme isegi Check Ini ära teinud. Homme USA idaranniku aja järgi kell 21:45 peaks meie lennuk lahkuma ja reede hommikul Londoni aja järgi jõuab Londonisse. Oleks meie kodu kodusem, siis ootaks ilmselt rohkem tagasi jõudmist. Aga eks see omaette korteri otsimine on meie esimene ja tähtsaim siht.
Kotte ei ole me sugugi pakkinud ja homme hommikul saab olema huvitav, kuidas me kõik need asjad ära mahutame. Ja kui kaaluga ka üle ei läheks, oleks eriti tore. Täna sai viimased maiustused meile ja natukene tööle võtmiseks ja rohkem ei oskagi tahta. Olgu, tahaks alati, aga meie üks üüritud tuba seab meile piirid :D
Igatahes, siinne elu ei ole sugugi mannavaht ja kindlasti ei ole ma enam nii kahe käe ja jalaga siia kolimise poolt. Seda otsust me veel mõtleme ja kaalume tulevikuks. Aga seda hiljem...
Eks näis, kas ma reede õhtuks jõuan esimese postituse täpsema ülevaatega üles või näeb see ilmavalgust laupäeval. Mees sai Apple poest uue iPadi, sest meie tel…

NYC vol 4 - Kiire ülevaade

Pere jõudis lõpuks kohale ja kaks päeva hiljem ka nende kohver. Järgnevad päevad oleme aga päeva läbi New Yorki avastanud, ning seetõttu ei olegi jõudnud siia kirjutada. Iga päev käime küll burgereid söömas, kuid samas kõnnime nii nii palju, et enamus läheb kaotsi. Paar päeva ongi vaid alles ja väga kahju oleks tagasi koju minna, sest siin on mõnus ja kõik kodused mured ongi kodus. Aga koju jõuan, siis näitan rohkem pilte ja kirjutan täpsemalt! Vähemalt saime iPadi lõpuks tööle ja mees on sellest lummatud, siis ma saan rahus läpakal blogida päevad läbi :D