Vaikelu.

Viimasel ajal on mu elu üsna igav olnud. Aga seegi ei ole midagi uut. Töö ja kodu, sest kuhu sa selle külmaga ja rahata ikka lähed.

Minu töö on viimasel ajal väga igavaks ja vaikseks läinud. Kõnesid tuli rohkem, kui osad lennujaamad ja meie poed suletud olid, aga üldiselt veedan päevi kontoris internetis hulkudes ja miljon korda uudiseid lugedes. Ei kurda, sest siis on aega teha selliseid asju nagu nimekiri vaatamisväärsustest, mida New Yorkis näha vaja on ja meie maikuust Eesti reisi planeerides jms.

Mehe esimene töönädal on ka väga edukas olnud. Töötab seekord valitsuses ja teeb paberitööd kriminaalhoolduses (vms, ma ei tea täpset eestikeelset sõna). Vähemalt töö on väga huvitav ja õnneks saab ka palka rohkem kui eelmises kohas. Tema palgapäeva peame aga veel nädal aega ootama. Ja see on väga oodatud, sest minu palk läks see kuu väga kiirelt.. Aga see-selleks.

Täna tahtsin tubli olla ja lõpuks oma juuksejuured ka ära värvida. Kõik sai ilusti tehtud ja kui ma asusin juuste otsi trimmima, avastasin, et kukla ääres ühes kohas on veel hulgaliselt blonde juuri näha. Eks juhtub ka parimatel. Ja vannitoa ukse suutsin ka värviga ära mäkerdada, kuigi kui värv peale lendas, pühkisin ma selle hästi ruttu ära. See ei olnud just üks mu parimaid üritusi juustevärvimisega seekord. Ja siinseid juuksureid pean ma ülemäära kalliteks ka, et juuksurisse minna. Sest tavaliselt saan ma väga hästi ise hakkama!

Üldiselt päevad mööduvad lugedes päevi puhkuseni ja reisini. Vähemalt on, mida oodata :)

Ja mu maniküürihullus võtab ka uusi mõõtmeid. Vaikselt olen uurinud kursuseid ka, mis kahjuks üsna kulukad on. Kuid see tundub olema üks ala, mis mind tõesti rõõmsaks teeb, mida ma naudin teha..

Comments