Kakskeelsus.

Ma pean iseenesest mõistetavaks, et kui keegi kuhugi teise riiki elama ja tööle läheb, siis nad oskavad selle riigi keelt või teevad selle õppimiseks kõik võimaliku. Enne UKsse tulekut õppisin mina koolis inglise keelt 10 aastat, lisaks muidugi filmid ja internet. Siia tulles oli see inglise keel aga suhteliselt teistsugune ja esialgu pool aastat Cardiffis elades sain keelepraktikat ikka kõvasti. Hetkel käib siin kõik igapäevane minu jaoks samuti inglise keeles, muidugi tööl ja ka töölt väljas ja kodus. Mees teab vaid mõnda üksikut sõna eesti keeles, kuid mitte piisavalt, et ta korralikku lauset kokku saaks, seega käib meil omavahel ka kõik inglise keeles. Samuti loen raamatuid siin kohalikus keeles ikka. Tänavatel ei ole inglise keel just kõige enim kõneldud.. Meiega samas piirkonnas on selle jaoks liialt aasialasi (igasugused hindu ja punjabi ja muud keeled), somaallasi (minu meelest on nende keelel raske kõla ja tundub nagu nad kiruks pidevalt) ja nii mõningadki ida-euroopa keeled (enamasti poola ja slovakkia). Tänu tööle lennujaamas olen ma seal aasta jooksul umbes 5 korda eesti keelt kuulnud. Koju helistan ma umbes korra ühe-kahe nädala jooksul ja tuleb tihti hetki, kui ei tule õiged sõnad meelde, mis inglise keeles oleks kohe teada. See on üks põhjus, miks ma siin ikka eesti keeles kirjutan, et meelest ei läheks. Lisaks loen pidevalt Eesti ajalehti ja muid portaale internetis. Peale Bloggeri on minu kontod muudes suhtlusportaalides küll valdavalt inglise keeles. Orkutis on keeled natukene segamini, sest seal enamus tuttavad eestlased, kuid piltide alkirju jms kirjutan ikka inglise keeles, et mu mees ka neist aru saaks. Facebook on minu jaoks väga inglise keelne, sest seal vastupidiselt Orkutile enamus kontakte siit riigist (kolleegid, sõbrad, kellega sai Cardiffis elatud jne). Twitteris ei ole ma veel eriti palju eestlasi kohanud, seega tuli see samuti inglise keelne, ning jälle põhjus, et siis saab mees ka mulle silma peale visata seal. Kui meil peaks kunagi kaugemas tulevikus ka järeltulijaid tulema, siis neil ilmselt esimeseks keeleks tuleb inglise keel, aga me mõlemad oleme seda meelt, et eesti keel tuleb pisikesele ka selgeks õpetada. Üleüldse oleme väga seda meelt, et lapsed suhetest, kus vanemad on erinevatest riikidest ja kultuuridest, peaksid kindlasti teadma võrdselt mõlemast poolest. Eks ta just kõige lihtsam ei ole, eriti kui kusagil kolmandas riigis elada, aga kindlasti mitte teostamatu.

Comments

  1. Fakt, et Eesti keel meelde ei tule, juhtub minul tihti. Nàiteks kui Emeline sùndis, 2 kuud tagasi, làksid mul kòik keeled sassi- ma ei saanud ùhes keeles korralikku lausetki teha, sest lihtsalt sònad ei tulnud meelde.
    Nùùd kui me Eestis kàisime, siis selle aja jooksul Itaalia keel làks paremaks, kuid inglise keel taaskord hààbus.
    Viimased kaks kuud ei saa ma enam oma eesti keele pàrast hàdaldada, sest nùùd on mul keegi ,kellega pikemaid eestikeelseid vestlusi maha pidada- oma tillu tùtrega. Noh, mees oskab ka eesti keelt ning vahepeal rààgime ka seda, kui tal tuju tuleb.

    Ehk siis lùhidalt: ma saan aru, mida sa tunned :D

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Keha kümme päeva pärast sünnitust

Road trip! 3000km Inglismaalt Eestisse

Meie uus kodu!