Töömesilane

Lähen teisele katsele. Hiljuti olid vabad töökohad igas Heathrow lennujaama terminalis müügijuhataja kohale ja kuna enamus inimesi teavad, et ma juhatajaks tahaks väga saada, siis muidugi kandideerisin. Eile sain meili tagasi, et intervjuud toimuvad 23ndal ja 25ndal septembril. Anti mõned küsimused, mille alusel pean PowerPointis ettekande tegema. Eile sai ühe juhatajaga sel teemal räägitud ja ta veel ütles, et kui tal selle rolli jaoks intervjuu oli, siis ta pidi veel seal rollimängu tegema ja et kõik asjad minu haige olemistest kuni saavutustest loeb. Ütlen ausalt juba ette ära, et ma ei imesta, kui ma seda töökoha ei saa. Kõik on öelnud, et selleks peab mul Career Coachi koolitus läbitud olema. Seda olen ma aga jaanuarist saadik oodanud ja keegi ei ole midagi selleks teinud. Hoopis pean kuulma, kuidas inimesed, kes minust vähem aega firmas olnud on, sinna saadetakse. Lisaks ei ole ka mõned mu saavutused just parimad, sest ma armastan klientidele põhjalikult seletada asju, ilma et võtan neil raha millegi eest, mida neil tegelikult vaja ei olegi. Siiski annan ma selleks intervjuuks endast parima, sest imesid ju ikka juhtub.

Lisaks sellele oli eile uus tööpakkumine jätkuvalt meie enda firmas. Kuuekuune komandeering samas terminalis, kus ma töötan, lihtsalt teisel töökohal. Selline behind the scenes töö, kus klientidega ei pea üldse suhtlema. Lisaks sellele väga hea kellaaeg ka. Sellele saadan nädala alguses ankeedi.

Muidugi olen ka väljaspool meie firmat paarile töökohale kandideerinud, kuid seda mitte eriti aktiivselt. Kui neist kahest variandist midagi välja ei tule, siis hakkan küll palju aktiivsemalt firmaväliseid pakkumisi vaatama. Ma olen enda tööst lihtsalt väga-väga väsinud. Ma tean kõik, mis teada on ja tunnen, et seisan lihtsalt ühe koha peal, arengut enam ei ole, lagi on käes. Ma olen aga liiga noor, et ühele kohale seisma jääda. Ikka kõrgemale ja kaugemale. Vaja ju hästi teenima hakata, et saaks ülikooli ka minna. Vähemalt plaanid on mul paigas, mida tahan :)

Comments