Terve aasta abielus..

See pilt on tehtud aasta tagasi 15. mail...
Ma siiamaani imestan, kui ilusti kõik läks. Minu kleit ja kingad tulid USAst tänu mu imearmsale ämmale. Mehe pinsaku ostsime ise Londonist. Lilleseade tuli Võrust lillepoest ja kimp on ilusti kuivatatud ja siiamaani aknalaual. Reisimisega natukene lapikuks läks, aga kena mälestus ikka.

Päev ise läks ka väga armsasti.. Ma vist ei olegi sellest korralikku postitust teinud. Hommik algas minul soengut tegema minemisega. Juuksurile tädi ei olnud maininud, et mul on pulmasoengut vaja ja sain talle paraja šoki põhjustada. Soeng tuli aga imekena :) Käisime ka viimase tiiru poes, et joogi-tagavarasid täiendada ja käisime oma pulmapeo asukohta üle vaatamas. Kõik oli ilus. Teised käisid tordil järel. Lisaks ämmaga tuli teine pulmakook. Siis oli minu meik ja oligi aeg perekonnaseisuametisse minna.

Ma ei taha isegi mainida, kui stressirohke kogu paberimajanduse organiseerimine oli. Mõlemad siin riigis ju muullased. Oli vaja igalt poolt pabereid, et me ei ole eelnevalt siin abielus olnud. Vandetõendid. Kõik sai siis Eestisse tõlkebüroosse saadetud ja sealt saadeti edasi mu tädile.

Laulatus oli muidugi eesti keeles, natukene üritasin mehele tõlkida, aga suht mõtetu mula oli :P Allkirjastasime dokumendi, tegime palju pilte ja olimegi mees ja naine.

Siis oli peole minek. Igasugused toredad mängud, mis meil palju istuda ei andnud, palju süüa ja juua. Kindlasti üks lahedamaid pidusid siiamaani.. Pilte meil eriti palju ei ole, videosid aga küll. Need tulid järgmisel päeval väga kasuks, et meenutada, mis toimus :P

Meil on tulevikus plaanis ka teine pulm Kariibidel. Kes teab, kuna see tõeks saab.. Ehk kuldpulmad? :P Et üks pulm oleks tema perele ka :)

Ega me ei saanud siis selle tähtsa päeva puhul kodus istuda. Ma olen pikalt rääkinud, et tahaks tiiru London Eyel teha ja mees leidis mingi diili, kus sai kaks piletit ühe hinnaga. Ma kõrgustega ei ole just sõber ja põlv järjekorras natukene värises ka, aga sõit ise oli mõnus..
Vaade oli väga kena ja sõit sujus väga mõnusalt. Ja minusugune jänku ei kartnud isegi nii kõrgel olemist :)
Hiljem lõuna meie lemmikus, Burger Kingis. Oxfordi tänaval üritasime šopata ka, aga liigne rahvamass ajas meid mõlemat suht kreisiks. Läksime siis Westfieldi, kus saime ühe sõbraga kokku ja käisime siis Wagamamas õhtust söömas. Väga kena päev oli :))

Comments

  1. palju õnne!!!

    kuidas siis tunne on... nüüd, aasta hiljem? :)

    ReplyDelete
  2. Tunne on väga hea :) Mulle meeldib abielus olla. Eks ole halvemaid ja paremaid päevi.. Meie üleüldise olukorra paranemisega on küll mõtetuid kaklusi vähemaks jäänud, ei ole me mõlemad nii pinges pidevalt. He is the One! :))

    ReplyDelete
  3. Ma tahan ka endale sellist pulmakleiti! :)

    ReplyDelete
  4. Kristiina, ma olen ise oma pulmakleidi üle nii õnnelik. Sai see ämma kaudu USAst tellitud ja mul ei olnud aimugi USA riiete suurustest. Tellisime siis ajavaruga, et ehk on vaja õmmelda seda natukene. Kleit aga sobis nagu valatud! Natukene pikk oli, aga sellest päästsid ülikõrged kingad. Seetõttu mu kallis nii lühikene mu kõrval paistabki, muidu on ta ikka jupikene minust pikem :) Aga jah, kleidist, mingit suurt kreemi ja vahtu ma ei tahtnud ja tagasihoidlikkus oli meie põhiline eesmärk ja see sai täiesti täidetud :)

    ReplyDelete
  5. Tõesti väga väga ilus kleit. :))

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Keha kümme päeva pärast sünnitust

Road trip! 3000km Inglismaalt Eestisse

Meie uus kodu!